Sinu sõna: Mõtisklusi ja palveid aasta igaks päevaks. Meeli Ja Üllas Tankler

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ muudab nii kergeks liikumise hoopis teise suunda – Jumalast eemale. Seega on prohveti hoiatus meilegi siin ja praegu ajaja asjakohane.

      ÜT

      Julgus kohtumõistmist nõuda

      Issand mõistab kohut rahvastele. Mõista minule kohut, Issand, mu õigluse järgi ja mu veatust mööda! (Ps 7:9)

      Me kõik pelgame teataval määral kohut ja kohtunikke, sest nende tegevus seostub süü otsimise ja süüdimõistmisega. Ometi on selge, et kahtluse all olev süütu inimene ilmselt lausa igatseb kohtuprotsessi, et tema süütus avalikuks tuleks ja ta võiks jälle pea püsti ajada, vabanenuna (vale)süüdistuse koorma alt. Võib-olla on psalmisti puhul tegemist sarnase tundega. Näib, nagu oleks talle esitatud süüdistus, mida ta püüab justkui ümber lükata. Ta ütleb: „Kui ma olen seda teinud, kui mu käte küljes on ülekohus...“ (s 4), aga seejärel pöördub otseselt Jumala poole sooviga, et tema üle õiglast kohut mõistetaks.

      Mõnikord võib sellises kohtumõistmise soovis peituda ka igatsus asjadesse selgust tuua. Minule tundub, et ma pole süüdi. Keegi teine näeb asja teisiti. Jumal, Sina oma õigluses ja kõiketeadmises – vaata armuga selle olukorra peale ja too siia selgust! Psalmist on kindel, et Jumala käest tuleb lahendus: „Mu kilp on Jumala käes; ta päästab need, kes on õiglased südamelt“ (s 11).

      MT

      4. nädal

      Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis! Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. (Lk 14:17-18a)

      Jumal, õpeta mind õigel viisil ja õige meelsusega vastama Sinu pidusöögikutsele. Ma ju tean, et sinul on oma hea plaan minu elu jaoks. Ja osaks sellest plaanist on ka pidulikud kõrghetked nagu kutse Sinu pidulauas istuda. Aga mõnikord tõepoolest tundub, nagu segaks sinu plaan minu plaane ja minu oma elu. Nii lihtne on leida vabandusi selleks, et mitte võtta aega sinu jaoks – elu on ju tõepoolest kiire ja hetketi tundub lausa, nagu kuhjuksid kõik ülesanded kokku.

      Õpeta mind tegema pausi kõigis oma toimetustes sel hetkel, kui Sa ütled: tule nüüd! Kõik on valmis ning midagi head ja kaunist on sind ootamas, kui jätad kõik need askeldused nüüd mõneks ajaks kõrvale ja astud oma Jumala lähedusse.

      Anna mulle julgust öelda: nüüd on Jumala aeg ja ma tahan selle koos temaga veeta. Ma tahan istuda sellesse pidulauda, mille tema on mulle valmistanud, et sealt tõustes jälle jaksata elada oma argielu kõigi selle toimetustega.

      Ja ma tänan Sind, Jumal, et võin olla arvatud Sinu kutsutute hulka. Ma ei taha nende hulgast välja langeda oma mõtlematute vabanduste tõttu, ma tahan ikka olla üks neist, kes võib oodata Sinu kutset ja sellele rõõmuga vastata. Anna mulle selleks püsivust ja jõudu.

      MT

      Tagasivaatamise aeg

      Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)

      Kõlbmatuks tunnistamine on ränk asi. Eriti siis, kui selle põhjus näib nii tühine olevat – lihtne tagasivaatamine, ei midagi enamat. Ometi võib see lihtne asi saada saatuslikuks. Loti naine vaatas kord tagasi seal, kus seda oli selgesõnaliselt keelatud teha – ja sinna ta jäigi soolasambana seisma. Tema teekond lõppes selle tagasivaatamisega.

