Kajajärv. Carla Neggers

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ilmselt ära tundnud, olles keset Rohani päästmist ja hoides end kukkumast jäisesse ojja.

      Adrienne avas ühe veinipudeli. Heather märkas elegantset selget Kendricki veinikeldri silti. Ta oli Noah’ga paar korda kohtunud, aga ei tundnud teda hästi. Noah’ parim sõber ja äripartner Dylan McCaffrey oli enne teda Knights Bridge’i jõudnud, saabudes eelmisel kevadel, et kontrollida valdust, mille ta oli avastanud endal siin olevat. Ka Dylan oli armunud naisesse Knights Bridge’ist.

      Selle loo lühiversioon, mõtles Heather naeratades.

      „Millest sa mõtled, Heather?“ küsis Vic vaikselt.

      „Ei millestki. Soojenen lihtsalt üles.“

      Vic uuris teda hetke ja tõusis siis püsti. „Teie kahekesi lobisege ja alustage esimese pudeliga. Ma lähen vaatan Rohanit ja kutsun Brody meiega liituma. Eile õhtul ootasin liiga kaua ja ta pissis põrandale. Ma mõtlen Rohanit. Mitte meie agent Hancocki.“

      Kui Vic oli lahkunud, valas Adrienne kaks klaasi veini välja ja ulatas ühe Heatherile. „Ma arvan, et me naudime seda,“ ütles ta klaasi tõstes. „Terviseks.“

      Heather naeratas. „Terviseks.“ Ta rüüpas veini, nautides selle mahedat maitset. „See on hea, aga sa oled ju ekspert.“

      „Ma pean ennast pigem veinientusiastiks kui veinieksperdiks.“

      „Aga sa naudid seda, mida teed,“ märkis Heather.

      Adrienne noogutas, minnes tagasi oma toolile. „Ma armastan seda, isegi kui see ei maksa arveid. Mul on alati olnud terav maitsmismeel ja tundus loomulik, et võtan selle veini puhul kasutusse. Ma tean, mis mulle meeldib, ma tean, mis on hea, ja ma tean, kuidas kirjeldada veini selliselt, et see oleks lõbus ja teistele inimestele arusaadav.“

      „Sa ei ole ka veinisnoob.“

      „Ma ei saaks olla veinisnoob ja teha seda, mida teen, või armastada seda nii palju, nagu armastan.“

      „Kui mõtlema hakata, siis ei vii snobism kedagi väga kaugele,“ tähendas Heather.

      „Knights Bridge’is kindlasti mitte. Teie kõik ajaksite mu linnast minema, kui ma ajaksin oma nina veini või millegi muu suhtes püsti.“

      Heather naeris. „Rahu, rahu. Ela ise ja lase teistel elada, on ju? Meil on snoobide vastu nõrkus.“

      „Küllap on neid igas kohas. Vic on maalähedasem, kui ma arvasin. Olen temaga kohtunud ainult paar korda, enne kui hakkasin selle majahoidmisega pihta. Hea on teda tundma õppida.“

      „Oled lähemal otsustamisele, kus sa tahad pärast seda olla?“ küsis Heather.

      Adrienne raputas pead. „Olen pidevalt teel olnud rohkem kui aasta. Korteri hoidmisel polnud mõtet, aga nüüd tunnen end juurteta. Noh, rohkem juurteta kui tavaliselt. Ma ei ole kusagil elanud üle poole aasta sellest ajast peale, kui kolledži lõpetasin.“ Ta naeratas. „Sul on seda kindlasti raske ette kujutada.“

      „Mina ei ole kindlasti juurteta, aga ma tahan reisida.“

      „Kas sa oled kunagi kaalunud elamist kusagil mujal kui Knights Bridge’is?“

      „Ma olen seda kaalunud.“

      „Aga see on kodu.“ Adrienne’i häälde oli hiilinud melanhooliavarjund. Ta tõstis oma veiniklaasi ja näis tegevat pingutuse, et rõõmsamaks muutuda. „Mulle meeldib väga siin olla ja Vicile veinitundmist õpetada. Loodan, et keegi ei arva, nagu kasutaksin ma teda ära.“

      „Mida sa selle keegi all mõtled?“ küsis Heather.

