Elu aluspüksata. Pok

Чтение книги онлайн.

      Antiturismi propagandat ma Koh Changile siiski teha ei taha. Uppumisi pidi igal aastal vähemalt Lonely Beachil olema üks-kaks, alati vihmaperioodi lõpus, kui inimesed ei oska veel hästi ookeani hinnata, aga oleme nüüdseks ilma paranedes pea iga päev ujumas käinud. Vesi on peaaegu lainetuseta, läbipaistev ja mõnus, nagu ühes mõnusas rannas olla võiks. Ja kõik on turvaline, kui ilm on ilus. Saab snorgeldada, kajakiga lähedal asuvatele väiksematele asustamata saartele minna jne.

      Seltskond on meil siin mõnus: iga päev tinutavad tšehhid-slovakid, tore norralanna, mõni hispaania pepu, prantsuse buubid … Üks gei on siiski aeg-ajalt veidi morn, sest lähedal asuvad tinderdajad saadavad küll usinalt nokupilte, kuid nägu varjavad hoolikamalt.

      Kes on seljakotiga reisinud ja rändurite keskel aega veetnud, teab isegi, et jutte rännakutest ja juhtumistest sellises keskkonnas jätkub lõputult. Mitu päeva järjest on norralannaga plaanis seeni manustada ja ta on nõus kenasti GoPro endale otsaette panema ning meid kogu tripi jooksul filmima, aga sedapuhku selleni ei jõuagi. Ehk mõni teine kord kuskil mujal. Mälestused mõne aasta tagusest Indoneesiast ja Gili saarte seentest on veel eredalt meeles ja mingit hullu tungi korduselamuse järele pole.

      Meie majutuskohaks on Siam Hut Resort, kui kellelgi siia asja. Mitte segi ajada veidi eemal oleva Siam Beach Resortiga, mis on ka päriselt resort, mitte suvauberik tiitliga resort, nagu igaüks end siin nimetada armastab. Ka sellistesse lisandustesse nagu grande, villa, residence, luxury ja muudesse peenematele majutusasutustele viitavatesse sõnadesse tasuks pigem skepsisega suhtuda.

      Meie bangalo on pigem kehvapoolne. Sama raha ehk kaheksa kuni kaheteistkümne euro eest saab Aasias ka väga korralikke bangaloid, kuidas kunagi. Valiku puhul osutub seekord määravaks asukoht otse rannas. Rohkem valikuid ööbimiseks on ligemale kilomeetrise jalutuskäigu kaugusel külakeses. Privaatne vannituba, sääsevõrk ja ventilaator ehk kõik eluks vajalik on siiski olemas. Vetsupott on seekord küll kõige miniatuursem, mida näinud olen. Niisama hästi võiks lihtsalt kükitada. Ja vett peab kopsikuga peale viskama, aga seda tuleb ikka aeg-ajalt ette. Iga päevaga läheb see aina vähem korda.

      Gekod tubades on alati teretulnud, sest nad söövad sääski. Veidi suurema sisaliku, kes sai kiiresti ristitud Giuseppeks ja kes armastab mööda hütte käia, peab küll ära ajama, sest vennike on jube lärmakas.

      Ühel korral oleme peaaegu valmis siiski hütti vahetama, sest sipelgad on kõik seinad katnud – ju jääme nende majaehitusele ette. Putukatõrjega massimõrv, ja võime oma idülli jätkata. Om mani padme hum.

      Väga sageli on kümne- ja viiekümneeuroste tubadega majutuskohtade vahe vaid selles, et kallimas on telekas, mida nagunii kunagi ei vaata, või mõni pakendatud hambahari. Pikaajaline rändur teab isegi, et hambaharja saab poest peaaegu tasuta ja seep ning tualettpaber on igaks juhuks endal alati kaasas. Ja kui kuskil ööbides jääb vetsupaberit üle, lendab see otsejoones seljakotti, sest rulli kaupa müüdav paber võib aeg-ajalt olla üsna kallis. Pealegi kulub seda siin rohkem, kuna see on nii õhuke ja asendab ühtlasi igasuguseid muid majapidamiseks mõeldud salvrätte. Ka kohvikutes. Rull vetsupaberit Aasias vastab Euroopas pigem poolikule rullile.

