Inglilausuja. Kyle Gray

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ seda küsides sageli pilte või kuulen oma peas sõnu, mida lausub kas minu sisemine hääl või kellegi teise hääl.

      Kui pärast seda ei ole teiega midagi veel juhtunud, siis hingake sügavalt päiksepõimikuga sisse ja kujutlege midagi kaunist. Kui te välja hingate, ilmub juba midagi meeleekraanile. Kõige parem on nähtu, kuuldu ja tunnetatu üles kirjutada.

      Te võite inglite kohta ka küsimusi esitada. Alguses on seda kergem teha kas-küsimuste vormis, millele saab vastata „jah” või „ei”. Kui ühendus tugevneb, hakkavad teieni jõudma pikemad vastused.

      Võite seda proovida ka koos sõpradega. Nemadki võivad alustuseks küsida teilt „jah” ja „ei” vastuseid eeldavaid küsimusi. Usaldage seda, mis pärast teie meeleekraanile ilmub.

      Kui tunnete, et olete lõpetanud, pöörake protsess ringi. Sulgege roosiõied südamekeskuses ja kolmandas silmas.

      Öelge: „Aitäh teile, inglid, kõige eest. Palun kandke hoolt selle eest, et kui minu läheduses veel on mõni energia, siis saaks see saadetud tagasi universumisse tervendamiseks. Nii jääb.”

      Kui inimesed on hakanud inglitega suhtlema, siis julgustan neid suhtuma inglitesse kui ühendjõusse, mitte kui peaingli valdusalasse. Kui kutsute inglid oma ellu ühendjõuna, annate sealjuures loa inglile, kelle pädevuses on teid antud olukorras aidata. Kui mina inglitega räägin, siis kõneleb läbi minu mõnikord nende ühendjõud, mitte mõni üksik ingel.

****

      Selle raamatu kirjutamine on mitmes mõttes olnud kummaline kogemus – mind on tabanud suur mälestustetulv. Seda võib olla kummaline kuulda inimese suust, kes on alles vaevalt üle 20, aga kuna olen olnud inglitega ühenduses juba mõnda aega, siis on mul piisavalt lugusid, mida pajatada.

      Tõeliseks pöördepunktiks oli esimene sõnumivahendus Spiritualistlikus kirikus. Oh, milline närvesööv üleelamine see oli! Selleks ajaks olin tolles kirikus juba mõnda aega käinud ning iga kord olin inglikaartide paki jakitaskusse pannud ja endaga kaasa võtnud. Istusin koos imetoredate vanemate naistega, kes suhtusid minusse kui oma pojasse. Neile meeldis kaardipakist mõni kaart tõmmata, et saaksin läbi viia põgusa sõnumivahenduse.

      Tavaliselt oli iga kord nii, et külalismeedium demonstreeris oma tegemisi, tegi siis väikese vaheaja ja pärast istusime kõik taas oma kohtadele, et näha, kuidas asjaarmastajatest meediumid harjutavad. Üks kord oli aga teistsugune. Spiritualistlikku kirikut juhatav mees ja ühingu naispresident seisid mõnda aega teineteisega rääkides, kui kiriku juhataja kõva häälega küsis: „Kas keegi tahab end proovile panna?”

      Minu seltsilised naised pöördusid minu poole ja ütlesid õhinal: „Kyle, see on sinu võimalus! Mine, pojake, mine ja tõesta neile, et sinus on midagi!”

      Nädalate kaupa olid mu head kaaslased presidendile rääkinud, et suudan hingedelt sõnumeid vastu võtta ja võin seda tõestada igaühele, kel huvi on; kuid president oli öelnud, et olen lavale minekuks liiga noor. Sel õhtul aga tundus, et uudishimu sai naisest võitu ja ta soovis isegi näha, mis see oli, millest kõik rääkisid.

      Mind kutsuti lavale, kus olid reas toolid harrastus-selgeltnägijatele. Kiriku juht ütles mulle vaikselt: „Nii, Kyle, ma palun sul nüüd puhastada oma meel ja vaatame, kas saad millegagi ühendust.”

      Vastasin entusiastlikult: „Sobib. Olen juba õigel lainel. Mul on ühendus olemas ja ma olen valmis tegutsema!”

      Olin tol õhtul esinejatejärjekorras esimene. Teadsin, et mul on võime; nüüd oli ainult vaja seda 200 inimese ees seistes tõestada.

      Mäletan, et rääkisin hingedemaailmast mehega, kelle nimi oli Francis. Ta soovis saada ühendust oma õe Elsiega. Francis andis mulle märku, et oli lahkunud ootamatult ja soovis nüüd, et ütleksin tema õele edasi – vend on taevas rahus ja õnnelik. Francis rääkis veel ühest naisest, kes oli temaga koos taevas ja valmistas ise linikuid. Elsie kinnitas, et see naine oli üks nende lähedane sugulane.

