Inglilausuja. Kyle Gray

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ oleks tegemist mõne mustlastelgiga kuskil karnevalil. Laud, toolid ja vaip olid samuti purpursed, et sobituda laedrapeeringutega, ning toas olid veel klaasist riiulid, kus peegeldus kristallide ja värviteraapia karpide helk. Vitriinkapi ülemisel riiulil oli tohutu, sädelev ja helkiv ametüstikamakas. Selles toas oli väga mõnus rahu ja armastuse atmosfäär.

      Tolle päeva esimene seanss toimus naisega, kelle nimi oli Michelle. Ta oli kolmekümnendates ja paistis, et ta ei pühenda endale just eriti palju aega. Tal olid väga lühikesed juuksed, tal polnud kübetki jumestust ja tema riietus oli üsnagi praktiline. Mõtlesin omaette, kas ta on ehk seda sorti inimene, kes ei arva, et vääriks iseendaga tegelemist, kuid lükkasin mõtte kõrvale, kuna proovin alati vältida enneaegseid hinnanguid inimeste kohta.

      Michelle oli äärmiselt sõbralik ja võluv. Näis, et ta on minuga kohtumise üle väga rõõmus ning sellega tegi ta minu olemise otsekohe kergeks, kuigi hoopis mina oleksin pidanud olema see, kes vaba õhkkonna eest hoolt kannab. „June on mulle sinu kohta imelisi asju rääkinud!” ütles Michelle.

      Tänasin teda ja selgitasin, kuidas ma töötan. Teen seda alati iga kliendi puhul. Seejärel hakkasin rääkima Michelle’i kaitseingliga ja naist ümbritsevate hingedega ning üritasin saada samale lainele tema auraga. Aura on inimese maist keha ümbritseva spirituaalse energia projektsioon. Kuigi see energia on vaevumärgatav, on võimalik arendada endas oskusi seda näha, kas siis palja silmaga või kolmanda silmaga, mis on justkui selgeltnägemise võime. Aura esindab inimese tegelikku olemust ja seda, kuidas inimene end sel eluhetkel tunneb. See energia liigub ja vahetab pidevalt värvi. Aura värvid peegeldavad keha spirituaalseid keskusi – tšakraid. Kui mõni värv on ülekaalus, võib see tähendada, et mingit teatud tunnet, olukorda või emotsiooni on liiga palju, samas kui mõne värvi puudumine näitab, mida ellu vajatakse või soovitakse. Aural on erinevaid kihte. Mina keskendun „emotsionaalsele kihile”, mis näitab ära, mis inimese elus parajasti toimub.

      Michelle’i puhul olid värvid ühel pool seosetud, kuid teisel pool korrapärased. Tunnetasin, et viimased kaks aastat Michelle’i elust olid olnud eriti rasked. Nägin tõestust oma tunnetusele sellest, et naise vasakpoolse aura värvid olid helepunased, kollased ja sügavroosad.

      Panin käed kaartidele, millele Michelle oli andnud oma energia, ja nägin, et ta on ühe poja ema. Tal oli endine elukaaslane, kellel oli minu arvates poja hooldusõigus. Michelle’i üksildus oli hingemattev. Tundsin seda väga tugevasti. Üksildus oli seotud pojaga ja poja kaotusega.

      „Täna tuleb teha kõvasti tervendamistööd, sõbrake,” vahendasid inglid. „Michelle on palju läbi elanud ja nüüd on aeg, et ta võtaks oma jõu tagasi. Sa pead talle ütlema, et isa tahab temaga rääkida.”

      Andsin selle sõnumi Michelle’ile edasi ja ta vastas, et soovib kuulda, mis isal on öelda. Tunnetasin isalt tütre suunas armastavaid tundeid, kuid tundsin rinnal raskust, kui Michelle’i isaga vaimselt suhtlesin. Isa soovis inglite kaudu meeleheitlikult sõnumit saata.

      „Öelge mu tütrele, et mul on kahju,” alustas Michelle’i isa. „Öelge talle: mul on kahju, et ta astus minu jälgedes. Ma ei tahtnud, et asjad nii lähevad ja soovin, et ta saavutaks oma elu üle jälle kontrolli.”

      Edastasin selle kõik Michelle’ile, kuid minus oli tärganud huvi. „Miks on sinu isal kahju, et läksid tema jälgedes?” küsisin naiselt. Ma ei kavatse iial sekundikski teeselda, et tean kõike, ning mõnikord on mul enne jätkamist vaja teada, miks ma mingit sõnumit olen vahendanud.

      Michelle vaatas mulle hetkeks väga emotsionaalselt otsa. Seejärel hakkasid sõnad veerema.

