Minu Toba. Sulgedeta indiaanlane. Mirjam Johannes

Чтение книги онлайн.

      „Ruth ütles, et toba naised on su peale natuke pahased. Sa olid neile vist mingit töötuba lubanud…” Malcolm saadab mu poole tõelise kannataja pilgu. „Huvitav, kas kõik arvavad, et ma peaksin sellega üksi hakkama saama? Teie tegelete ju ainult lastega. Nendega on lihtne!” sisistab ta kibestunult. Olen peaaegu käratamas, et ju kõrvalt vaadates on nende lastega tõesti nõnda lihtne. Aga laias laastus on Ruthi teatriprojekt barrio Toba kontekstis üsna ambitsioonikas ettevõtmine. Isegi kui me kunagi ühegi päris etenduseni ei jõua, suudame me oma napakate proovidega ehk istutada nende laste pähe mõne Toba müüdi ja ettekujutuse teatrist.

      „Millal Ecoclub mulle viimati toeks oli? Patricio käis ainult esimesel koosolekul, mille ma Tobas korraldasin. Ja seda ka selleks, et teha üks suur ja rõõmus grupipilt… ning see vaimustushüüete saatel blogisse ja Facebooki üles lükata.” Malcolm on silmanähtavalt närvis. Mina olen tema kurba lugu juba kümme korda kuulnud, aga ilmselgelt on tal vaja seda veel korra rääkida. „Patricio on üks silmakirjalikkuse kehastus. Ta peab vabatahtlike organisatsiooni ainult selleks, et jõle hooliv ja ühiskondlikult aktiivne välja paista. Vana kapitalistiraisk! Ning ta ütles mulle selge sõnaga, et kui tema partei nüüd sügisestel valimistel Clorindas võimu peaks kaotama, siis on Ecoclubiga lõpp.” Jätan Malcolmi jutule vahele pistmata, et mina selles väga suurt probleemi ei näe. Selleks ajaks oleme me kõik juba Clorinda tolmu oma jalgadelt pühkinud.

      „Mis mõte sel, mis me teeme, üldse on, kui meie lahkudes kõik katki jääb? Sest Patriciol on ükskõik ja see tema kohalike tiinekate kari ei saa millegagi hakkama,” ütleb poiss nagu mu mõtteid lugedes. Kinnitan pilgu värvipliiatsitele enda ees ja üritan mitte väga sarkastiline olla: „Malcolm, ma saan aru, et sa tulid siia kõrgete lootustega tobade elu kardinaalselt muuta, korraldada noortele hiphopiüritusi ja tõsta ühe indiaanlaste kogukonna eneseteadvust. Aga reaalsus on ka olemas. Võibolla olen ma pessimist, aga nende üldist vaimsust ei oleks suutnud ka sinu kallis Che ühe aastaga muuta.” „Mis vaimsust? Pole neil mingit vaimsust peale ühe suure minnalaskmismeeleolu! Tobasid pole ju kellegi jaoks olemas. Nende ja esiisade kurbi lugusid ei jutusta keegi! Mõtle, kui hiljuti oli näiteks Napalpí veresaun! Aga sellest pole keegi kuulnud. Üks naine, kes selle üle elas, suri alles kolm aastat tagasi! Napalpí, see oli lihtsalt kohutav! Vaat see on inimsusvastane kuritegu! Ja sellest ei räägita üldse!” Tõstan pea oma sõnaseletamiskaartide kohalt ja naeratan Malcolmile nõusoleku märgiks. „Sa ju tead seda lugu, eks?” küsib ta nõudlikult. „Jah, noh, üsna pealiskaudselt, ma enam väga ei mäleta…” valetan püüdlikult. Aiman, et Malcolm tahab oma teadmistega nagunii hiilata ja seda lugu mulle kangesti jutustada.

      „Üldiselt arvatakse, et sõjad indiaanlastega ja nende sihilik hävitamine on koloniaalajastu taak,” alustab Malcolm pateetiliselt. „Hispaania kolonistide kaardil oli Formosa ja Chaco koha peal suur valge laik. See oli küll teoreetiliselt koloniaalimpeeriumi osa, aga praktikas kontrollisid seda piirkonda erinevad indiaani hõimud. Kapriisne kliima ja rasked elamistingimused kaitsesid indiaanlaste iseolemist. Põhimõtteliselt võib öelda, et koloniaalajastul jäid alad, mis suuri rikkusi ei tõotanud, huviorbiidist välja. Ning on karjuvalt vale uskuda, et pärast võidukat iseseisvussõda Hispaania kuningriigi vastu pärismaalaste olukord kuidagi paranes. Ei, otse vastupidi! Iseseisva Argentina riigi ja iseseisva majanduse sünniga tekkis ka vajadus sellest maast nii palju pappi välja pumbata kui võimalik. Vot nii verine on kapitalism!” müristab poiss. Tunnen, kuidas tema läbitungiv hääl minu peas vasardab. Pole ime, et Malcolmil migreenihood on, kui ta kogu aeg enda targutamist kuulama peab.

      „19. sajandi lõpus võttis Argentina endale eesmärgiks allutada keskvõimule ka need alad, kus indiaanlaste seadused endiselt midagi maksid. Riik kuulutas välja uhke „kõrbevallutuste kampaania”, mille käigus tsiviliseeriti СКАЧАТЬ