Inglilausuja. Kyle Gray

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ teile lubada,” ütlesin, „et annan endast parima. Pakun teile selliseid detaile, mis peaksid andma tõestust hingede olemasolust ja aitama teil neisse uskuda. Ma ei valeta. Ma ei tüssa teid. Olen aus. Kui sõnumeid ei ole, ei hakka ma neid ka välja mõtlema. Aga kui leidub mõni sõnum, siis olge palun ka teie minuga aus ja võtke see vastu. Palun.”

      Ootasin, kuni Grace mu sõnu seedis.

      Lõpuks ta noogutas. „Olgu nii,” ütles ta vaikselt.

      Grace’i inglid tulid kohe. Nad ütlesid mulle, et Grace on otsusekindel naine (sain sellest juba paari esimese minuti jooksul aru!), kes pingutab väga, et saada üle igast emotsioonist, kuna talle tundub, et emotsioonid on tema elus vaid tee peal ees.

      Kuulsin selget sõnumit: „Ütle talle, et ta pole üksi. Tema elus on mees, kes armastab teda sügavalt.”

      Otsekohe pärast seda ilmus Grace’i abikaasa. Ta näitas mulle oma surma – see oli olnud väga kiire – ja ma nägin, et see mees oli olnud väga lugupeetud ja šikk härra, kellel polnud puudust mitte millestki materiaalses mõttes.

      Ta soovis väljendada armastust oma üksildase naise vastu ja andis talle loa alustada uut suhet. Rääkisin kõik Grace’ile edasi ja ta tunnistas, et tema mees olevat talle ikka öelnud – kui mehega peaks midagi juhtuma, ei tohiks naine jääda elu lõpuni üksinda.

      Kuid inglid ei olnud veel Grace’iga lõpetanud. Mulle näidati pilti Grace’ist töötamas. Nägin pilti tema käesolevast tööst, mis näis olevat rahuldust mittepakkuv ja kurnav. Sellel pildil oli mossitav ja jalgu järel vedav naine ning minagi tundsin seda vaadates, kuidas mu eluenergia nivoo järsult langes. Seejärel näidati mulle vastupidist pilti – sellel oli Grace ülemus. Nägin teda ühes kontoris, mis oli ilmselt maksuamet, valimas rohelist eraettevõtja blanketti. Sellel pildil paistis Grace väga õnnelik ja energiline, nii et ma teadsin – just see roll on talle elus parim.

      Grace tunnistas, et kunagi oli tal olnud oma juuksurisalong ning ta oli mänginud mõttega äri uuesti püsti panna. Tema peamiseks mureks oli aga, et kas taoline eluga edasiminek ei väljenda ehk lugupidamatust surnud abikaasa vastu.

      Edastasin Grace’ile tema inglite nõuanded. Inglid rõhutasid, et Grace peaks valima just selle tee ning oma õnnistuse andis kaasa ka tema mees. Andsin selle sõnumi edastamiseks endast parima ja püüdsin olla nii taktitundeline, kui oskasin.

      Hiljem kuulsin, et Grace oligi taas oma äri käima lükanud ja äri läks hästi.

****

      Töötasin selleks ajaks Glasgow lennujaamas ja tegin samal ka sõnumivahendusi ning esinesin avalikel üritustel. Minu esimene publikule esinemise kogemus pärines Spiritualistlikust kirikust ja seda kirjeldasin juba eelnevalt. Pärast esimese sõnumi vahendamist kogudusele sai minust nn „kollanokk” ning mõned kuud hiljem leidsin kohalikus selgeltnägijate kolledžis5 endale spirituaalse arenguringi6.

      Tänu sellele kolledžile sain aimu avalikule esinejale vajalikest oskustest, näiteks: kuidas pöörduda publiku poole väärikalt; kuidas jääda rahulikuks ja säilitada enesekontroll. Sel ajal juhtis kolledžit meedium Margareth. Ta oli üks suurepärasemaid õpetajaid, keda endale oleksin võinud soovida. Olen talle elu lõpuni tänulik tema õpetuste eest ja meenutan vaimustusega, kuidas ta viis läbi hämmastavaid koosviibimisi, kus kokkutulnud inimesed said nädalast nädalasse kuulda sõnumeid teispoolsusest.

      Alguses olin laval väga hüplev ja peaaegu kontrollimatu. Margareth aitas mul rahuneda, et saaksin taevaseid sõnumeid edastada õigel moel. Kui olin lõpuks jalad maa peale saanud, astus ta ise kulisside taha ning laskis mul mitme nädala vältel koosviibimisi juhatada ja end näidata. Tänu sellele hakkas mul tekkima oma klientuur ning ma kohtusin ka teiste meediumitega. Sellest said alguse minu sidemed sama ala professionaalidega, koguduste ja rühmadega, kes kutsusid mind oma kogunemistele esinema.

