Õpime suusatama. Hans Gross

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ B. Tõstepööre tagant üle suusa:

      1) kepid lüüakse suusaninade juurde lumme,

      2) keharaskus kantakse tugijalale (näiteks paremale jalale),

      3) vabajala suusk (antud juhul vasak suusk) viiakse tagant üle parema suusakanna – pöörates suusanina vastassuunda – ning asetatakse paralleelselt parema suusa kõrvale maha (kumbki suusanina vaatab vastassuunda),

      4) kere pööratakse ümber ja suusakepid lüüakse lumme, ümberpööratud suusanina juurde,

      5) keharaskus kantakse vabajalale (vasakule jalale),

      6) parem suusk pööratakse ümber ja asetatakse vasaku suusa kõrvale.

       C. Tõstepööre eest üle suusa:

      1) keharaskus kantakse tugijalale (näiteks vasakule suusale),

      2) vabajala suusk viiakse eest üle tugijala suusa teisele poole, kusjuures suusanina jääb tugijala suusaninaga vastassuunda, suusad on paralleelselt,

      3) keharaskus kantakse üle teisele suusale s.t paremale suusale,

      4) vasaku jala suusakand tõstetakse üles ja suusk pööratakse ümber nii, et mõlemad suusaninad vaatavad samasse suunda ja suusad on paralleelselt.

      MÄESÕIDUVIISID JA NENDE ÕPPIMISE/ÕPETAMISE METOODIKA

      Mäesõiduviisid koosnevad erinevatest laskumisasenditest, pidurdustest ja pööretest. Nende õppimine arendab tasakaalu ja suusakade tunnetamist.

      Õppenõlva valik

      Õppenõlv peab välistama kukkumisohu, seega tuleb arvestada suusatajate sõiduoskuse ja libisemise tingimustega. Õppija peab olema võimeline õpitavaid asendeid ise kontrollima. Seetõttu sobib õppimiseks umbes 15–20 m pikkune lauge nõlvak. Ebasoodsa ilma puhul või lumeta tingimustes tuleks alustada õppimist suuskadeta kas siseruumis või väljas.

      Sõnastamine ja ettenäitamine

      Nõuded kehaosade asenditele sõnastatakse ja sooritatakse kehaosade kaupa, alustades jalalabade ja lõpetades pea asendiga (altpoolt ülespoole). Selleks, et õpitav asend paremini meelde jääks, tuleb mõttes või kuuldavalt korrata iga esitatud nõuet ükshaaval ja täita see kohe end seejuures visuaalselt jälgides, kuni asend on täielikult teadvustatud. Mäesõiduviiside asendeid kinnistatakse paigal ilma visuaalse kontrollita s.t kinnisilmi, selleks et paremini tajuda ja kontrollida kinesteetilist1 kujundit.

      Sellise õppimismeetodiga tekib kujutlus, milles visuaalne2, kinesteetiline ja taktiilne3 kujund on täielikult seostatud verbaalse4 kujundi-sõnaga. Kõik see aitab õpitavat asendit paremini meelde jätta ja ilma vigadeta omandada.

      Kui tundi viib läbi õpetaja või treener, siis peaks ta rivistama õpilased risti nõlvale. Optimaalne vahekaugus õpilastega nii seletamisel kui ette näitamisel on 10–12 m. Pärast seletusi ja vigade parandamist peaks õpetaja vastavat laskumisasendit ise demonstreerima alustades laskumist rivist veidi kõrgemalt ja mööduma sellest 10–12 m kauguselt, et ta oleks kõigile hästi nähtav.

      Laskumistel ärge unustage ohutut vahemaad!

      LASKUMISVIISID

      Murdmaasuusatamises kasutatakse järgmisi laskumisviise:

      1. kõrgasend,

      2. põhiasend,

      3. puhkeasend,

      4. kõrge ja madal väljaseadeasend,

      5. põikilaskumisasend,

      6. munaasend,

      7. konnasend,

      8. madalasend,

      9. väljaasteasend ehk „telemark”.

LASKUMINE KÕRGASENDIS

      Kasutatakse: kui eesmärgiks ei ole kiirus ja puudub kukkumisoht. Kõrgasend on kõige lihtsam laskumisasend, mis on aluseks enamikule mäesõiduviisidele – selle abil õpitakse ära vajalik säärte ettekallutus hüppe- ja põlveliigestest.

LASKUMINE PÕHIASENDIS

      Kasutatakse: kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht. Asend on seda madalam, mida suurem on kiirus.

LASKUMINE PUHKEASENDITES

      Kasutatakse: ohututel nõlvadel, kui eesmärgiks on kiirus ja puhkamine. Eristatakse matka- ja võistlusvariante.

LASKUMINE VÄLJASEADEASENDITES

      Väljaseadeasendi kõrgus sõltub pidurdusastmest, allpool kirjeldatud kaks asendit, kõrge- ja madal väljaseadeasend, on piirvariandid, ka kõik vahepealsed asendid on lubatud.

Kõrge väljaseadeasend

      Kasutatakse: kui on oht kukkuda ette libisemistingimuste järsu halvenemise tõttu (üleminek vanalt lumelt uuele, hang, oht vajuda läbi lumekooriku jms).

Madal väljaseadeasend

      Kasutatakse: suurtel kiirustel järskudel pidurdumistel ettekukkumise vältimiseks (üleminekul vastasnõlvale ja järsul libisemistingimuste halvenemisel).

LASKUMINE PÕIKILASKUMISASENDIS

      Kasutatakse: järskudel nõlvadel keha tasakaalustamiseks ja külgtriivi vältimiseks. Laskumine toimub põiki nõlvaga.

LASKUMISED KIIRLASKUMISASENDITES

      Kasutatakse: suurema kiiruse saavutamiseks õhutakistuse vähendamise teel.

      Munaasend – poolmadalasend

      Konnasend

      Konnasend on väga sarnane munaasendiga. Erinev on käte asend – käed on küünarliigestest painutatud ja viidud alla-ette-kõrvale (võimaldab paremini säilitada tasakaalu) ning kere on veidi rohkem tõstetud.

      Madalasend – sügavkükk ehk „istumine” kandadel

      Kasutatakse: СКАЧАТЬ