Mischief Bay tüdrukud. Mischief Bay, 1. raamat. Сьюзен Мэллери

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ

      Ta naeratas. „Võime otsast peale alustada.“

      „Tore. Annan endast parima, et sulle mitte hirmu nahka ajada.“ Mees naeratas. „Tore sinuga kohtuda, Shannon.“

      „Nii tundub tõesti.“

      Mees viipas muheledes ettekandjale. „Mida sa juua soovid?“

      Shannon tellis klaasi punast majaveini, mees viski. Ühtlasi tellis mees ka juustu-puuvilja vaagna. Kui nad taas omaette jäid, naaldus Shannon toolile.

      Ta leidis, et mees on kena. Pisut kohmetu, mis tähendas, et ta ei käi just sageli kohtingutel. Vähemalt pole ta mängur. Neid polnud tal oma ellu rohkem vaja. Lahutatud, kui ta õigesti mäletas.

      „Nii, Adam,“ ütles ta. „Räägi mulle endast.“

      „Mida sa kuulda tahad?“

      Kõike, mis profiilis kirjas, mõtles Shannon soovides, et oleks pisut rohkem tähelepanu pööranud. Asi oli selles, et talle ei meeldinud internetikohtingud. Tema eeldas, et teenusepakkuja skriinib mehed läbi, ja tahtis seejärel mehega isiklikult kohtuda. Ta ei saanud e-kirjadest ja paarist telefonikõnest nii palju infot, et teha sellest järeldusi, kuidas see inimene võiks näost näkku tunduda.

      „Kas sa elad siinkandis?“ küsis Shannon.

      „Muidugi.“ Mehe näole ilmus taas naeratus. „Ma olen siinsamas Mischief Bays sündinud ja üles kasvanud. Enamik mu sugulasi elab endiselt siinkandis, mis tähendab, et mul on keeruline midagi kokku keerata.“

      „Kas sa üritad sageli midagi kokku keerata?“

      Naeratus asendus naeruga. „Loobusin sellest juba teismelisena. Ma ei oska valetada ja jään kohe vahele, kui piiri ületan. Nii et ma ei üritagi enam seda teha.“

      Ta naeratus kustus. „Ega sinule ometi pahad poisid meeldi?“

      Olid meeldinud ja Shannonil olid selle tõestuseks südames ka armid. „Enam mitte. Teoorias on nad suurepärased, aga elu on midagi muud kui teooriad. Elu tähendab tõelisi inimesi, kes leiavad aega kohale tulla.“

      „Nõus.“

      Nad istusid väikeses lauas teineteise vastas. Adam kummardus Shannoni poole. „Sina töötad finantsalal?“

      „Jah. Ma olen ühe tarkvarafirma finantsjuht.“

      Ta üritas rääkida normaalsel toonil, kuna teadis, et niipea kui ta oma tööd mainib, võtab ta kohe kaitsva ja uhke hoiaku. See oli parimal juhul ebamugav kombinatsioon.

      Häda oli selles, et mõnele mehele ei meeldinud ta edukus, mõnele mõjus see jälle pelutavalt. Mõni oli näinud selles võimalust kerget elu elada, kuid õnneks ei varjanud nad eriti lootust, et neid üleval peetaks. Need, kes kiitsid heaks selle, et tal on elus hästi läinud ja ta on kõvasti tööd teinud, olid sageli sellised, kes eelistasid pikaajalisi suhteid, kuid neid tuli harva ette ja seega oli neid ka raske leida.

      „Kas järgmiseks ihaldad presidenditooli?“ küsis Adam.

