Lõhenenud inimkond. Sari "Sündmuste horisont". John Scalzi
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Lõhenenud inimkond. Sari "Sündmuste horisont" - John Scalzi страница 5

СКАЧАТЬ ei ütle, et see nurinat ei tekita,” ütles DiNovo. „Aga jah, suudavad.”

      „Kolonel Rigney,” ütles Egan hoides nime nimetamise ajal endiselt pilku DiNovol.

      „Jah,” ütles Rigney üllatunult, et teda väitlusse tõmmati. Kõik pead ruumis pöördusid, et tema poole vaadata.

      „Me olime koos samas värvatute rühmas,” ütles Egan.

      „Nii see on,” ütles Rigney. „Me kohtusime „Amerigo Vespuccil”. See oli laev, mis tõi meid Maalt Fööniksi jaama. See oli 14 aastat tagasi.”

      „Kas sa mäletad, kui palju värvatuid oli „Vespuccil”?”

      „Minu mäletamist mööda mainis Kolooniate Kaitseväe esindaja, et üks tuhat viisteist.”

      „Kui paljud meist on veel elus?” küsis Egan.

      „Kaheksakümmend üheksa. Tean seda, sest üks meist hukkus eelmisel nädalal ja ma sain teate. Major Darren Reith.”

      „Seega on hukkumisprotsent neljateistkümne aasta kohta üheksakümmend üks.”

      „Nii see on,” ütles Rigney. „Kolooniate Kaitseväe ametlik statistika väidab, et kümne aasta kohta on surmasaamisprotsent seitsekümmend viis. Minu kogemuste põhjal tundub see number liiga väike.” Pärast kümmet aastat on värvatutel lubatud teenistusest lahkuda, kuid paljud meist jätkavad, sest kes tahab uuesti vananema hakata, mõtles Rigney, kuid ei öelnud välja.

      „Härra DiNovo,” pööras Egan taas kogu tähelepanu diplomaadile, „kas mul on õigus, et sa oled pärit kolooniast Rus?”

      „Nii see on,” ütles too.

      „Oma enam kui saja kahekümne aastase ajaloo jooksul ei ole Rus kunagi pidanud Kolooniate Liidule sõdureid saatma. Ma palun, et sa ütleksid meile, kuidas sinu arvates koloonia reageerib, kui Kolooniate Liit nõuab – nõuab, mitte ei palu – et te saadaks igal aastal sada tuhat kodanikku teenima Kolooniate Kaitseväkke. Kümneks aastaks, teadmisega, et surmasaamisprotsent on seitsekümmend viis. Ma palun sul kirjeldada, kuidas Rusi elanikud reageerivad, kui nad saavad teada, et sõdureid kasutatakse ka mässude mahasurumisel erinevates kolooniates, mida tuleb ette palju sagedamini, kui Kolooniate Liit tahab tunnistada. Mida mõtlevad Rusilt värvatud, kui neil tuleb omade pihta tulistada? Kas nad teevad seda? Kas sina teeksid, härra DiNovo? Sa oled nüüd oma viiekümnendate aastate alguses. See pole enam kuigi kaugel Kolooniate Kaitseväe värbamisvanusest. Kas sa oled valmis võitlema ja tõenäoliselt surema Kolooniate Liidu eest? Sest sa oled, nagu sa ise väidad, see eelis, mis meil on?”

      DiNovol ei olnud selle peale midagi öelda.

      „Ma olen pidanud selliseid ettekandeid diplomaatilisele korpusele nüüd kuu aega,” jätkas Egan, pöörates pilgu väga vaikseks jäänud DiNovolt ülejäänutele ruumis. „Kõigil esitlustel on keegi härra DiNovo taoline, kes väidab, et meie olukord polegi nii halb. Nad eksivad, nagu tema siin. Kolooniate Kaitsevägi kaotab meeletul hulgal sõdureid ja on neid niimoodi kaotanud juba üle kahesaja aasta. Meie arenevad kolooniad ei suudaks ainult paljunemisega kasvada suuruseni, millest alates pole enam väljasuremist karta. Konklaavi olemasolu on muutnud inimeste ellujäämise taga seisvat matemaatikat viisil, mida me veel ei suuda ette kujutada. Kolooniate Liit on ellu jäänud ja edenenud, sest oleme tasuta kasutanud Maa inimeste ülejääki. Seda ülejääki enam ei ole. Ja meil ei ole aega välja mõelda, kuidas kolooniate baasil seda ressurssi asendada.”

      „Nii et kui halb siis olukord on?” kuulis Rigney end küsimas. Ta oli siiralt üllatunud oma häält kuuldes.