      Üks mu lemmik „tööotsi” oli esinemine June Moore’i šambalarühmale. Olin esimest korda kodust kaugemal ja Margareth tuli mulle toeks kaasa. Sel õhtul oli kohal umbes sada inimest. Rääkisin neile inglitest ja demonstreerisin meediumi tööd. Mulle hakkasid need inimesed kohe algusest meeldima – see sumin oli nii mõnus –, nii et käin sellele rühmale igal aastal esinemas.

****

      Ma ei unusta iial üht esinemiskorda, mil taevast jõudis minuni ühe noormehe sõnum, mille andsin edasi tema emale publiku hulgas.

      Noormees oli hilisteismeline. Ta osutas publikus oma vanaemale ja emale, endal näol ulakas naeratus. Ühest tema esihambast oli kild küljest ja ma ei oska kirjeldada teda teisiti kui võluvat võrukaela.

      Poisi ema oli väga õnnelik, et olin tema pojaga ühendust saanud, kuid ma poleks tahtnud, et ema end mikrofoni käes hoides nii valjuhäälselt väljendab.

      „Teie poeg on siin,” ütlesin emale. „Ta on tõeline energiapomm, eks ole?”

      „Jaa, see meie Logan oli üks paras pujään!” pahvatas ema.

      Ülejäänud publik õnneks naeris ja olin naise reaktsiooni üle tõtt-öelda päris rõõmus, kuna see näitas, et ema oli oma mõtetega veel väga pojas kinni. Selline reaktsioon oli ka hea jäämurdja. Pidin arvestama sellega, mida mulle kohe öeldi – see sõnumivahendus kujuneb keeruliseks.

      Poisi surma ümber näis olevat palju salapära, kuid teadsin ilma igasuguse kahtluseta, et ta oli tapetud. Näen, tunnen, kuulen ja haistan sageli asju, mis seonduvad sellega, mida inglitel on mulle öelda. Seekord nägin end lamamas tühermaal, ümberringi rohi ja aed. Tundsin, et olen haavatud ja omadega läbi.

      Logani surm oli olnud traumaatiline, aga kui ta taevast nüüd endast märku andis, oli ta ümbritsetud toetavate inglitega. Ta tahtis emalt andeks paluda. Poeg soovis emale öelda, et sellist elu lõppu poleks ta endale tahtnud. Ta soovis, et ema ei tunneks häbi poja tehtud valikute pärast. Veel soovis ta anda edasi tervitused vanaemale. Vaatamata sellele, et ta oli narkootikumidest sõltuva elustiiliga teinud pikki aastaid põrguks nii ema kui vanaema elu, oli tal hea süda. Lihtsalt narkootikumid olid teda muutnud.

      Logani ema oli väga vapralt selle sõnumi teiste ees seistes vastu võtnud. Ta oli pärast Logani surma olnud sageli kuulujuttude ja kahtlustuste allikaks; riskida sellega avalikus kohas, paljude võõraste ees, näitas väga tugevat iseloomu ja sama tugevat soovi pojaga suhelda, olgugi et need sõnumid sundisid ema naasma poja lahkumise tumedate asjaolude juurde.

      Kuid kõik ei olnud veel öeldud. Küsisin: „Juhtum ei ole lõpetatud, ega?”

      Ema vastas, et juhtum lõpetati, kuid tulemus ei rahuldanud nende peret.

      Pidin minuni jõudva ausalt edasi andma.

      „Tean, et sellega olid seotud narkootikumid, kuid tunnen, et Logan suri teise inimese käe läbi,” ütlesin emale.

      Rääkides juurdlesin, kas peaksin sõnu kuidagi ettevaatlikumalt valima, kuid olin veel noor ja soovisin vaid, et sõnumid jõuaksid nendeni, kellele need olid mõeldud.

      Logani ema vastas kiiresti: „No proovige seda politseile rääkida!”

      See oli raske seanss. Mul oli tegemist nii mitme siinse tasandi keerulise küsimusega – narkootikumid, valed valikud, inimesed eksiteel ja valu, mis jääb neist maha –, kuid tegin mis võisin. Rahustasin Logani ema, et poja surmaga seotud inimesed tuuakse kohtu ette. Rääkisin emale veel sellest, kui suure muutuse on Logan ise sõnumivahenduse õhtuga läbi teinud.

      Inglite СКАЧАТЬ