Suitsukate. Thomas Enger
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Suitsukate - Thomas Enger страница 5

Название: Suitsukate

Автор: Thomas Enger

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Контркультура

Серия:

isbn: 9789985352151

isbn:

СКАЧАТЬ aasta oli kestnud kolm tundi ja kuus minutit, kui Gard Fosse väljus kabinetist, seljas must ülikond ja valge triiksärk, mis oli kaelusest avatud.

      „Suur koosolekusaal,” ütles ta ja osutas korrus kõrgemale.

      Kovic oli just saabunud.

      „Oleksin pidanud enne sööma,” pomises naine ning heitis märkmiku ja pastaka käest.

      Blix lükkas tooli lauast eemale. Ta oli üritanud mitu korda Emmale helistada ja talle sõnumeid saatnud. Ta ootas ikka veel vastust.

      Nad järgnesid Fossele trepist üles. Kohad täitusid suure laua ümber kiiresti. Nii operatiivteenistuse, kaitsepolitsei kui ka juurdlusosakonna ülem olid laua otsas kohal koos teiste osakondade juhtidega. Lisaks oli kohal käputäis riiklikke uurijaid, paar meest ja naist, keda Blix teadis kriminaalpolitseist, mõned kaitsepolitseist ja mitu võõrast nägu. Nii mõnedki kohalolijad kandsid endiselt peorõivaid. Osal oli raskusi selge ja ärksa pilgu säilitamisega.

      Blix ja Kovic leidsid kumbki vaba tooli. Ruumi teises otsas avanes uks ja sisse astus politseidirektor, tema järel kommunikatsiooninõustaja ja üks mees smokingusärgis, käised üles kääritud.

      „Tere tulemast,” ütles politseidirektor ja võttis istet. „Hakkame siis pihta.”

      Peanoogutusega andis ta sõna smokingusärgis mehele.

      „Minu nimi on Raymond Rafto,” ütles mees. „Olen kaitsepolitsei uurija ja minu ülesanne on seda juurdlust juhtida.”

      Ta vaatas tähtsust täis pilgul ringi ja jätkas:

      „Südaööl plahvatas Rådhuskaial lõhkeaine, mis oli paigaldatud prügikonteinerisse. Kahjustuste ulatuse seis on selline, et neli inimest, kaks meest ja kaks naist, on surnud ja veel ühe naise vigastused on eluohtlikud. Lisaks on kaksteist inimest saanud tõsiselt vigastada ja seni seitseteist registreeritud kergemate vigastustega. Esialgu meil ohvrite dokumendid puuduvad. Hetkel pole põhjust arvata muud, kui et vigastatud ja surnud on juhuslikud ohvrid.”

      Blix oleks tahtnud vahele segada ja öelda, mida teadis Kasperi ja Ruth-Kristine kohta, kuid loobus.

      Rafto jätkas:

      „Keegi pole võtnud vastutust plahvatuse eest enda peale. Meil puudus igasugune eelnev info sündmuse kohta. Jõulupühadel on järelevalvatavate objektide puhul täheldatud mõningast aktiivsust ja on algatatud selle kaardistamine. Teeme ka tihedat koostööd teiste maade partneritega, kuid konkreetne oht puudub. Peame siiski võimalikuks uute sündmuste asetleidmist, sel lihtsal põhjusel, et ühele terroritegevusele järgneb enamasti teine. Selle info põhjal oleme tõstnud terroriohu taseme keskmiseks.”

      Ta lükkas ühe paberi eemale ja pöördus Fred Malmbergi, operatiivteenistuse juhi poole.

      „Kuidas on olukord tänaval?” küsis ta.

      „Rådhuskaia ümbrus on kindlustatud,” andis Malmberg teada. „Kõik vigastatud on haiglasse toimetatud. Kohal on kriminalistid, kes vaatavad surnukehad läbi, enne kui need lahkamisele viiakse. Pommirühma spetsialist on koos tehnilise personaliga sealsamas. Meil on inimesed kesksetes liiklussõlmedes, nii rahu säilitamiseks kui järelevalveks, ja kaitsevägi aitab pommiotsingutel.”