      Francise sõnumite edastamise ajal olin endalegi märkamatult võtnud sisse asendi, milles seisin parem käsi südame kohal rinnal. President ütles: „Sinu keha on meedium. Sul tuleb tähele panna kõike sellist, mida sa tavaliselt ei tee.”

      Elsie ütles, et linikuid meisterdav naine olevat tavatsenud täpselt samuti seista – käsi südame kohal. Tänasin Elsiet ja hingesid.

      Need olid minu ristsed ja kõik oli läinud hästi, kuid see oli alles algus. Nädalast nädalasse Spiritualistlikus kirikus käimine oli aidanud mind n-ö voolusängi. Olin õppinud, kuidas pöörduda publiku poole, kuidas publiku ees palvetada, ning seeläbi tugevnes mu side oma inglitega märgatavalt.

      Kuid ühel õhtul polnud mul enam aega, et viimast sõnumit edastada. Sõnum oli mehelt, kelle nimi oli Bob. Ta soovis oma vennale edasi öelda, et temaga on kõik korras, kuid kirik oli rahvast täis ning ma polnud päris kindel, kus on sõnumi adressaat. Ütlesin Bobile, et kui võimalik, siis tulgu ta tagasi järgmisel nädalal. Pärast seda tundsin, kuidas tema energia minust eemaldus.

      Õhtu oli juba hiline ja järgmisel varahommikul pidin olema koolis. Nii läksingi koju jõudes kohe voodisse ja jäin magama.

      Unes kuulsin, et keegi karjub mu nime – karjub nii kõvasti, et see on arvatavasti kuulda tervele maailmale. Ärkasin ja nägin voodi kõrval mehe siluetti. Mees oli nii pikk, et ulatus narivoodi ülemise servani ja tal oli seljas mootorratturi jakk. Mehe juuksed hakkasid juba kergelt hõrenema. Ta ütles kõva, peaaegu möirgava häälega: „Kyle, ma tahan selle sõnumi nüüd edasi öelda.”

      Mul hakkas hirm. Hüppasin voodist välja ja jooksin mehest mööda.

      Küsisin: „Inglid, miks on see mees mu toas, otsib mu tähelepanu ja hirmutab mind?”

      Inglid vastasid: „Sa ei ole end sellest hingest lahti ühendanud. Sul ei õnnestunud end välja häälestada ja jätsid end avatuks kõikidele hingedele, kes tahavad suhelda.”

      Palusin inglitelt, et nad viiksid selle mehe hinge tagasi valgusesse ja palusin mehelt andeks, et mul polnud olnud aega tema sõnumit lõpuni edasi anda. Seejärel tegin läbi väljalülitumise rutiini ja hoolitsesin selle eest, et oleksin kahe jalaga kindlalt maa peal. See oli esimene ja viimane kord, mil mul sellega probleeme tekkis.

      Võib-olla imestate, et kui minu ümber on head inglid, siis kuidas olid nad lasknud sellel juhtuda. Iga asjal on oma põhjus ja igast olukorrast on meil alati võimalik õppida midagi oma elu kohta. Tänu sellele kogemusele olen hiljem pärast hingede maailmaga suhtlemist olnud distsiplineeritum ja hoolitsenud selle eest, et lülitan end välja ning inglid on mind kaitsnud.

****

      Alguspäevil sain iga päev mõne uue õppetunni võrra targemaks ja iga sõnumivahendus õpetas mulle midagi juurde. Avastasin peagi, et minu kui meediumi anne vajas lihvimist – olin ikkagi veel väga noor ega teadnud alati, kuidas sõnumeid edastada või kuidas jälgida edastuse iseloomu ja tooni. Paljudel kordadel (õieti enamasti) oli inglitelt saadud informatsioon seotud väga emotsionaalsete või raskete teemadega. Pidin väga palju õppima ja sõnumite edastamise viis oligi see, milleks olin kõige vähem ettevalmistatud. Alguses arvasin, et mul tulebki ainult sõnumeid vahendada. Nagu kõigil meediumitel, tuli aga minulgi õppida, et pidin olema ühtaegu niihästi nõustaja ja terapeut kui inglilausuja.

      17-aastaselt tegin sõnumivahendust Glasgow lähedal Motherwelli keha-meelekeskuses. Seal müüdi kõikvõimalikke tervendamise, Reiki, kristallide ja inglitega seotud asju. Töötasin seal kolmapäevahommikuti ja laupäeva pärastlõunatel. Mul oli oma ruum, mis oli sisse seatud just sõnumivahendamist silmas pidades. Poepidajaks oli imeline naine, June СКАЧАТЬ