Stressijuhtimise käsiraamat. Praktiline juhend, kuidas olla rahulik, säilitada külm pea ja vältida ärritumist. Eva Selhub
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Stressijuhtimise käsiraamat. Praktiline juhend, kuidas olla rahulik, säilitada külm pea ja vältida ärritumist - Eva Selhub страница 4

СКАЧАТЬ näiks teatud olukord kontrollitav, vallandaks see stressireaktsiooni ainult seniks, kuni toimub vajalik tegevus – see oleks nagu sportlane, kes on motiveeritud võistlema ja võistlust võitma. Põhimõtteliselt võiks seda nimetada positiivseks vaateks elule. Positiivne maailmavaade on otseses seoses sisemise kindluse või usuga konkreetse ettevõtmise või keerdülesande õnnestumisse või kontrollitavusse. Negatiivne taju, vastupidi, aga seostub madalama enesehinnanguga ja väiksema usuga positiivse tulemuse tõenäosusesse.

      Näiteks võite piinelda, millist kooli lapsele valida. Te vaevlete selle probleemi tõttu ööl ja päeval, kuni teile tundub, et elu on kontrolli alt väljumas. Teie ärevus tekitab stressireaktsiooni, mis paneb südame löögisageduse ja vererõhu tõusma, kehas tekib põletik, mälu muutub hägusaks, teil tekib kohutav isu lohutava toidu ja alkoholi järele. Tunnete end väsinuna, kõik kohad valutavad ning elu näib esitavat liiga suuri nõudmisi. Teile tundub, et te ei saa enam palju enamaga hakkama. Siis käitub teie laps, abikaasa, ülemus – täitke ise lünk, kes – ebaviisakalt või lubamatult ja teie halb tuju pääseb võidule. Häbi, mida oma käitumise tõttu tunnete, halvendab meeleolu veel enam, süvendades stressireaktsiooni veelgi, ja tsükkel kestab edasi.

      Kui te suudaksite muuta oma mõtteviisi ja uskuda, et ükskõik millist valikut te ka ei langetaks, see on sobiv, kulgeks kõik hoopis teistsuguse stsenaariumi järgi.

      Näiteks usute kindlalt oma võimesse otsuseid langetada ning olete kindel ka selles, et niisugust asja nagu vale otsus ei ole olemas, kuna iga valik toob kaasa võimaluse areneda ja õppida. Teate, et hoolimata sellest, millisesse kooli oma lapse saadate, sobib see kool ideaalselt, vastasel juhul leiate võimaluse, kuidas see endale sobivaks muuta. Samamoodi suhtute enamikku katsumustesse, mis elus teile ette tulevad, osates delegeerida ja vajaduse korral abi otsida. Mis te arvate, kas sellisel juhul läheksite endast välja, kui laps, abikaasa, ülemus – täitke ise lünk, kes – ebaviisakalt käitub? Küllap mitte. Miks?

      Teistsuguse taju tõttu.

      Kui teile tundub, et stressi on võimalik hallata, olete stressireaktsiooni ja oma käitumise peremees. Vastupidavuse võti peitub tegelikult tajus. Mida enam te usute iseenda võimesse ja suutlikkusse õnnetute olukordadega toime tulla, seda suurema tõenäosusega tundub stress teile juhitav, paneb teid vähem muretsema, kasvatab enesekindlust, tõstab enesehinnangut, positiivseid ootusi, muudab stressireaktsiooni kontrollitavaks ja teid ennast tugevamaks.

      Kui te tegutseksite positiivse ettekujutuse kohaselt, et omate ressursse mis tahes ebakindlusega toime tulemiseks, astuksite elus edasi suurema kindlustundega, teades, et saate hakkama kõigega, mis teie teele satub. Suudaksite säilitada rahu ka siis, kui keegi käitub ebaviisakalt või lugupidamatult. Teie stress oleks kontrollitud; kehaline tervis oleks stabiilne; vaimne ja emotsionaalne seisund oleksid muutumatult head.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      a) Cannon, W. The Wisdom of the Body (New York: W.W. Norton & Company, 1963).

      b) Cannon, W. Bodily Changes in Pain, Hunger, Fear, and Rage (New York: Appleton-Century-Crofts, 1929).

      2

      a) Selye, H. „Stress and disease“, Science, oktoober 1955, 122 (3171): 625–631.

      b) Fadel, Z., Johnson, S. K., Diamon, B. J., Zhanna, D. ja Goolkasian, P. „Mindfulness meditation improves cognition: Evidence of brief mental training“, Consciousness and Cognition, juuni 2010, 19 (2): 597–605.

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAAjAAAAGtCAIAAACHg9k4AAAABGdBTUEAALGPC/xhBQAAAAlwSFlzAAAOxAAADsQBlSsOGwAANk9JREFUeF7t3X2IHWlC7/GzKB4Ue2WRRnBo/KPvpYWhxcASBqLERswSHJeEhRkdbDLQ7OA0jrcvmJVmULPexEF6/0hc1xaOtwVNNHfGTZBAMrZLx8zFvDB3sskyIdtzY3LNnbjJaqLJjLeXM7q5Vc9L1fNUPU/VU6fOmX6SfD//9Ol6eep5nnqqfufUqXNO5yEAABEgkAAAUSCQAABRIJAAAFEgkAAAUSCQAABRIJAAAFEgkAAAUSCQAABRIJAADOBab1tH2Na7JqesLcgJnYU1OQFoiEACMAACCcNH

1

a) Cannon, W. The Wisdom of the Body (New York: W.W. Norton & Company, 1963).

b) Cannon, W. Bodily Changes in Pain, Hunger, Fear, and Rage (New York: Appleton-Century-Crofts, 1929).

2

a) Selye, H. „Stress and disease“, Science, oktoober 1955, 122 (3171): 625–631.

b) Fadel, Z., Johnson, S. K., Diamon, B. J., Zhanna, D. ja Goolkasian, P. „Mindfulness meditation improves cognition: Evidence of brief mental training“, Consciousness and Cognition, juuni 2010, 19 (2): 597–605.

СКАЧАТЬ