      Siam Hut on tuntud kui „Every Friday night international beach party”. Tundub, et hooaeg võtab siin alles hoogu, sest peod on kümne kuni kolmekümne inimesega, kuid mida kõrghooajale lähemale, seda sagedamini võib ka mitmesaja inimese pidusid olla. Kannatamatute kohalike „organiseerituna” käib siin õhtul muss täie rauaga pea iga päev. Nii et kõrvatropid on teretulnud, ja kui need ei aita, tuleb ennast lihtsalt täis juua, et magada saaks.

      Lootsin, et vähemalt ei mängi nad enam igal õhtul sama mussi, sest kinkisin ühele kohalikule mõnikümmend gigabaiti Eesti DJ-delt kaasa võetud house’i, teknot, hiphoppi ja muud head-paremat. Nii ma vähemalt arvasin. Sama sitt käib aga igapäevaselt ikka edasi. Kohalik DJ ei vaevunud mulle isegi aitäh ütlema raske vaeva, suure ajakulu ja korraliku papi eest soetatud muusika eest.

      Saarte elu käib teatavasti omas rütmis ja võib olla üksluine, kui oma päevi sisustada ei oska. Niisiis teeme tätoveeringud! 32-aastane Lek, kes minu jala ananassiga ja Mü oma elevandiga kaunistab, on bambusega ehk traditsioonilises stiilis tätoveerinud juba neliteist aastat. Tase tundub olevat kõigil kohalikel artistidel üpris hea, nii et määravaks kujuneb peaasjalikult hind, mida tuleb kaubelda. Alati see ei õnnestu. Meie omad lähevad kokku maksma kaks tuhat kakssada bahti ehk ümmarguselt viiskümmend viis eurot. Võrreldes muude kuuldud ja kaubeldud hindadega, tundub, et teeme hea diili.

      Chang tähendab tai keeles elevanti, nii et igati asjalik ja erudeeritud valik Mült, eks! Ananass mulle? Why the fuck not!? Hiljem mõtlen sellele muidugi sügava seletuse: et pineapple’it meil Eestis ei kasva, küll aga on meil ohtralt pain’i ja apple’eid. Jalga vaadates peaks see mulle meenutama, kui liiga kaua kodus olen olnud, et on taas aeg rännata kusagile, kus kasvavad pineapple’id. Mul on prillid, järelikult võin diipi panna.

      Bambustehnika on võrreldes masinaga kas niisama valus või vähem valus, sõltuvalt valulävest. Mulle on protsess meeldiv närvikõdi, seevastu masin tundub piinarikkana. Bambustehnikas tätoveering paraneb ülikiirelt. Ei mingit paistetust ja mitte tilkagi verd! Laseme end toksida tätoveerimiskunstniku juures ja raha eest, mitte mungakloostris ja tasuta – seetõttu, et sitaks äge on küll munkadel lubada aurat lugeda ja otsustada, kui suurt teost ja mis mantraid nad su kehale tätoveerivad, aga oma tindipotsikut nad pärast iga „klienti” ei vaheta. „Salong”, kus end toksida laseme, näeb Euroopa standardeid silmas pidades välja räpane ja arhailine (ehk cool), kuid tüübi tööpind on puhas ja meie silme all kõik tipp-topp desinfitseeritud. Saan ka spetsiaalselt minu jaoks valmistatud bambusnõela suveniirina kaasa.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Jetlag (ingl) – ajavööndivahetusest tulenev väsimus. Siin sõna-mäng: leg (jalg) ja jalamassaaž.

      2

      1 euro on ligikaudu 40 bahti.

      3

      Singha – kohalik õlu.

      4

      Ladyboy – transseksuaal, sünnipäraselt mees, kes on СКАЧАТЬ