      Kaitsepolitsei juurdluse juht noogutas ning ta pilk liikus mööda lauda edasi.

      „Juurdlusosakond?”

      Kriminaaljuurdlusosakona juht ajas end sirgu.

      „Kergelt vigastatud on üle kuulatud,” ütles ta, „kuid midagi olulist pole selgunud. Plahvatus ei puudutanud just paljusid, vähemalt füüsiliselt mitte, kuid Rådhuskaial olnutest pole keegi andnud väärtuslikku infot.”

      Ta köhatas ja jätkas monotoonsel häälel:

      „Mitmed helistajad on märganud mehi, keda arvavad olevat moslemi päritolu, kuid esialgu tundub, et tegu on eelarvamuse, mitte konkreetse kahtlase käitumisega. Osa piirkonnast on meie endi valvekaamerate vaateväljas. Oleme just hakanud olemasolevat läbi vaatama ja teiste salvestusi hankima. Loodan saada ennelõunaks ülevaate kasutatud lõhkeaine tüübist.”

      „Ja kujust ja süütemehhanismist?” küsis Rafto.

      „Ka selle kohta teame järgnevate tundide jooksul rohkem. Osa koostisosi on leitud ja kokku korjatud ning tuukrid otsivad veest jäänuseid, sest prügikonteiner seisis otse kai serval.”

      Rafto vaatas kella.

      „Ma pean poole tunni pärast justiitsministrile ülevaate andma,” ütles ta, lastes pilgul ruumis ringi liikuda. „On kellelgi veel midagi?”

      Sõna võttis mees, kes vastutas isikuvastaste kuritegude eest.

      „Meil on eskaleeruv grupeeringute vaheline konflikt,” ütles ta. „Me teame, et Balkan Brothers tähistas aastavahetust ühes Rådhusgata lokaalis, umbes kolmesaja meetri kaugusel plahvatuskohast.”

      „Need on detailid,” katkestas Rafto. „Aruta neid osakonna tasemel.”

      Ta korjas oma paberid kokku ja ütles:

      „Juurdlust hakatakse juhtima meie ruumidest Nydalenis, kuid teile kõigile antakse olulisi ülesandeid. Palun üksuste juhtidel jääda. Teised võivad minna.”

      Toolid kraapisid põrandat. Blix astus Fosse kõrvale.

      „Enim kannatada saanud ohver on tuvastatud,” ütles ta.

      „Kirjuta raport,” vastas Fosse.

      „See on Ruth-Kristine Smeplass,” jätkas Blix. Fosse aeglustas märkamatult käiku. „Patricia ema,” lisas Blix.

      „Mõnel on raskem koorem kanda kui teistel,” ohkas Fosse. „Jääb ta ellu?”

      „Vara öelda,” vastas Blix. „Kuid võib-olla tasuks seda lähemalt uurida.”

      Nad olid jõudnud trepini.

      „Mispärast?” küsis Fosse. „Kas sa arvad, et pomm on kuidagi Patriciaga seotud?”

      Blixil oli raskusi oma ettepaneku põhjendamisega, kuid ta oli alati nii töötanud. Ta alustas sellest, mis silma torkas. Haaras juhtumi juhuslikest konksudest ja konarustest.

      „Pomm polnud paigutatud nii, et see tekitaks võimalikult palju kahju,” ütles Blix.

      Kovic oli tema kõrvale astunud.

      „See oli mõeldud vaid vahetus läheduses seisjatele kahju tekitamiseks,” lisas naine. „Suurem osa lööklainest liikus mere suunas. Pomm oleks põhjustanud rohkem kahju, kui see oleks olnud paigutatud raekoja platsile või Karl Johani tänavale.”

      Fosse kokkusurutud huulte vahelt kõlas rahulolematu hääl.

      „See tekitas niigi suurt kahju,” kommenteeris ta. „Peaksime olema õnnelikud, et rohkem inimesi surma ei saanud.”

      „See võis olla suunatud rünnak,” osutas Blix.

      „Kelle СКАЧАТЬ