Kajajärv. Carla Neggers

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ käigus üle vaatama korstnad ja tulekolded, samuti välise müüritöö.

      Seal peaksid ta mõtted olema, ütles ta endale. Mitte diplomaatilise turvateenistuse agendil, kes oli pidanud lahkuma Knights Bridge’ist usaldamatuse tõttu üle kümne aasta tagasi.

      „Peaksid oma sokid tule ees kuivatama,“ märkis Adrienne Portale elutuppa astudes, kaks pudelit veini käes. Ta asetas need kõrvallauale. „Vic ei paneks pahaks. Ta arvaks, et see iseloomustaks teda siin. See meeldiks tema romantilisele mõttele, et ta on härrasfarmer.“

      Heather puhkes naerma. „Mu märgades sokkides ei ole küll midagi romantilist.“

      Adrienne istus kõvasti polsterdatud toolile. Tal olid tihedad tumedad lokid, mis ulatusid üle õlgade, ja ilus südamekujuline nägu, mis täiendas tema liivakellafiguuri ja musta rõivastumise eelistust. Ta kandis pleekinud musti teksaseid ja mustade helmestega tuunikat, mille oli oma rõõmuks leidnud riidekapist esimese korruse võõrastetoas, kus ta peatus.

      Ta tõstis jalad üles ja sättis enda alla. „Ma investeerisin oma esimesel nädalal siin villastesse sokkidesse. Linna universaalkaupluses on neid korralik valik. Kasvasin üles San Franciscos. Ka seal võib külmaks minna, aga mitte nagu see külm siin. Ma ei teadnudki, et villaseid sokke on nii palju erinevat laadi. Ma võiksin tuua sulle ühe paari, enne kui sa lahkud. Tegelikult võid need endale jätta. Kartsin väga, et külmetan end ära, ja ostsin rohkem, kui vajasin.“ Ta naeris, seades end suurde tooli mugavamalt. „See on parem mõte kui sokkide tule ääres kuivatamine, kas sa ei arva?“

      „Jah, tänan.“ Mitte et tal oleks olnud plaan oma sokke tule ääres kuivatada, mõtles Heather.

      Adrienne sõrmitses ühe veinipudeli silti. „Vein, villased sokid ja kuum tuli. Täiuslik Knights Bridge’i talveõhtu. Lisa siia uitama läinud kutsikas ja jõuline föderaalagent ning mul ei ole mingeid kaebusi.“ Ta istus ettepoole. „Ta on ju jõuline, eks ole? Too Vici diplomaatilise turvateenistuse agendist külaline? Ma ei ole teda veel kohanud.“

      Heather pigistas käed rusikasse, need olid nüüd soojemad, kuid ta hoidis neid jätkuvalt tule ees. „Ma olin keskendunud Rohani päästmisele.“

      „Hm, selleks läheks tarvis palju jõulisust, et sa seda oma vendade kõrval märkaksid. Ma ei suuda ette kujutada elu ühegi vennaga, viiest vennast rääkimata.“ Adrienne judistas liialdatult õlgu. „Ja olla veel kõige noorem. Võeh.“

      „Minu jaoks on see normaalne.“

      „Muidugi on. Taevas tänatud, et see väike paharet Rohan oma katsumuses ellu jäi. Ma lootsin, et leian ta mõne voodi all magamas. Vicist oli sünnis ta majja võtta, aga ta ei tea kutsikatest kuigi palju. Mina samuti mitte. Räägitakse, et kutsika harjutamine puuriga on õige tee, aga võibolla on Rohan sellest east juba väljas.“

      „Mitte keegi ei ole linnas üles pannud kuulutust kadunud kutsika kohta, nii palju kui ma tean,“ ütles Heather, istudes kamina ees toolil Adrienne’ist veidi kaugemal. „Ma oletan, et keegi sõitis linnast siia välja ja viskas ta maha nagu prügikoti.“

      „See on vastik.“ Adrienne vehkis käega. „Kuid me ei mõtle sellest praegu. Tal on siin turvaline, isegi kui meil on veel veidi õppida, kuidas tema eest hoolitseda. Ainult kolm päeva, ja ta on saanud Vici juba oma käpa alla.“

      „Kui kauaks sa seekord siia jääd?“

      „Ma ei tea. Oletan, et see sõltub Vicist. Ta ei vaja mind majahoidjaks, kui kavatseb pidevalt siin olla. Ta ütleb, et ma võin jääda, ükskõik kas ta on siin või ei ole, aga ma ei taha talle ette jääda.“ Ta tõusis püsti, haaras restilt ahjuroobi ja tõmbas võre tagasi. „Mõtlesin, et lähen siin üksinda olles närvi, kuid see on olnud suurepärane. Ma saan palju tööd tehtud.“

