Kuu kroonikad 3: Cress. Марисса Мейер

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ pealegi soovis kuninganna Levana valitseda vaid Ida Ühendriike. Küllap jätab ta ülejäänud Maa Liidu rahule.

      Ent Cress teadis, et ainult rumal usuks seda. Kuninganna Levana saab keisrinnaks, laseb seejärel keiser Kaito mõrvata, haarab riigi enda valdusesse ja kasutab seda hüppelauana, et enne ülejäänud Liidu vallutamist oma armee kokku koondada. Ta ei peatu enne, kui kogu planeet talle allub. See väike rünnak, need 16 000 hukkunut... nemad olid alles algus.

      Cress keeras ülekande vaikseks, toetas küünarnukid lauale ja kaevas mõlemad käed blondi juuksekuhilasse. Ühtäkki hakkas tal külm, kuigi temperatuur satelliidi sees hoiti ühtlane. Ühelt ta selja taga kõrguvalt ekraanilt loeti teksti lapsehäälel, mis programmeeriti nelja hulluksajavalt igava kuu jooksul, kui Cress oli kümneaastane. Hääl oli teemat arvestades liiga särtsakas: Ameerika Vabariigi meditsiiniblogi, milles tehti teatavaks ühe Kuu sõduri lahkamistulemused.

      Luud olid tugevdatud kaltsiumirikka biokoega ning tähtsamate liigeste kõhresid oli töödeldud füsioloogilise lahusega, et parandada paindlikkust ja vormitavust. Silma- ja lõikehambad olid asendatud ortodontiliste implantaatidega, mis jäljendavad hundi kihvu, ning samasugust tugevdamist on näha ka lõualuu ümbruses, andes tulemuseks jõu, mis suudab purustada näiteks luid ja muid kudesid. Uuritava vaibumatu agressiivsus ja hundile omased kalduvused tulenesid kesknärvisüsteemi ümberkaardistamisest ja ulatuslikust psühholoogilisest mõjutamisest. Dr Edelstein on viidanud võimalusele, et rolli võis mängida ka aju bioelektriliste lainete mõjutamine arenenud...”

      „Vaigista.”

      Kümneaastase armas hääl vakatas, jättes satelliidi kumisema vaid helidest, mis olid juba ammusest ajast Cressi teadvuse tagumistesse soppidesse pagendatud. Ventilaatorite vuhin. Elu tagamissüsteemi tinin. Vee ümbertöötluspaagi mulksumine.

      Cress kogus kuklalt tihedad kiharad kokku ja tõmbas patsi üle õla – sel oli kombeks tooli ratastesse takerduda, kui ta ette ei vaadanud. Ekraanid tõid võbeledes ta silme ette aina uut teavet Maa uudisvoogudest. Neid tuli ka Kuult, „vaprate sõdurite” ja „söakalt võidetud lahingu” kohta – kuningakoja pealesurutud pläma loomulikult. Cress lõpetas juba kaheteistaastaselt Kuu uudistele igasuguse tähelepanu pööramise.

      Ta keris hobusesaba hajameelselt ümber vasaku käsivarre, küünarnukist randmeni, märkamata sülle kuhjuvaid puntraid.

      „Oh, Cress,” pomises ta. „Mida me küll teeme?”

      Tüdruku kümneaastane versioon vastas heledal häälel: „Täpsusta palun juhiseid, Suur Õde.”

      Cress sulges vastu jõllitava ekraani ees silmad. „Saan aru, et keiser Kai püüab vaid sõda ära hoida, kuid ta peab ju mõistma, et see Tema Majesteeti ei peata. Kuninganna tapab ta, kui ta selle teoks teeb, ja mis siis Maast saab?” Tüdruku meelekohtades trummeldas valu. „Olin kindel, et Linh Cinder ütles talle seda ballil, aga mis siis, kui eksin? Mis siis, kui keisril ei ole ikka veel aimugi, millises ohus ta on?”

      End tooliga ümber keerates tõmbas tüdruk sõrmedega üle vaigistatud uudisvoo, trükkis koodi sisse ja kuvas ekraanile varjatud akna, mida sada korda päevas kontrollis. O-KOMMi aken avanes ta laua kohal nagu must auk, hüljatud ja vaikiv. Linh Cinder ei üritanud ikka veel temaga ühendust võtta. Äkki ta kiip konfiskeeriti või hävitati. Võib-olla ei olnudki Linh Cinderil seda enam.

