Mischief Bay tüdrukud. Mischief Bay, 1. raamat. Сьюзен Мэллери
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Mischief Bay tüdrukud. Mischief Bay, 1. raamat - Сьюзен Мэллери страница 3

СКАЧАТЬ taga asuvate eksootiliste sadamate poole.

      Aga see oli ju L.A. ja iga nurga taga ootasid imelised vaated: olid need siis tervisliku toidu restoranis kohatud staarid või Vaikse ookeani laineloks rannas. Selle asemel et rääkida hetke ilust, jagas Pam menüüd laiali.

      „Päevapakkumine on burger,“ ohkas Pam. „Kas nägite? Kui ma selle tellin, kas keegi sööb siis mu friikartulid ära?“

      „Mina söön,“ kinnitas Nicole. „Ma võtan valgutaldriku.“

      Pam kirtsutas nina. „Otse loomulikult.“

      Shannon teadis, et valgutaldrik koosneb küpsetatud kalast ja krevettidest, mille kõrvale serveeritakse aurutatud aedvilju. Tervislik muidugi, aga madal kalorihulk oli pigem oma kehast teadlikele bikiine kandvate kohalike mure.

      „Mina võtan ka mõned friikartulid,“ ütles ta. Need on heaks lisandiks salatile, mille ta tavaliselt tellis.

      Pam toksas Nicole’i käsivart. „Sa oled nagu piitsavars, sa peaksid rohkem sööma.“

      „Ma söön päris palju.“

      „Juurikaid ja lahjat kraami. Võta burger.“ Pam naaldus toolile. „Naudi oma ainevahetust seni, kuni sul see veel olemas on. Sest ühel heal päeval läheb kõik allamäge.“

      „Sa näed ju väga hea välja,“ lausus Nicole täiesti siiralt. „Sa oled väga heas vormis.“

      Pami kulmud kerkisid. „Kui sa ütled nüüd „oma vanuse kohta“, siis viskan su aknast välja.“

      Nicole puhkes naerma. „Sellist asja ei ütle ma iial. Sina oled sellest east väga kaugel.“

      Ja nii räägib kolmekümneaastane, mõtles Shannon endamisi muiates. Aeg läheb iga päevaga üha kiiremini. Lausa uskumatu, et ta ise saab mõne kuu pärast juba nelikümmend. Ta heitis pilgu Pami ja Nicole’i kätele ja nägi seal helkimas abielusõrmuseid ja briljandiga kihlasõrmuseid. Shannon mõtles sugugi mitte esimest korda, et oleks pidanud ka ise mingil hetkel abielluma.

      Ta oligi kavatsenud seda teha, oli ikka arvanud, et teeb seda. Ainult et temale oli kõige olulisem karjäär ja see ei meeldinud mitte ühelegi mehele, keda ta tundis. Mida edukam ta oli, seda raskem oli tal leida mehi, kellega väljas käia. Või vähemalt leida meest, kes ei pannud pahaks tema pühendumist karjäärile. Viimasel ajal oli hakanud tunduma, et huvitavat ja meeldivat meest leida on peaaegu võimatu.

      Ta mängis hetkeks mõttega seda mainida. Kõigis artiklites kirjutati, et kui ta tahab toreda mehega kohtuda, tuleb selleks võimalus luua. Peab olema valmis rääkima sõpradele, et ta suhtub sellesse tõsiselt ja hoiab silmad lahti. Loomulikult kahtlustas ta, et paljud naisteajakirjades avaldatud artiklid olid kirjutatud inimeste poolt, kel polnud aimugi, millest nad kirjutavad. Pealgi ei meeldinud talle, kui teda haletseti. Ta oli edukas ärinaine. Põrgut! Ta oli finantsjuht firmas, mille aastakäive oli üle miljardi dollari. Ta ei vajanud oma elus meest. Kuigi see ei tähendanud veel, nagu talle ei meeldiks, kui ta ellu kuuluks mees.

      „Kuidas minu lemmiknoormees elab?“ küsis Pam.

      Nicole naeratas. „Tyler elab hästi. Lihtsalt uskumatu, et ta saab paari kuu pärast juba viieaastaseks. Aeg lendab ikka nii kiiresti. Septembris läheb ta juba eelkooli.“ Ta pidas pausi. „Mõneti on see tore. Siis pole nii suuri probleeme päevahoiuga.“

      Lauset lõpetades kadus ta näolt naeratus ja põsel tuksles lihas. Just nagu suruks ta hambad kokku.

