Looming. 12 2019

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ küllust aastasajadki

      ei kahanda ei kopita

      me sinust tuge tunneme

      me sinust kindlust kanname

      su alatise kaitse all

      terve mõistuse turvatud

      ükskõik mis ilmas otsime

      jääd lähtepunktiks tartusse

      kõikide radade algusse

      II

      tunneme su pilku

      tehes oma tegu

      jättes tegemata

      mõndki mõttetut

      sina näed ja kuuled

      mõõdad kaalud lõikad

      tuleviku tarkust

      oleviku olmest

      terasid ja sõklaid

      tuulutades aina

      uusi ahteid maha

      meie tulime tööle

      III

      seaduseks saagu su sõna

      mõistuse vabariigis

      veel pole see kogu linngi

      saati siis terve eesti

      ärgu ent vaibugu kõne

      seaduseks sündida nõudev

      hüüdjal häälelgi kõrbes

      leidus ju kuulja keegi

      kes temast rääkida teadis

      kõla siis kurtide kiuste

      küllap siis kikitub kõrvu

      küllap siis käärduvad käised

      küllap siis süttivad silmad

      nägema riiki kus tarkus

      lehvitab kolmvärvilippu

      IV

      madalad tee oma uksed

      sisse saaks et kummardades

      väljujate tarbeks raja

      uhked võiduväravad

      raske olgu laisa raamat

      kerge olgu targa teadvus

      vali hoolikalt ja valjult

      jaga külluslikult kõike

      oma väljavalituile

      pühendunud jüngritele

      nemad saavad sinu saagiks

      sinu nime saadikuteks

      muudest pole muretseda

      kadujatest kurvastada

      kool sa oled kool ei ole

      laadalõbulaagriplats

      V

      SÜMMEETRIA KVANTITEET

      tasakaalus eelarve

      funktsioneeriv logistika

      täidetud ametikohad

      normaalajaga lõpetajad

      ladusad välissuhted

      milline masin

      EBASÜMMEETRIA KVALITEET

      erialane rahuldamatus

      avastuste diktatuur

      koolkondade kirjusus

      isiksuste allumatus

      tudeng teadusketser

      milline ülikool

      VI

      Oo, jumalanna Athene, sa taevastest tarkuserikkaim,

      siin sinu peatusepaik, Tartuks hüütud linn.

      Kiidab su kuldset egiidi ju nüüd juba ükssada aastat

      rahvas, kes ärkas kord määrama endale teed.

      Rääkima õppisid siin meie keelt, sama nõtket kui kreeka.

      Nii sinust sündiski meil siin Emajõele Ateena.

      Vahur Afanasjev

      Kaunid kahekümnesed

      Marek Hłasko ainetel

      Nad lähevad trepist alla

      ja pudelit pole neil kaasas

      ja pudelit pole neil kaasas,

      kuid püstolid taskutes.

      Nad lähevad trepist alla

      ja enam pole nad noored

      ja enam pole nad noored,

      sest peeglist nägid nad end.

      Nad lähevad trepist alla,

      kuid midagi jätsid nad üles,

      kuid midagi jätsid nad üles

      ja tagahoov suve on täis.

      Nad lähevad trepist alla

      järgmised nelikend aastat,

      järgmised nelikend aastat

      nende sees seisatab aeg.

      Nad lähevad trepist alla

      ja surma enam ei karda

      ja surma enam ei karda,

      hirm ainult on enese ees.

      Pärast sõda

      „Need on ainult koerad,” ütleb mees —

      tema töö on kaitsta, keelata.

      Hõbedase СКАЧАТЬ