      „Inimesi linnast.“

      „Ahah. Sa ei ole kohaliku keelepeksu objekt, nii palju kui ma tean, kuid ma ei tarvitse täpselt teada, sest ma ei pööra kohalikule keelepeksule tähelepanu, juhul kui ma ei ole sunnitud. Elly O’Dunn teab kõigest, mis linnas toimub. Temalt võiks küsida, kui ta San Diegost tagasi jõuab. Igatahes, mida see muudab, kui inimesed su üle keelt peksavad?“

      „Hea tähelepanek. Mitte keegi ei saa Vic Scarlattit ära kasutada, see on kindel. Ta on heatujuline ja leebeloomuline, aga tal on ka terasest selgroog.“ Adrienne ajas end sirgu. „Mu vanemad räägivad, et ta jõudis paar korda peaaegu altari ette. Huvitav, kas seal kusagil on naine, kelle minema laskmist ta kahetseb.“

      „Kandidaate on?“

      „Ma ei ole ühestki teadlik. Võibolla on kusagil naine, kes loobus temast oma karjääri pärast või ei suutnud leppida tema elu karmusega karjääridiplomaadina.“

      „Või kes loobus temast tema karjääri pärast,“ lisas Heather.

      „Oh, sellest on nüüd küll lõbus mõtelda. Vic Scarlatti valesse naisesse sõgedalt armunud. Naine tunneb selle ära ja kõnnib nende suhtest minema, nii et Vic saaks maailma päästa.“ Adrienne jõi veel veini. „Ma kahtlen, kas seda kunagi juhtus, aga ma ei kahtle, et meie Vicil on saladusi. Mina keskendun siiski talle korraliku veinikeldri muretsemisele ja selle korraliku veiniga varustamisele.“

      „Kas sa mõtled, et võiksid siia kunagi ümber kolida?“

      Adrienne’i silmad läksid ilmses üllatuses pärani. „Siia? Knights Bridge’i? Mida ma siin teeksin?“

      „Oletan, et sedasama, mida teed praegu. Sa ei käi ju kontoris tööl.“

      „Tõsi küll, aga ma vajan enda ümber rohkem asfalti ja betooni, kui teil siin on. Täielik linnatüdruk. Ma ei suuda end kujutleda kallist punast veini nautimas, jälgides samal ajal, kuidas kiilaspeakotkas üle Kajajärve purjetab. On siin üldse kiilaspeakotkaid?“

      „Mõned on, tänu paisjärvele ja selle kaitstud veelahkmetele.“

      „Quabbin. Kui ilus koht. Ma pean tahes-tahtmata mõtlema linnadele, mis kaardilt pühiti, selleks et seda rajada. Suudad sa kujutleda Knights Bridge’i kolmekümne jala vee all, kõik, mida tunned, läinud? Swifti jõeorg oli väga teistsugune koht aastal 1912, kui see maja ehitati.“

      „Juba siis käis jutt oru sulgemisest tammiga, et varustada Bostoni suurlinna joogiveega.“ Heather pani oma veiniklaasi kohvilauale. Ta ei tahtnud juua liiga palju, enne kui asub teele, eriti tühja kõhuga. „Ma armastan lumeräätsadega käia mõnel vanal Quabbini teel. Miks sa ei võiks minuga ühel päeval liituda, kui see on midagi, mis sulle meeldib?“

      „See oleks tore.“ Adrienne näis olevat siiralt huvitatud. „Ma ei oska murdmaasuusatamist, aga lumeräätsadega saan hakkama.“

      „Soovin, et mul oleksid enda omad all olnud, kui ma Rohanit jälitasin. Peaksin nüüd koju minema. Aitäh veini eest.“

      „Ma toon sulle kuivad sokid, kuni sa asjad kokku pakid.“

      Heather tänas teda ning suundus läbi söögitoa ja väikese koridori kööki. Rohan magas köögiesikus oma asemel. Tagauks oli kõvasti kinni, et vältida mistahes edaspidist üleannetust tema poolt.

      Vic seisis köögileti ääres lõikelaua ja koorimisnoaga. „Ma hakkan süüa tegema,“ teatas ta. „Adrienne tegi komponentide nimekirja ja ma leidsin kõik linnast universaalkauplusest. Suupistete valmistamine ei võta kaua aega. Brody on teel üles. Miks sa ei võiks meiega jääda?“

      Vein ja suupisted СКАЧАТЬ