Võõrastemaja punane ristik. Carla Neggers

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ hästi, kui ta Minneapolises surnuks ei külmunud.

      Laura, tema eksnaine, poleks ka seda naljakaks pidanud.

      Mis seal imestada, et nad ei olnud paar „igavesti”.

      Greg keskendus Charlotte Bennetti puusakumeruse silmitsemisele tema liibuva rõivastuse all.

      „Kas te kannate väga tihti kleiti, arvestades teie tööd tuukrina?” küsis ta, olemata kindel, kas Charlotte teda kuulis. Naise pistodapilk, kui ta end Gregi poole keeras, lõpetas mistahes kahtluse. Greg naeris. „Ei kanna, ah? Kas see kleit rippus teil kapis või ostsite selle spetsiaalselt tänaseks õhtuks? Laenasite selle? Oodake. Las ma oletan. Teil ei olegi riidekappi.”

      „Ma ei kavatse teie uudishimu rahuldada.” Naine pöördus tagasi oma napsi juurde, keerates talle jälle selja.

      „See ei ole õunamahl, mida te joote, ega ju?”

      Ei mingit reaktsiooni. Greg otsustas suu kinni hoida, enne kui Ian Mabry ta välja viskab selle eest, et ta on eesel. Piloot/baarmen tõi ise talle Šoti viski, suitsuse, kuid mitte liiga suitsuse ühelinnaseviski, Mabryle vastavalt Islay destilleerimisest.

      „Seega on see Eye-la, mitte Iz-lay,” mainis Greg.

      Mabry naeratas. „Mul on tunne, et sa teadsid seda.”

      Inglane eemaldus, enne kui Greg jõudis talle vastata jah, ta oli teadnud. Umbes kümme aastat tagasi oli ta Islay’d valesti hääldanud Ühendkuningriigi turvateenistuse tüübi ees, kes oli nautinud võimalust panna teda end lollpeana tundma. See polnud toiminud ja nad olid saanud sõpradeks, juues kallist Šoti viskit peaaegu oimetuseni ja hääldades üht napsi teise järel meelega valesti.

      Greg kaalutles, kas paluda Charlotte’i temaga liituma. Arvatavasti polnud see hea mõte.

      Üksainus lonks viskit, ja väsimus kattis ta nagu tekk, lämmatades teda. Ta oleks pidanud aimama seda juhtumas, ent polnud, lahutades selle asemel meelt ilmselt targa ja sitke merearheoloogi õrritamisega.

      Ta oleks võinud sellest väsimusest kinni haarata, sellega võidelda ja sundida end minema üles oma tuppa, aga ta võttis veel ühe lonksu viskit.

      Ja ta oli omadega läbi.

      Röstitud.

      Väsimus tiris ta alla. Ta ei võidelnud sellega. Polnud põhjust võidelda. Igaüks tema ümber oli väljaspool ohtu, ta oli kohustustest vaba, istudes turvaliselt ühes vaikses Inglismaa pubis.

      Järgmisena tundis ta midagi jääkülma ja märga oma kaelal ning seejärel mööda selga alla. Ta sööstis sirgeks ja märkas, et Charlotte oli tulnud pingile tema kõrval.

      Greg värises, kui märg külm jõudis ta selja nimmekõverusse. „See oli liiga külm, et olla teie keel.”

      „See oli jää.”

      „Kas neil on siin jääd?”

      „Ma palusin jääd oma veeklaasi jaoks. Tundsin kiusatust teeselda, et ma ei näinud teie ärakukkumist.” Ta viskas ülejäänud peotäie sulavaid kuubikuid Gregi viskisse. „Te olete nüüd joomisega lõpetanud.”

      „Te rikkusite just praegu ülejäänu mu suurepärasest ühelinnaseviskist.”

      „Selles mõte oligi. Lähme. Ma aitan teid üles teie tuppa.”