      Küsimus ongi ehk selles, et igale asjale on määratud oma aeg – ka tagasivaatamisele ja sellest hoidumisele. Kuni sa alles mõtled, kas ja kuidas oma kätt adra külge panna, võid ehk ka veel tagasi ja kõrvale ning kuhu tahes vaadata. Aga kui käsi on juba adra küljes, kui jalg on juba põllule astunud, kui vao sirge või kõver olemine sõltub sellest, kui otse sa oma pilgu hoiad, siis on tagasivaatamise aeg tõepoolest möödas. Siis on töötegemise ja edasiminemise aeg, mil kehtib Õpetussõnade nõuanne: „Pane tähele oma jala suunda, siis on kõik su teed kindlad!” (Õp 4:26)

      Pühakiri õpetab meile suuri tõdesid ühelt poolt meie vabast tahtest ja teiselt poolt pühendumise sügavast tähendusest. Kui oleme omal vabal tahtel käe adra külge pannud, kohustab see pühendumise otsus meid edasiminekuks ja piirab omal kombel meie edasisi valikuid.

      MT

      Mõistus innukusele lisaks

      …neil on indu Jumala suhtes, kuid mitte tunnetuse kohaselt, sest nad ei mõista Jumala õigust… (Rm 10:2-3)

      Paljudes kohtades Piiblis tunnustatakse usulist indu ja agarust. Mõnikord nimetatakse seda pühendumiseks, mõnikord ka ohvrimeeleks, andumuseks või Jumala riigi tööks. Seda on nii rohkesti väärtustatud, et mõnedel inimestel jääb kahe silma vahele, et innukust peab tingimata ka mõistus saatma.

      Kui me ei saa asjadest õigesti aru, siis tekitab agarus palju rohkem kahju kui leigus. Õpetussõnad väljenduvad väga lakooniliselt: „Arutu agarus pole hea” (19:2). Mõnikord on püütud mõistlikkust vaimulikkusele vastandada – aga siis minnakse Paulusega küll otsesesse vastuollu, sest kirjas galaatlastele ta just nimelt seostas mõistmise Püha Vaimuga ja mõistmatuse lihalikkusega: „Kas te olete nii mõistmatud? Te alustasite Vaimus, kas tahate nüüd lõpetada lihas?” (Gl 3:3.)

      Siin on Paulus kurb inimeste pärast, kelles on väga väärtuslikku energiat, aga puudub Jumala tahte mõistmine. Kindlasti oli Paulus samavõrd kurb nende pärast, kes said küll vaimulikest asjadest üldiselt õigesti aru, aga suhtusid sellesse loiult. Pühakiri ütleb meile siin, et tarvilik on kooskõla ja tasakaal pühendumise ja mõistmise vahel.

      ÜT

      Pettunud Mooses, mu hingesugulane

      Siis Mooses pöördus jälle Issanda poole ning ütles: „Milleks sa siis mind oled läkitanud? Alates sellest, kui ma tulin vaarao juurde sinu nimel rääkima, on ta sellele rahvale kurja teinud ja sina ei ole oma rahvast tõesti mitte päästnud!” (2Ms 5:22-23)

      Jumal kutsus Moosese, et too tema rahva Egiptusest välja viiks ning orjusest päästaks. Pärast mõningaid vastuväiteid ja puiklemisi oli Mooses viimaks valmis seda tegema. Vastavalt Jumala antud juhtnööridele läks ta koos Aaroniga vaarao ette luba nõutama, et viia rahvas kõrbe Issandale ohverdama.

      Mooses tegi kõik, mis Jumal talle oli öelnud. Mis oli tulemus? Kõik läks vaid halvemaks. Vaarao keeldus nende religioosseid veendumusi tunnustamast, suurendati hoopis Iisraeli töökohustust. Lisaks sellele tuli tagasilöök ka oma rahva poolt. Nad olid nördinud, sest lubatud Jumala päästeplaanist polnud midagi välja tulnud (5:21). Mooses, silmad häbi täis (ta oli ju narriks jäänud nii vaenlaste kui omade ees!), tuli oma pettumusega Jumala ette: “Sa lubasid meid päästa! Aga kõik on vaid hullemaks läinud!”

      Kaugelt distantsilt kipume ehk üleolevalt pead vangutama: Kallis Mooses, kui sa vaid teaksid, mis sul kõik veel ees seisab! Sa oled astunud ühe sammu ja juba heidad meelt. See on alles vaevade ja võitluste algus!

      Mooses pole ainus, kes on Jumala tahet järgides pettumusi kogenud. Nii Jeremija, Taavet, Ristija Johannes kui ka Jeesus võiksid temaga oma kogemusi jagada. Tõenäoliselt kuulume meiegi sellesse seltskonda. Andku Jumal armu, et kuuluksime nende hulka ka selle poolest, et kuulame ära, mida Jumalal meile meie pettumuse tunnil öelda on.

      ÜT

      Võimatu СКАЧАТЬ