Peremeditsiin. Steinar Hunskår

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kus abi oleks võinud saada ka perearstikeskustest.

      Valvearstisüsteemi eesmärk on tagada rahvastikule meditsiiniline kiirabi väljaspool tavalist tööaega.

      Norras 2005.–2007. aastal tehtud uuringu tulemused näi-tavad sama: aastas toimub 25–30 erakorralist pöördumist 100 elaniku kohta ehk iga neljas Norra elanik pöördub erakorra-lisse meditsiini. Ühtekokku tehakse valvearsti poole aastas kaks miljonit pöördumist. Neljandik neist tehakse tavalisel tööajal. Põhjustest domineerisid äge haigus (84%), vigas-tused moodustasid 16% ja vaid kolmandikku neist kõigist peeti tõsiseks probleemiks. Tavalisimad tõsised seisundid olid ajupõrutused, valud rinnus või südameinfarkt, sünkoop, krambid, liiklusõnnetused ja alkoholimürgistused. Paljude pöördumiste põhjus ei ole ainult äge haigus või vigastus. Väidetavalt oleks kuni 50% valvearsti poole pöördujatest võinud oodata ka järgmise tavalise tööpäevani. 2011. aastal avaldatud Norra uuring näitas, et umbes neljandik vastu-võttudest valvearsti juures oli seotud lihtsate probleemidega, mida oleks saanud lahendada ilma arstliku abita. Rolli mängivad ka sotsiaalsed, psüühilised ja teised tegurid, mille tõttu soovitakse oma probleemi lahendada kohe samal õhtul, kuigi meditsiinilisest seiskohast võiks sellega oodata ka järg-mise päevani. Samal ajal pole eriti kahtlustki, et inimeste eneseravi võime on viimastel aastakümnetel vähenenud, mistõttu on neil kõrgemad ootused perearstikeskuse lahti-olekuaegade, ooteaegade ja teenindustaseme suhtes. See toob

      kaasa olukorra, kus paljud soovivad oma probleemi kiiret ja tõhusat lahendamist, soovitavalt ka hilja õhtul. Tabel 1.3.3 näitab, et lõviosa Norra valvearsti tööst moodustab nakkuste ja kergemate vigastuste hindamine.

      Hea perearstikeskus peab jätma ruumi erakorralistele patsientidele kõikidel tööpäevadel. Samal ajal tuleb toime tulla ka plaaniliste patsientide vastuvõtmisega.

      Ennetav töö ning töö erivajadustega patsientidega

      Perearstikeskuses on ennetusalane töö tihti seotud teatud vanuses laste (alla-aastaste kuni kuueaastaste) rutiinsete kontrollidega või erivajadustega laste jälgimisega. Tegu võib olla somaatilise haiguse, psüühilise haiguse või keeruliste pereoludega. Sageli on vajalik koostöö teiste asutustega. Samuti vastutab perearst riikliku vaktsineerimisprogrammi järgimise eest. Rasedusaegseid kontrolle võib teha ka pere-arst, kuigi enamasti on Eestis selleks ämmaemand ja nais-tearst. Osades piirkondades on perearstikeskused seotud ka koolitervishoiuteenuse osutamisega.

      Tabel 1.3.3. Valve ajal toimunud visiitide 20 kõige sagedasema diagnoosi protsentuaalne jaotus. Arvud põhinevad 1 336 240 visiidil, mille andmed on võetud Norra valvekeskuste 2010. aastal saadetud arvetelt.

      ICPC-kood

      Diagnoos

      %

      R74

      U71

      S18

      D01

      F70

      R05

      H71

      L81

      A03

      R78

      R81

      R76

      A11

      R75

      R83

      R21

      S76

      L17

      D73

      R72

      R96

      Äge ülemiste hingamisteede nakkus

      Tsüstiit, kuseteedepõletik

      Lahtine haav, sisselõige

      Kõhuvalud, üldised

      Infektsioosne konjunktiviit

      Köha

      Äge keskkõrvapõletik

      Lihas-luukonna vigastus

      Palavik

      Äge bronhiit, bronhioliit

      Kopsupõletik

      Äge tonsilliit

      Mittespetsiifiline valu rinnas

      Sinusiit

      Mittespetsiifiline hingamisteede nakkus

      Kurgusümptomid, kurguvaevused

      Mittespetsiifiline nahanakkus

      Sümptomid/vaevused pöias/varbas

      Gastroenteriit, oletatavasti nakkuslik

      Neelupõletik

      Astma

      6

      4

      4

      4

      2

      2

      2

      2

      2

      2

      2

      2

      1

      1

      1

      1

      1

      1

      1

      1

      1

      Kõik teised diagnoosid

      57

      Kokku (N = 1 336 240)

      100

      47

      Osa 1. Esmatasand

      Koolitervishoiuteenus

      Koolitervishoiuteenust pakutab kooliõde põhikoolis, güm-naasiumis ja kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele. Olu-lisimad ülesanded on regulaarsed ennetava iseloomuga tervisekontrollid, terviseseisundi hindamine, vajadusel õpilase suunamine perearsti СКАЧАТЬ