      Shannon naeratas. „Ei. Minule meeldib olla tšekiraamatu kuninganna. Mulle meeldib asjade finantskülg.“ Ta kummardus häält langetades mehele lähemale. „Tarkvara pole üldse minu rida. Ma käsitlen arvutit paremini kui nii mõnigi teine, aga see pole mulle kergelt kätte tulnud. Sa peaksid nägema neid tudengeid, keda me igal aastal tööle võtame. Lihtsalt rabavalt targad! Aga sina?“

      „Mina ei ole rabavalt tark.“

      Shannon puhkes naerma. „Tänan seda minuga jagamast. Pidasin silmas, et mis tööd sina teed?“

      „Ah et tööd. Minu perekond on ehituses. Peamiselt suured projektid. Kontorihooned, hotellid. Praegu olen ühe hotelli projekti töödejuhataja. Hotell tuleb lõuna poole Marina del Reysse. Väga kallis, kakskümmend korrust.“

      Vinge, mõtles Shannon. „Töödejuhataja töö tähendab suurt vastutust.“

      Adami nägu läks naerule. „Ma kamandan teisi ja ütlen, mis tuleb teha. See on palju parem kui päris töö.“

      Ettekandja tõi joogid ja juustuvaagna. Adam tõstis klaasi.

      „Ootamatute üllatuste terviseks.“

      Shannon lõi kokku ja mõtles, et Adam on kohe päris kindlasti seda ja enamgi veel. Ta oli tulnud kohtamisele ilma igasuguste ootusteta, aga nüüd oli tal päris tore. Adam oli olnud siiamaani väga lahe ja võluv kaaslane. Oli isegi viiteid sellele, et ta võib olla tõeliselt kena inimene. Shannon oli küllalt tark, et mitte liiga palju loota, aga õhtu kujunes meeldivamaks, kui ta oli osanud oodata.

      „Räägi mulle sellest perest, kes ei lase sul midagi kokku keerata,“ palus Shannon.

      „Meid on kokku viis õde-venda ja kõik nad elavad siit lühikese jalutuskäigu kaugusel. Samuti mu vanemad.“ Ta kehitas õlgu. „Mu noorim vend elab idarannikul, aga tema on ikka tundnud, et peab midagi tõestama.“

      Shannon vahtis talle otsa. „Teid on kokku viis õde-venda?“

      „Saan aru. Olen isale öelnud, et nad õppisid laste tegemise ära, aga tema väitis, et nemad emaga olid ikka tahtnud palju lapsi. Pean tunnistama, et lapsepõlves oli see päris vahva.“

      „Ja lärmakas,“ pomises Shannon.

      „Jah, lärmi oli tõesti palju.“

      „Mitu poissi ja mitu tüdrukut?“

      „Kolm poissi, kaks tüdrukut – ja üle ühe. Mina olen keskmine. Vanem vend ei tundnud perefirma vastu huvi. Tema on graafiline disainer. Väga andekas. Vanem õde tahtis ikka loomaarstiks saada, nii et selleks ajaks, kui mina olin viis või kuus, hakkas isa juba närvi minema, et keegi ei kanna perefirmat edasi. Õnneks meeldis minule ehitada. Esimese töö sain firmas neljateistaastaselt.“

      Ta võttis tüki juustu. „Saan aru küll. Pole just eriti põnev.“

      „Põnevus on üsnagi ülehinnatud asi,“ pomises Shannon. Kõik see ja veel stabiilne ka. Mis ta puudused siis on? Emotsionaalne suletus? Salaelu sarimõrvarina? Midagi peab ju ometigi olema, sest ausalt öelda pole lihtsalt võimalik, et tal võiks niimoodi vedada.

      „Kus sina üles kasvasid?“ küsis Adam.

      „Riverside’is. Mina olen ainus laps, nii et sinu lärm on mulle võõras. Meil valitses kodus alati vaikus.“

      „Kas sa olid oma klassis kõige targem tüdruk?“

      „Vahel küll. Mulle meeldis matemaatika, mille tulemusena ei võetud mind enamikku sõpruskondadesse vastu. Aga ma polnud nii andekas, et matemaatikat erialaks valida. Rahandus tundus päris huvitav viis päevi mööda saata.“

      Adami pruunid silmad tõmbusid lustlikult kissi. „Kui mina saaksin penni iga korra eest, mil ma ootasin, et firma finantsasjadega tegelda...“

      „Siis poleks sul pennigi?“

      „Midagi sellist jah.“

      Shannon СКАЧАТЬ