      „Ma olen täpselt nagu tema,” sosistas ta. „Ta oli alkohoolik ja mina olen samuti. Sellepärast ma Connori kaotasingi. Kaotasin oma lapse joomise pärast, nii nagu minu isa kaotas minu alkoholismi tõttu.”

      Michelle’ist õhkus suurel hulgal üksildust ja mul oli väga kahju, et tema elu oli niimoodi läinud, kuid ühtlasi tundsin optimismi, sest tänu inglitele, kes läbi minu temaga suhtlesid, on nüüd Michelle’il väga hea võimalus oma elu parandada.

      „Inglid on koos sinu isaga siin,” ütlesin talle, „ja soovivad tuua sinuni tervenemist – kas see sobib sulle?”

      Michelle noogutas jaatavalt.

      „Väga oluline on lasta emotsioonid endast välja,” ütlesin ja ulatasin Michelle’ile paki taskurätikuid.

      Ta noogutas uuesti, aga ma teadsin, et ta on tõesti valmis tervenemiseks.

      Ütlesin mõttes: „Peaingel Raafael ja inglid Michelle’i ümber, ümbritsege Michelle tervendava valgusega, nii et ta saaks raskustest üle. Tänan teid kõiki.”

      Tervendav valgus ümbritses Michelle’i. Siis ütles tema isa mulle, kui uhke ta on tütre üle, kes on otsustanud alkoholisõltuvuse oma elust välja ajada, ning et see õnnestub Michelle’il kindlasti.

      „Jah, täpselt nii,” ütles Michelle. „Mulle aitab sellest kõigest. See tähendab – teen järsu ja kindla lõpu ega võta enam tilkagi suu sisse. Annan oma isale andeks. Tõesti.”

      Ta naeratas ja oli isa kohaloleku üle tänulik.

      Sel hetkel tulid inglid minu juurde tagasi järgmise sõnumiga: „Väga tähtis on see, et ta annaks andeks mitte ainult isale, vaid ka iseendale. Kui ta seda teeb, siis on poeg tema elus tagasi, aga ta peab endale andestama kohe.”

      Michelle tunnistas, et vihkab ennast. Michelle’i kaitseinglite ja tervendavate inglitega käsikäes töötades õnnestus meil aga vabaneda suurest hulgast naist ümbritsevatest emotsioonidest.

      Teadmine, et isal oli kahju ja et ta armastab tütart väga ning valvab tema üle taevast, oli Michelle’i jaoks nii lohutus kui jõuallikas. Isa abiga oli tütar veendunud, et ei astu enam isa jälgedes. Ta oli veel otsustanud nõuda tagasi poja hooldusõigus, sest ei suutnud ilma pojata elada. Positiivsed mõtted enda kohta ja palved inglitele aitasid Michelle’il teha elus kannapöörde. Mõned kuud hiljem tuli ta korraks mind vaatama ja rääkis, kui hästi tal läheb. Selgus, et ta oligi oma elu õigetele rööbastele saanud ja oli tõepoolest uuesti koos oma poja Connoriga.

****

      Mäletan Grace’i, daami, kellele vahendasin sõnumeid oma karjääri päris alguses. Ta oli väga tore inimene, kuid tal oli raske pärast mehe surma oma eluga edasi minna. Abielu oli kestnud 20 aastat.

      Tegelikult oli Grace väga skeptiline. „Ma ei usu tegelikult seda kõike,” olid tema esimesed sõnad. „Arvatavasti on see kõik lihtsalt totrus…”

      Üllataval kombel kuulen seda sageli. Ma ei solvu kunagi, sest arvan, et kui keegi on näinud vaeva ja pannud kinni aja, siis on tal ilmselgelt midagi vaja, ja minul on au olla loodetavasti see, kes inglite sõnumid edasi annab. Minu silmis on skeptikuid lihtsalt inimesed, kes vajavad enne nende jaoks mõeldud sõnumite vastuvõtmist natuke rohkem tõestust. Ei saa tingimata öelda, et nad ei usu; nad lihtsalt soovivad, et neid veendakse.

      Grace oli täpselt selline inimene.

      „Heakene küll, aga vaatame siiski, sobib?” ütlesin ja Grace võttis istet. „Kui teile on mõni sõnum, siis saate ise otsustada, kas see on totrus või mitte!”

      Naeratasin Grace’ile, kuigi nägin, et ta polnud skeptiline mitte ainult sõnumivahenduse protsessi suhtes, vaid lisaks sellele pidas mind veel liiga nooreks, et oleksin võimeline midagi korda saatma. Kuigi olin selleks ajaks juba hakanud inglilausujana tuntust koguma ja mind soovitati, kohtasin inimeste nägudel ikkagi üllatust, kui nad nägid, et olen nii noor.

      Grace СКАЧАТЬ