Päritolu. Дэн Браун

Чтение книги онлайн.

      See märk on minu kaitse, mõtles Ávila embleemi silmitsedes. Kuigi mul ei lähe seda vaja.

      „Pole lugu,“ sõnas huligaan, lasi viimaks Ávila käsivarre lahti ja pöördus baaridaami poole. „Sa oled armsake,“ sõnas ta. „Kas sa oled sada protsenti hispaanlanna?“

      „Jah,“ vastas naine väärikalt.

      „Sinus pole raasugi iirlast?“

      „Ei.“

      „Kas tahaksid seda pisut saada?“ Mees tõmbus naerukrampidesse ja tagus rusikaga vastu baariletti.

      „Jätke ta rahule,“ nõudis Ávila.

      Mees pöördus ja jäi tigedalt teda põrnitsema.

      Teine pätt torkas Ávilale sõrmega tugevasti rindu. „Kas sa püüad meile ette kirjutada, mida teha?“

      Ávila tõmbas sügavalt hinge, tundes pärast pikka reisi väsimust, ja osutas baari poole. „Härrased, palun istuge. Ma ostan teile õlut.“

      Mul on hea meel, et ta siia jäi, mõtles baaridaam. Kuigi ta suutis enda eest ise hoolt kanda, võttis pilt, kui rahulikult see ohvitser nende kahe jõhkardiga hakkama sai, ta jalust pisut nõrgaks ning ta lootis, et mees jääb sulgemiseni.

      Ohvitser oli tellinud kaks õlut ja endale veel ühe tooniku ning istunud uuesti oma kohale leti ääres. Kaks jalgpallihuligaani istusid teine teisel pool teda.

      „Toonik?“ irvitas üks. „Mina mõtlesin, et me joome koos.“

      Ohvitser naeratas baaridaamile väsinult ja lõpetas oma tooniku. „Kardan, et mul on kokkusaamine,“ ütles ta püsti tõustes, „aga teie tundke õllest rõõmu.“

      Kui ta tõusis, surusid mehed nagu kokku lepitult oma käed talle õlgadele ja surusid ta tagasi pukile. Ohvitseri silmis sähvatas vihasäde, kuid kadus siis kohe.

      „Vanaisa, ma ei usu, et sa tahaksid meid oma sõbratariga omaette jätta.“ Pätt silmitses naist ja tegi oma keelega midagi jäledat.

      Ohvitser istus pika hetke vaikselt ja torkas siis käe kuuetaskusse.

      Mõlemad mehed haarasid temast kinni. „Kuule sina! Mida sa teed?!“

      Ohvitser võttis väga aeglaselt välja mobiiltelefoni ja ütles meestele midagi hispaania keeles. Need silmitsesid teda arusaamatuses ja ohvitser läks uuesti üle inglise keelele. „Vabandust, ma pean lihtsalt oma naisele helistama ja ütlema, et jään hiljaks. Tundub, et ma olen veel mõnda aega siin.“

      „See on juba tõsine jutt, semu,“ sõnas kahest mehest suurem õlut kummutades ja klaasi vastu baariletti lüües. „Veel üks!“

      Kaabakate klaase uuesti täites nägi baaridaam peeglist, kuidas ohvitser puudutas oma telefoni klahve ja tõstis siis mobiili kõrva juurde. Kõne võeti vastu ja ta rääkis kiires hispaania keeles.

      „Le llamo desde el bar Molly Malone,“ ütles ohvitser, lugedes enda ees olevalt õllealuselt baari nime ja aadressi. „Calle Particular de Estraunza, ocho.“ Ta ootas hetke ja jätkas siis. „Necesitamos ayuda inmediatamente. Hay dos hombres heridos.“ Seejärel lõpetas ta kõne.

      ¿Dos hombres heridos? Baaridaami pulss kiirenes. Kaks vigastatud meest?

      Enne kui naine jõudis sõnade tähendust mõista, nägi ta valget vuhinat, ohvitser pöördus välkkiirelt paremale ja virutas iiveldamaajava raksatusega küünarnukiga suuremale pätile vastu nina. Veri purskas üle mehe näo ja ta vajus selili. Enne kui teine mees jõudis reageerida, pöördus ohvitser uuesti, seekord vasakule, ja virutas teise küünarnukiga tugevasti mehe hingetoru pihta, nii et pätt pukilt alla lendas.

      Baaridaam silmitses rabatult kaht põrandal lebavat meest, kellest üks röökis valust ning teine ahmis kõrist kinni hoides õhku.

      Ohvitser tõusis aeglaselt. Võõriku rahuga võttis ta rahakoti ja asetas baariletile sajaeurose.

      „Ma palun vabandust,“ ütles ta naisele hispaania keeles. „Politsei jõuab teile kohe appi.“ Seejärel ta pöördus ja lahkus.

      Väljas hingas admiral Ávila sisse ööõhku ja suundus mööda Alameda de Mazarredot jõe poole. Politseisireenid lähenesid ja ta tõmbus varju, et võimud mööda lasta. Tal oli ees tõsine töö ning Ávila ei saanud täna õhtul rohkem komplikatsioone lubada.

      Regent oli tänaõhtuse missiooni selgelt visandanud.

СКАЧАТЬ