      Egan heitis talle ühe pilgu ja pööras tähelepanu taas oma auditooriumile. „Kui kõik jätkub samasuguses tempos, siis arvestades Kolooniate Kaitseväe seniseid kogemusi, pole meil kolme aasta pärast enam piisavalt sõdureid, et kaitsta kolooniaid genotsiidiga lõppevate teiste rasside röövrünnakute eest. Sellest alates peab Kolooniate Liit kui poliitiline üksus kõige paremal juhul vastu viis kuni kaheksa aastat. Ilma Kolooniate Liidu kaitsestruktuurideta rünnatakse kõiki inimeste planeete ja need hävitatakse kahekümne aasta jooksul. Seega kokkuvõttes, daamid ja härrad, on meil antud hetkest kõige rohkem kolmkümmend aastat inimkonna väljasuremiseni.”

      Ruum oli haudvaikne.

      „Ma ei räägi seda teile mitte selleks, et te tormaksite koju oma lapsi kallistama,” jätkas Egan. „Ma räägin seda teile sellepärast, et kakssada aastat on Riigidepartemang olnud Kolooniate Liidu pimesool. Igaks juhuks tehtud täiendus Kolooniate Liidu agressiivse kaitse- ja laienemisstrateegia taustal.” Ta vaatas DiNovo poole. „Kena sinekuur, kuhu toppida kõik keskpärasused, et neil oleks vähe võimalust mingit reaalset kahju teha. Noh, nüüd see kõik muutub. Kolooniate Liit ei saa endale enam lubada senist elustiili. Meil ei ole ressursse ja meil ei ole inimesi. Nii et sellest hetkest on Riigidepartemangul kaks ülesannet. Üks: Maa võrrandisse tagasi tuua, et nii meie kui nemad ellu jääksime. Kaks: kui vähegi võimalik, vältida konfikti Konklaavi ja sellega seotud võõrrassidega. Diplomaatia on selleks parim viis.

      See tähendab, daamid ja härrad, et Kolooniate Liidu Riigidepartemangu on päriselt vaja. Ja seega, sõbrad, tuleb teil elu eest tööle hakata.”

      *

      „Kas sa alati tümitad kellegi nii jõhkralt läbi nagu selle DiNovo?” küsis Rigney. Seitsmes saal oli nüüd tühi, diplomaadid olid omavahel pominal märkusi vahetades oma teed läinud. Nemad Eganiga seisid uuesti väljalülitatud ekraani juures.

      „Tavaliselt,” ütles Egan. „DiNovo tegi mulle tegelikult teene. Sest igaühe kohta, kes on piisavalt loll, et suu lahti teha, on umbes viiskümmend, kes enda mulgu kinni hoiavad ja lihtsalt ignoreerivad seda, mida ma neile räägin. Nüüd jõudis see neile kõigile pärale. Sellel meetodil saan ma palju suuremat osa ennast kuulama panna.”

      „Arvad päriselt, et nad on kõik keskpärasused?”

      „Mitte kõik. Enamik. Ja kindlasti kõik need, kelle pärast ma pean niimoodi tegema.” Egan viipas tühjale saalile. „See seltskond on mutrikesed. Nad tegelevad siin igapäevase paberitööga. Kui nad seda vähegi paremini teeksid, oleksid nad kusagil mujal, kaugemal universumis. Seal on A-meeskonnad. Põrgu, seal on ka B-meeskonnad. Need siin on C-st K-ni.”

      „Siis sulle ei meeldi kuulda, et üks su A-meeskondadest on kadunud,” ütles Rigney.

      Egan kortsutas kulme. „Milline?”

      „Saadik Bairi meeskond,” ütles Rigney. „Pean lisama, et koos ühe meie fregati, „Polkiga”.”

      Egan oli hetke vait uudiseid seedides. „Millal see juhtus?” küsis ta lõpuks.

      „Kahe päeva eest oleks pidanud hüppedroon „Polkilt” tagasi olema,” ütles Rigney.

      „Ja sa räägid mulle seda alles nüüd?”

      „Ma oleksin sulle varem öelnud, aga sa tahtsid, et ma jälgiksin, kuidas sa lapsi hirmutad. Ja kaks päeva on standardne aeg, mil me drooni ootame, enne kui häiret tõstame. Eriti sellistel missioonidel, mis peaksid olema salajased. Ma tulin sind otsima kohe, kui täitus kaks päeva haudvaikust.”

      „Päästeoperatsioon leidis midagi?”

      „Ei СКАЧАТЬ