Teine Asum. Айзек Азимов

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ on veel viimane asjatoimetus ja siis võib ta magama heita.

      ESIMENE VAHEPALA

      Teise Asumi täidesaatev nõukogu pidas istungit. Meile on selle liikmed pelgalt hääled. Praegusel hetkel pole vaja teada koosoleku täpset kohta ega kohalolijate isikuid.

      Istungi üksikasjalik kommenteerimine on tegelikult võimatu, kui olukorda tahetakse mingilgi määral mõistetavaks teha, mida meil on täielik õigus eeldada.

      Siin on meil tegemist psühholoogidega – ja mitte üksnes psühholoogidega. Võib-olla peaks neid nimetama psühholoogiliselt häälestunud teadlasteks. Teiste sõnadega on nad isikud, kelle teadusliku filosoofia alused erinevad täiesti kõigist tuntud suundadest. Selliste teadlaste „psühholoogial”, kelle aksioomid on tuletatud loodusteaduslike uurimismeetodite abil, on vaevalt midagi ühist PSÜHHOLOOGIAGA.

      See seletus on sama hea, kui ma peaksin kirjeldama värve pimedale – olles ise sama pime kui mu vestluskaaslane.

      Peab täpsustama, et need koos olevad meeled suutsid vaevata jälgida teiste tööd – mitte ainult üldteooriate abil, vaid nendes pika aja jooksul arendatud individuaalseid kohandumusi ära kasutades. Kõne sel moel, nagu meie seda tunneme, oli kasutu. Lausekatke tähendas lausa tüütavalt pikka sõnamulinat. Liigutus, näoilme – isegi teatud moel ajastatud paus – andsid suhtlusse oma osa.

      Sel põhjusel võtan endale julguse tõlkida vabas vormis väikse osa nõupidamisest nendeks äärmiselt erialasteks sõnaühenditeks, milleta ei tule toime loodusteaduslikule filosoofiale kohandatud ajud, ehkki niimoodi võin minetada nüansid.

      Üks „häältest” oli valitsev ja see kuulus indiviidile, keda kutsuti lihtsalt Esimeseks Rääkijaks.

      Ta lausus: „Nüüd ilmselt pole enam kahtlustki, mis peatas Muula esimese ägeda rünnaku. Vaevalt viitab see juhtum... ütleme, meelepärasele olukorra kontrollile. Ilmselt oli Muul teada saamas meie asukohta Esimese Asumi niinimetatud psühholoogi kunstlikult ergastatud ajuenergia abil. See psühholoog tapeti just enne seda, kui ta hakkas oma avastusest rääkima Muulale. Mõrva põhjustanud sündmuste ahel oli täiesti juhuslik, hoolimata kõigist Kolmanda Etapi arvestustest. Ehk soovid jätkata?”

      Ettepanek esitati kõnetooni muutes Viiendale Rääkijale, kelle jutt tundus halastamatuna: „On selge, et olukord lahendati viletsalt. Kahtlemata oleme täiesti kaitsetud massirünnaku puhul, eriti kui rünnakut juhib Muula-taoline vaimselt üleloomulike võimetega nähtus. Varsti pärast seda, kui ta alistas Esimese Asumi ja sai ülemvõimu Galaktikas, oli ta juba Trantoril, täpsemalt öeldes poole aasta pärast. Järgmise poole aasta jooksul oleks ta võinud meid leida ja siis oleksid meie väljavaated olnud äärmiselt halvad – 96,3 pluss või miinus 0,05% täpsemalt väljendudes. Oleme kulutanud palju aega nende jõudude analüüsile, mis ta peatasid. Oleme loomulikult teadlikud, mis on tema esmane liikumapanev jõud. Tema füüsilise deformsuse ja vaimse ainulaadsuse sünnitatud hingeline vastuolu on ilmne meile kõigile. Ometi selgus meile alles Kolmandasse Etappi süüvides – siis alles pärast sündmusi –, et ta võis käituda erandlikult sellise inimese juuresolekul, kes oli temasse siiralt kiindunud.

      Ja sellepärast, et niisugune erandlik käitumine sõltub sellest, kas selline inimene on sobival ajal kohal, oli sündmuste kulg juhusest sõltuv. Meie agendid on kindlad, et Muula psühholoogi tappis noor naine – naine, keda Muul täielikult usaldas ja keda ta vaimselt ei kontrollinud – sel lihtsal põhjusel, et see naine hoolis temast.

