Stressijuhtimise käsiraamat. Praktiline juhend, kuidas olla rahulik, säilitada külm pea ja vältida ärritumist. Eva Selhub

Чтение книги онлайн.

      Teadke, et stress on loomulik ja vajalik, kuna see motiveerib tegutsema, kui miski tasakaaluseisundit ohustab. Probleem on selles, et kui stress vallandab negatiivsed emotsioonid, võivad need teid üle ujutada, tekitada ajus lühise ja välistada kõrgemad intellektuaalsed mõttekäigud, pannes teid käituma sellisel viisil, mis toob sageli kahju nii teistele kui ka teile endale. Mida sügavamad on haavad, seda tugevamad on negatiivsed emotsioonid ning seda võimsam on negatiivne reaktsioon. Sellist reaktsiooni on sageli peaaegu võimatu peatada, samamoodi nagu ei saa vältida värisemist, kui väljas on külm.

      Mis saaks siis, kui te hakkaksite stressi teisiti suhtuma? Mis saaks siis, kui mõistaksite, et iga kord, kui olete stressis või endast väljas, kuna stress seostub negatiivse emotsiooniga, saate tegelikult hoiatava signaali, et teie akud on tühjad ning neid tuleb laadida?

      Kui hakkaksite stressi teisiti suhtuma, reageerides sellest tulenevalt vähem emotsionaalselt või üldse mitte, siis te annaksite endale võimaluse tervendada seda osa endast, mis näib olevat haiget saanud. Mida vähem te end katkisena tunnete, seda terviklikumaks saate. Mida terviklikumalt end tunnete, seda vähem ärritute ja endast välja lähete. Nii teie ise kui ka teie elu on rohkem tasakaalus. Tunnete end hästi ning olete paratamatult palju õnnelikum. Õnnelikuma ja terviklikumana olete palju edukam.

      Kuigi enamik inimesi väidab end soovivat tervislikult elada, siis on tõsi hoopis see, et kõik tahavad lihtsalt olla õnnelikud. Kõik tahavad end hästi tunda. Probleem on selles, et suurema osa arvates tuleb õnn välistest teguritest.

      Miks on see nii? Sellepärast, et loomu poolest puudub inimestel sisemine veendumus, et nad on piisavalt head ja suudavad olla õnnelikud hoolimata sellest, kas nad saavutavad oma püüdlused või mitte. Nad otsivad pidevalt õnne väljastpoolt iseennast – soovides suuremat rikkust, täiuslikku partnerit, täiuslikku perekonda jne –, mõistmata, et ükski asi ei ole kunagi piisav ning mitte keegi ega miski ei saa kunagi vastata nende vajadustele. Mida rohkem nad otsivad, seda suurem on nende pettumus ning seda raskem näib olevat õnne leida.

      Mõelge oma elule. Vahest olete abielus ning vihastate pidevalt oma kaasa peale, kes teid ei mõista, või lihtsalt selle peale, et ta jätab prügi välja viimata. Vahest olete üksik ning arvate, et oleksite õnnelik, kui teil ainult partner oleks. Võib-olla arvate, et oleksite õnnelik, kui teil oleks rohkem raha, teistsugune president, uus ülemus või kui maailmas oleksid kõik meeldivad ja viisakad. Mille poole te ka ei püüdleks, hetkel teil see puudub ning niisugune olukord paneb teid end puudulikuna tundma – ja see tunne, et te ei ole piisav, ei kao kunagi. Kerime pildi kiiresti edasi igapäevaellu, kui keegi teile liikluses ette sõidab, on teie vastu telefonis ebaviisakas, kulutab kassasabas liiga palju aega või lihtsalt ei kuula, kui te räägite või … prauhti! Te lähete endast välja. On see üllatav?

      Kas see üllatab teid, et te kaotate enesevalitsuse, kui elu teie teele raskusi veeretab, teie aga tunnete end juba tasakaalust väljas ja õnnetuna?

      Lahendus on leida see, mida otsite, iseendast, mitte kusagilt väljastpoolt, ning ravida end ebapiisavuse sündroomist terveks. Mida terviklikum ja tasakaalustatum te olete, seda vähem ärritute ning seda suurema tõenäosusega leiate oma õndsuse.

      Kas mäletate mõnda hetke, mil te tundsite õnnistust? Teil tuleb ainult mõelda tagasi ajale, mil tundsite end vabana, teil puudusid igasugused mured, olite õnne tipus, rõõmus, teis valitses rahu. Vahest viibisite puhkusel. Või olite ehk viieaastane ja mängisite pori sees. Või oli see ehk hetk, mil armusite. Õndsus. Te olete seda varem tundnud. Te teate, et olete. Ja kuna olete seda varem tundnud, siis on kahtlemata võimalik seda uuesti tunda.