      Cress sulges puhisedes ühenduse ja suunas paari kiire toksatusega selle asemele paar tosinat akent. Need olid ühendatud teavitussüsteemiga, mis kammis lakkamatult võrku, et leida mis tahes teavet tolle kuulasest küborgi kohta, kes nädal aega tagasi vahi alla võeti. Linh Cinder. Tüdruk, kes põgenes Uus-Pekingi vanglast. Tüdruk, kes oli Cressi ainuke võimalus rääkida keiser Kaitole tõde kuninganna Levana kavatsuste kohta, kui noormees peaks abieluliiduga nõustuma.

      Põhivoogu ei olnud üksteist tundi uuendatud. Kuu invasioonist tekkinud hüsteerias näis, nagu oleks Maa oma tagaotsituima põgeniku unustanud.

      „Suur Õde?”

      Süda kurku hüppamas, krabas Cress tooli käetugedest. „Jah, Väike Cress?”

      „Emanda laev tuvastatud. Oodatav saabumine kahekümne kahe sekundi pärast.”

      Kuuldes isegi nii pikki aastaid tagasi kerge hirmuvärinaga lausutud sõna „emand”, paiskus Cress istmelt püsti.

      Ta liigutused olid kui täpselt viimistletud tants, mille tüdruk aastatepikkuse harjutamisega laitmatult selgeks sai. Mõtteis sai temast teise ajastu baleriin, kes üle varjulise lava libiseb, samal ajal kui Väike Cress allesjäänud sekundeid loendas.

      00:21. Cress surus peopesa madratsi väljastamise nupule.

      00:20. Ta keeras end tagasi ekraani poole ja pühkis kõik Linh Cinderit puudutavad vood Kuu kuningliku propaganda varju.

      00:19. Madrats maandus mütsatusega põrandale, padjad ja tekid känkras koos, just nii, nagu need temast maha jäid.

      00:18. 17. 16. Tüdruku sõrmed tantsisklesid üle ekraanide, peites Maa uudisvoogusid ja võrgugruppe.

      00:15. Pööre, kiire kahe tekinurga otsimine.

      00:14. Randmeliigutus, millega tekk üles lendas kui puri tuule käes.

      00:13. 12. 11. Ta liikus teisele poole voodit ja pööras nüüd teises eluruumi seinas asuvate ekraanide poole.

      00:10. 9. Maa draamad, muusikasalvestised, teise ajajärgu kirjandus, kõik minema.

      00:08. Pööre tagasi voodi poole. Teki graatsiline kahekorra keeramine.

      00:07. Kaks patja sümmeetriliselt vastu peatsilauda kuhja. Käeviibe, millega tõmmata välja teki alla jäänud juuksed.

      00:06. 5. Liugsamm üle põranda, sukeldudes ja keereldes, korjates kokku kõik vedelema jäänud sokid ja juuksekummid, et need puhastusšahti heita.

      00:04. 3. Käeviibe üle laudade, haarates kaasa oma ainsa kausi, ainsa lusika, ainsa klaasi ja peotäie graafika-pliiatseid ning need toidukappi peitu tõstes.

      00:02. Viimane piruett, et tehtud töö üle vaadata.

      00:01. Rahulolev ohe, mille lõpus graatsiline kummardus.

      „Emand on saabunud,” teatas Väike Cress. „Ta soovib põkkumisühenduse pikendust.”

      Lava, varjud, muusika, kõik kadus Cressi mõtetest, kuigi huulile jäi sisseharjunud naeratus. „Loomulikult,” siristas ta hooletul moel peamise maabumisrambi poole suundudes. Ta satelliidil asus kaks rampi, kuid kasutatud oli vaid üht. Ta polnud kindel, kas teisel pool asuv sisse­pääs üldse töötaski. Mõlemad metalluksed avanesid maabumisluugi juurde ja sealt kosmosesse.

      Kui seal just parasjagu kapselhõljukit ankrus polnud. Emanda kapselhõljukit.

      Cress toksis käskluse sisse. Ekraanil kujutatud dia­gramm näitas, kuidas ühendus pikenes, ja tüdruk kuulis õhulaeva põkkumise mütsatust. Seinad ta ümber jõnksatasid.

      Järgmised hetked olid tüdrukule pähe kulunud. Ta oleks võinud loendada, mitu südametukset jääb iga tuttava heli vahele. Väikese kosmoselaeva mootorite seiskumise vurin. Kolksatus, kui luuk õhulaeva külge kinnitus ja selle ümber sulgus. Hapniku kosmosesse pressimise vaakum. Piiksatus, mis andis märku, et kahe СКАЧАТЬ