Lõhenenud inimkond. Sari "Sündmuste horisont". John Scalzi

Чтение книги онлайн.

      Schmidt vaatas Wilsonit tühjal pilgul.

      „See on soe, Hart,” ütles Wilson. „Mustal kastil oli toiteallikas. See energiaallikas lekkis soojust. See soojus hoidis seda suhteliselt soojana kaua pärast seda, kui kõik muu oli saavutanud tasakaalu.”

      „Aku on surnud. Isegi kui see oli soe, ei ole see seda enam mitte.”

      „See sõltub „sooja” määratlusest,” sõnas Wilson. „Musta kasti konstruktsioon on selline, et selle sees on alasid, mis toimivad isolaatorina. Isegi kui aku on surnud, kulub mustal kastil ruumitemperatuuriga tasakaalu saavutamiseks kauem, kui kuluks täismetallist kuulil. See ei pea olema nii soe kui see ruum siin, Hart. Mulle piisab, kui see on kraadimurdosa soojem kui selle ümbrus.”

      Ekraan vilgatas ja „Polkist” jäänud prahiamööb asendus mustjasügavsinise termilise kaardiga. Wilson asus seda uurima.

      „Nii et sa otsid midagi, mis on natukegi üle absoluutse nulli,” ütles Schmidt.