      Sellest hoiatavast sündmusest alates – need, kes tahavad laskuda detailidesse, leiavad keskraamatukogus selle teema matemaatilise seletuse – oleme hoidnud Muula eemal sobimatute meetoditega, millega me pidevalt ohustame Seldoni kogu ajaloolist Projekti. See on kõik.”

      Esimene Rääkija ootas hetke, et koosolijad saaksid süveneda kõigisse kuuldud seikadesse. Siis ta lausus: „Olukord on seega eriti ebakindel. Seldoni algupärase Projekti jõudes murdekohani – ja ma pean rõhutama, et me oleme käsitlenud seda probleemi igas mõttes käpardlikult ja tegutsenud hirmuäratavalt lühinägelikult – ähvardab Projekti vältimatu kokkuvarisemine. Oleme ajast maas. Minu arusaamise järgi on meil vaid üks lahendus – ja see on riskantne.

      Me peame laskma Muulal end leida – teatud viisil.”

      Järgnes uus paus, mille vältel hindas rääkija teiste reageeringuid, ja lisas siis: „Ma kordan – teatud viisil.”

      * Kõik kasutatud tsitaadid Galaktika Entsüklopeediast on kirjastajate loal võetud 116. trükist, välja antud 1020 A.A. Galaktika Entsüklopeedia kirjastuskompanii poolt planeedil nimega Terminus.

      2. KAKS MEEST ILMA MUULATA

      Laev oli stardivalmis. Ainult sihtkoht oli veel teadmata. Muul oli teinud ettepaneku naasta Trantorile – sellesse maailma, mis kunagi oli olnud läbi aegade võimsaima inimkonda valitsenud impeeriumi metropol, kuid millest nüüd oli alles vaid vare.

      Pritcher polnud ettepanekuga nõus. Tee oli tuttav – ja läbi uuritud.

      Ta leidis Bail Channise laeva juhtimiskeskusest. Noormehe lokkis tukast oli salk langenud otsaesisele, otsekui oleks see sinna sätitud.

      Channis oli ilmselgelt innukas. „Pritcher, see ei saa olla kokkulangevus.”

      Kindral vastas jahedalt: „Ma ei mõista, millest te räägite.”

      „Tõesti... noh, võtke siis endale tool, vanapoiss, et saaksime alustada. Olen teie märkmed läbi uurinud. Minu meelest on need suurepärased.”

      „Olen... selle üle rõõmus.”

      „Ma siiski ei tea, kas olete jõudnud samale järeldusele kui mina. Kas te olete üldse käsitlenud asja tervikuna? Mõtlen, et selline tähtede umbropsu läbikammimine on küll tore ja kui teie viie uurimisreisi tulemused liita, teeb see päris suure hulga tähehüppeid. See on selge. Aga kas olete arvestanud, kui kaua võtaks sellise kiiruse puhul aega, et läbi käia iga teadaolev maailm?”

      „Olen. Mitu korda.” Pritcher ei soovinud nooremale mehele poolele teele vastu tulla, kuid soovis ära kasutada tema ajusid – need polnud kontrolli all.

      „See selleks. Aga kui me vaatleme probleemi analüütiliselt ja proovime selgeks teha, mida me üldse otsime?”

      „Me otsime Teist Asumit,” vastas Pritcher ärritunult.

      „Me otsime psühholoogide asumit,” parandas Channis, „mis on loodusteaduses sama vähe arenenud kui Esimene Asum psühholoogias. Noh, teie olete pärit Esimesest Asumist, mina mitte. Seetõttu ei peaks õige otsuse tegemine teile raske olema. Me peame järelikult leidma maailma, mida juhitakse vaimsete võimete abil ja mis sellest hoolimata on teaduslikult täiesti mahajäänud.”

      „Kas see on päris kindel?” küsis Pritcher vaikselt. „Meie oma Maailmade Liit pole teaduslikult mahajäänud, kuigi meie valitseja võim põhineb tema vaimsel jõul.”

      „Temal on kasutada Esimese Asumi teadmised ja oskused,” vastas Channis veidi kannatamatult, „ja selliseid teadmisi mujal Galaktikas pole. Teine Asum peab toime tulema Galaktika kokkuvarisenud Impeeriumi pudemetega. Sealt palju ei saa.”

      „Te siis oletate nii suure vaimse jõu olemasolu, et Teine Asum suudab selle abil valitseda maailmade rühma, kuigi ise on füüsiliselt abitu?”

СКАЧАТЬ