      Õndsuseni jõuate vabaduse saavutamise kaudu. Ma ei pea silmas vabadust, mis tuleneb vastutuse puudumisest teiste või iseenda ees, vaid vabadust, mis tuleneb kiindumuse puudumisest – asjadesse, inimestesse, iseenda tunnetesse või kannatustesse. Selline vabadus tähendab loobumist asjadest, uskumustest või ideedest, mis teie arvates määravad teie väärtuse ja õnne. See on niisugust tüüpi vabadus, mis saabub siis, kui tunnete end hästi sellepärast, et otsustate nii, mitte seepärast, et ootate, millal miski või keegi teine teid niimoodi tundma paneb. Kui te ei ole sõltuv oma ootustest, negatiivsetest lugudest või uskumustest, milline elu peaks olema, siis saavutate vabaduse. Selle vabadusega saate õnnelikuks.

      Õnn seisneb teie võimes keskenduda hea enesetunde ja õndsuse tunnetamisele iseenda loodud viisidel. See ei tähenda, et teie eesmärk on teisi tundeid endale mitte lubada või lämmatada; pigem on eesmärk, et õpiksite end negatiivsete tunnete ja kannatustega mitte siduma, neil ennast vähem kontrollida laskma, et saaksite terveneda ja end vabana tunda. Kui olete vaba, siis negatiivsed inimesed ja olukorrad lihtsalt ei häiri teid niivõrd.

      See raamat õpetab kasutama konkreetseid tööriistu, mis aitavad teil ärrituse põhjustele jälile jõuda ja neist vabaneda ning leida viise, kuidas ise oma elus õnne luua. Teile näidatakse, kuidas ennast turgutada, luua endale oma tugiraamistik ning tunda end tugevama ja võimsamana. Sellest lihtsast ja praktilisest stressijuhtimise juhendist õpite, et isegi pimedast kuristikust on võimalik leida õndsust.

      1. PEATÜKK

      Stressireaktsioonide ja negatiivsete emotsioonide mõistmine

      „Loobumine annab meile vabaduse ja vabadus on õnne ainus tingimus. Kui me oma südames siiski millegi külge klammerdume – olgu see viha, ärevus või omand –, siis ei saa me vabad olla.“

      Pärast kahekümne viie aastast tööd meedikuna olen jõudnud järeldusele, et enamik inimesi siin maailmas elab oma elu, kartes surma ning olla tähtsusetu ja tõeliselt armastatud, loobudes võimalusest elada täielikku ja ilusat elu. Põhjus, miks enamik inimesi elab surma kartuses, on see, et nad ei tea ega usu, et nad on tõeliselt armastatud või armastusväärsed, või ei tea nad oma tõelist väärtust. Kui inimesed tunnevad end tõeliselt armastatuna, kui nad mõistavad oma sisemist väärtust, hinda ja tähtsust, siis hoolitsevad nad tõenäoliselt iseenda ja oma keskkonna eest, neil on vähem terviseprobleeme, nad tunnevad end psühholoogiliselt ja emotsionaalselt vähem ärritununa ning kogevad selle tulemusena vähem ahastust, hirmu või raevu.

      Mõelge sellele: kui te end tõesti armastaksite ja teaksite oma väärtust, kas ei teeks te siis kõik, mis teie võimuses, et oma keha, meelt, hinge ja vaimu turgutada? Kui te hoolitseksite enda eest niivõrd, et tunneksite end väärtustatuna ja armastusest üleküllastatuna, kas te poleks siis õnnelik, solvumata nii lihtsalt või hoolimata sugugi sellest, kui keegi teile tähelepanu ei pööra või teid solvab?

      Loomulikult oleksite!

      Te suudate olla tõeliselt õnnelik ning see võime peitub teie enese kehas.

      Teil on imeline keha, mis koosneb miljarditest rakkudest, mõni neist on tugev ja mõni nõrk. Hoolimata tugevusest või nõrkusest aitavad need rakud üksteist, kaitstes end ühiselt kahjustuste eest ning koondudes tervikuks, andes teile siiski võimaluse sellel planeedil imelist elu elada. Kui neid rakke õigesti ei toideta, nende eest ei hoolitseta ja neid ei toetata, siis ei saa ka need teid täielikult toetada, et saaksite elada ja särada, olla õnnelik ja edukas.

      Teie keha ilu peitub selles, et see annab teile alati teada, kui on hädas, vajab teie abi või teie tehtavat muudatust. Signaalid ilmnevad selliste aistingutena nagu nälg või väsimus, köha, ebamugavustunne või negatiivsed emotsioonid või mõtted. Need signaalid annavad teile teada stressist või sellest, et olukord on ohutu, sellest, kas olete tasakaalust väljas või tasakaalus, kas tunnete end rahutuna või olete rahus ja armastuses. Toit, СКАЧАТЬ