      Greg kaalus protestimist, kuid surus selle asemel haigutuse alla, silmad poolkinni. Jää oli andnud talle nõksatuse, aga ta võitles ikka veel, et ärkvele jääda. Ta oleks ka ise üles oma tuppa jõudnud, kuid pagan võtaks. Lasta kütkestaval seksikal Charlotte Bennettil end aidata? Võimalus, mida ei saa kasutamata jätta. Ta arvestas, et ei saaks eksida.

      „Ma tunnen end veidi uimaselt,” ütles ta.

      „Huvitav, miks?”

      „Ma ei ole liiga palju joonud.”

      „Pole oluline.” Charlotte libistas käsivarre ümber tema piha. „Nüüd üles.”

      Charlotte hingas järsult sisse, tugevdades haaret tema ümber. Gregile meeldis mõtelda, et põhjuseks oli naise reaktsioon temaga nii lähedases kontaktis olemisest, aga võibolla ta lehkas või midagi taolist. Ta ei osutanud mingit vastupanu, kui Charlotte ta jalule aitas, kasutades hoovaks oma sääri. Greg oli suur mees, aga Charlotte ilmselgelt teadis, mida tegi. Veel üks hea sikutus ja naine oli ta saanud laua teise külge trepijalami lähedale.

      „Pole paha,” ütles Greg.

      „Ma olen harjunud purjus tuukritega tegelema.”

      „Te olete kõva pähkel, olete ju?”

      Naine saatis talle terasest pilgu, sellelaadse, nagu ta ise sarnastes situatsioonides loendamatuid kordi oli saatnud. „Me peame päeva lõpetatuks lugema, agent Rawlings.”

      „Te ei kavatse rohkem jääd mööda mu selga alla sulama visata, ega ju?”

      „Kas see aitaks teil trepist üles oma tuppa saada?”

      „Selleks on paremad moodused.”

      Naise põsed läksid punaseks, kuid see võis olla pingutusest. Arvatavasti ei tulnud kasuks, et ta mõtles füüsilistes terminites, aga võibolla mõtles naine samuti.

      „Te peate mind aitama,” ütles Charlotte. „Ma ei suuda teid tassida.”

      „Te ei võtagi mind kukile?”

      „Ei, juhul kui te …” Charlotte raputas pead. „Ei mingit kukile võtmist.”

      Naine pani käsivarre talle ümber ja nihutas ta trepi poole, võttis seejärel tema parema käe ja pani selle trepi käsipuule. Greg vaatas tema poole. „Kas te püüate mu kinni, kui ma tagurpidi kukun?”

      „Ma hüppan teil teelt eest.”

      „Südametu.”

      „Praktiline. Meil mõlemal on parem võimalus mitte haiget saada.”

      Greg vaatas järsust kitsast trepist üles ja tegi grimassi. „Kindel, et te ei suuda mind tassida?”

      „Kindel.” Charlotte naeratas mõistvalt. „Võiks väga hästi olla paar viimast jardi Everestile ronimisest, ah?”

      „Kuid ei ole. See on trepp Inglise pubis.”

      „See on tõsi.”

      Greg ei kommenteerinud. Kui ta hakkas trepist üles minema, laskis Charlotte käsivarre tema ümbert lahti ja asetas käe ta puusale ilmselt lootes, et see aitab teda tasakaalustada. „Olete kindel, et saate hakkama?” küsis Charlotte.

      „Absoluutselt. Ma saan trepiga hakkama.”

      Greg vaarus ainult korra, kuid Charlotte ei pidanud vahele segama. Kui nad jõudsid teisele korrusele, naeratas Greg talle. „On teil kahju, et ma ei kukkunud tagurpidi ega läinud teiega sasipuntrasse?”

      „Ei.”

      Naise pruunidest silmadest piisas, et Gregi sulatada. Tema naeratus laienes. „Võin kihla vedada, et te ei ole nii külm ja südametu, nagu СКАЧАТЬ