      Shannon kõhkles. Ta polnud päris kindel, kas on viisakas küsida, mis lahti. Sest vastus oli tal juba teada. Nemad Pamiga olid juba ligemale kaks aastat Nicole’i juures samas trennis käinud. Kuigi nemad Pamiga käisid väga usinalt kohal, ei saanud teiste rühmakaaslaste kohta sama öelda. Mingil põhjusel kippus reedelõunane trenn tõmbama selliseid, kes armastasid poppi panna.

      Mis tähendas, et üsna sageli olid nad kolmekesi. Nad olid rääkinud pilateseharjutusi tehes, kurtnud üksteisele oma muresid ja jaganud rõõme. Shannon teadis, et Pami noorim poeg Brandon oli olnud päris pöörane teismeline. Tema kõige pöörasem tegu oli purjus peaga autoga vastu puud sõita. Nüüd oli ta kaine ja õppimisele pühendunud meditsiinitudeng. Shannon oli kuulanud, kuidas Nicole üritas selgitada oma hämmeldust selle üle, et ta stabiilne ja tublist töömehest abikaasa tuli töölt ära, et kirjutada stsenaarium ja surfata. Shannon jagas nendega oma eraelu katsumusi. Kõike, alates sellest, kui keeruline on olla ainus naisjuht tehnoloogiafirmas, kuni selleni, kui raske on leida õiget meest, kes toetaks tema karjääripüüdlusi.

      Seni kui Shannon üritas leida delikaatset viisi küsida Nicole’ilt, kas tema sõnad tähendasid seda, et Eric on endiselt otsustanud vallutada Hollywoodi, ründas Pam otse.

      „Kas ta käitub endiselt idioodina?“ küsis Pam.

      Nicole kirtsutas nina. „Ta pole idioot. Ta on...“ Ta kõhkles. „Ta ajab mu segadusse. Ma saan aru, et see kestab juba pool aastat, nii et ma peaksin olema üle saanud. See pole ju enam mingi üllatus.“

      Pam keeras end sõbranna poole. „Kullake, kõik väidavad, et tahavad kirjutada stsenaariumi või esineda saates „Ameerika iidol“ või midagi sellist, aga mitte keegi ei võta nende sõnu tõsiselt. On unistused ja on tegelik elu. Ericul on naine ja poeg. Tema jättis väga hea töö, et hakata tippima ja surfima. Kes siis niisugust asja teeb?“

      Nicole kirtsutas nina. „Ta kirjutab, mitte ei tipi.“

      „Pisiasjad. Ta ei toeta perekonda rahaliselt ega ka mingil muul moel.“

      „Ta aitab,“ ütles Nicole, kuid ohkas. „Teatud mõttes. Ma ei tea, mida teha. Sul on õigus. Kõik väidavad, et tahavad olla rikkad ja kuulsad ja see on tore. Aga ma ei tea. Kui ta tuli koju ja ütles, et tuli töölt ära...“ Ta kehitas õlgu. „Ma ei tea ikka veel, mida öelda.“

      Sellest sai Shannon aru. Tema oli olnud sama šokeeritud nagu ta sõbranna ja tema ei pidanud Ericuga koos elama. Küllap on kõigil õigus oma unistused ellu viia, aga abielus olles peaks ju vist mõlemal poolel sõnaõigus olema? Just see oligi Ericu otsuse juures nii jalustabav. Ta ei maininud seda ega arutanud asja ega midagi. Ta lihtsalt tuli töölt ära ja teatas sellest oma naisele alles pärast seda, kui oli selle sammu juba astunud.

      „Kuigi ma ei soovita seda igas olukorras,“ lausus Pam mõtlikult, „kas oled kaalunud teda padjaga lämmatada?“

      Nicole’il õnnestus selle peale isegi naerda. „Pole minu stiil.“

      „Minu oma samuti mitte,“ tunnistas Pam. „Mina olen otsekohesem. Aga see on üks võimalus.“

      Shannoni nägu oli naerul. „Ja seda räägib naine, kes paneb oma koera korralikult riidesse, et ta ära ei külmetaks? Sinu sõnad on vinged, aga sisimas oled sa väga õrna hingega.“

      „Ära sellest kellelegi räägi,“ ütles Pam ringi vaadates, just nagu kartes, et neid võidakse kuulda. „Ma pean oma reputatsiooni säilitama.“ Ta puudutas Nicole’i kätt. „Kui nüüd naljad kõrvale jätta, siis ma saan aru, et olukord on sulle raske. Sa tahad talle aru pähe panna, aga see ei õnnestu. Pea vastu. Te armastate teineteist. See aitab raske aja üle elada.“

      „Tahaks loota. Ma tean, et ta on hea inimene,“ tunnistas Nicole.

      „Ongi. Abielu on nagu elu. Just siis kui sulle tundub, СКАЧАТЬ