      Heather naeratas, jälle soe ja vähem valutav. „Ja nüüd hakkas ka Vic veinikeldri sisseseadmisest huvituma.“

      Adrienne segas tuld. „See meeldib talle väga.“

      „Kindlasti meeldib,“ ütles Vic nende juurde tulles. „Ma võin kujutleda end siin üheksakümneaastasena, avamas head Bordeaux’d ja vaatamas lund.“

      „Kas sa oled siin üksi?“ küsis Adrienne.

      „Veelgi tähtsam, kas ma olen elus?“

      Vic naeris ja võttis kamina kõrvalt väikesest virnast ühe halu. Adrienne tõmbas võre veidi kaugemale, lastes tal halu tulle panna. Ta kohendas ahjuroobiga selle asendit. „See ei ole naljakas, Vic,“ märkis ta.

      „Võllanali. Kui oled minuvanune, saad sellest aru.“

      „Sa ei ole üheksakümmend veel kolmkümmend aastat,“ ütles Heather.

      „Jumal, nii kaua?“ Vic astus tule juurest tagasi. „Mis marki veini me täna õhtul joome?“

      Adrienne pani roobi restile tagasi. „Mõtlesin, et proovime midagi Noah Kendricki veinikeldrist.“

      „Kendrick,“ sõnas Vic. „Rikas mees. Kõrgtehnoloogiline meelelahutusfirma Lõuna-Californias. Ta on kihlatud Knights Bridge’i raamatukoguhoidjaga.“

      „Endise raamatukoguhoidjaga,“ parandas Heather. „Ta andis paar kuud tagasi lahkumisavalduse.“

      „Phoebe O’Dunn. Tema ema elab siinsamas tee ääres. Elly. Kasvatab kitsi. Ma küsisin temalt, kas ta teab, kellele Rohan kuulub, aga ta ütles, et ei tea. Ta oli teel San Diegosse, et Phoebele ja Noah’le külla minna.“ Vic istus sohvale, näoga tule poole. „Näed? Ma ei olegi kohalikega ühenduse pidamisest nii kaugel.“

      „Ma olen Ellyga kohtunud,“ ütles Adrienne. „Ta on lesk. Kas sa ostsid selle koha enne, kui tema abikaasa suri?“

      Vic noogutas. „Patrick. Ta oli tore mees. Kahju, et ta jättis maha naise ja neli tütart. Elu ei ole mõnikord õiglane. Ma olen oma välisteenistuses oldud aastate jooksul ellu jäänud paljudes ohtlikes situatsioonides ja siin ma nüüd olen, üksinda ja kõrvetamata.“

      „Ma toon veiniklaasid.“ Adrienne hakkas minema kõrvalolevasse söögituppa. „Ma ei usu, et olen kedagi Elly tütardest kohanud. Küllap ma võisin ise seda taipamata neile linnas sattuda. Elly ütleb, et neil kõigil on punased juuksed.“

      „On küll,“ kinnitas Heather naerdes. „Maggie O’Dunn on minu vennanaine. Ta on abielus mu venna Brandoniga. Ta on O’Dunni õdedest pärast Phoebe vanuselt teine. Ta on toitlustaja ning teeb ka käsitööseepe, kasutades oma ema kitsepiima. Tal ja Brandonil on kaks väikest poega.“

      „Ma mõtlesin, et nad elasid Bostonis,“ ütles Vic.

      „Mõnda aega elasid.“ Heather ei tahtnud süveneda Maggie ja Brandoni peaaegu lahutuse detailidesse eelmisel aastal. Mitte et ta neid palju oleks teadnud. „Nüüd on nad linnas tagasi.“

      „Brandon on osav puusepp, nagu ma mäletan.“

      „Ta hakkab tööle sinu maja renoveerimise kallal.“

      Heather vaatas avatud kahepoolsest uksest, kuidas Adrienne võttis veiniklaasid värvilisest klaasist paneelidega sisseehitatud kapist, maja originaalist. Ta tõi klaasid elutuppa ja asetas kohvilauale. „Sa oled siin üks salapärane tegelane, arvan ma, Vic. Elly rääkis mulle, et sa oled alati paistnud eksootilise ja lummavana nagu diplomaatia James Bond.“

      „Diplomaatia СКАЧАТЬ