Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron. Платон
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron - Платон страница 11

Название: Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron

Автор: Платон

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Философия

Серия:

isbn: 9789949473519

isbn:

СКАЧАТЬ align="left">

16

Prütaan – füüli (hõimluskonna) istungitest osavõtja.

17

Tolos – valitsushoone linnaväljakul.

18

Deemos – ringkond, maakond Vana-Kreekas. Sokratese vana sõber Kriton on tema vestluspartner samanimelises dialoogis Kriton (vt. allpool), kus ta püüab veenda Sokratest vangist põgenema. Kritonit mainitakse ka Phd. 59 b (vt. ka m. 17) ja Euthd.

19

Odüsseia XIX, 163. Homerose eeposte tsitaadid antakse siin ja edaspidi A. Annisti tõlkes (Ilias, 1960, Odüsseia, 1963). – Toim.

20

Sokratese ja Xanthippe pojad olid Lamprokles (Xenophon, Memorabilia II, 2, 1), Sophroniskos ja Menexenos (Diogenes Laertios, De clarorum philosophorum vitis II, 26). Laste ema ja Sokratese naiste kohta on mõistetavalt ka teisi versioone. – Toim.

21

Lõunasöök prütaneionis kui riigisööklas oli suureks austusavalduseks, mille osaliseks tavaliselt said olümpiavõitjad.

22

Kohus, kes langetas otsuse, kontrollis selle täideviimist ja valitses vanglaid, koosnes üheteistkümnest mehest, kes valiti igal aastal uuesti.

23

Suurkuningas – tavaliselt nimetati nõnda Pärsia kuningaid.

24

Zeusi ja Europe poeg, Kreeta kuningas. Kohtumõistmise kohta Hadeses vt. Phd. 107 d–e, 113 d.

25

Minose vend.

26

Zeusi poeg, Peleuse isa, Achilleuse vanaisa.

27

Viljajumalanna Demeteri saadik inimeste juures.

28

Orpheus ja Musaios kui müütilised laulikud on siin kõrvutatud kuulsate poeetide Hesiodose ja Homerosega.

29

Kreeklaste tark nõuandja Trooja sõjas, kes paljastas Odysseuse teeseldud nõdrameelsuse. Selle eest lavastas Odysseus ta reeturiks ning ta visati kividega surnuks.

30

Aias – kreeka heeros Trooja sõjas, vapraim kangelane Achilleuse kõrval. Hullusehoos tappis ta kreeklaste kariloomad, pidades neid vaenlasteks. Tulnud mõistusele, heitis ta end mõõga otsa.

31

Mõeldud on Mükeene valitsejat Agamemnonit.

32

Kreeka kangelane, kelle tagasitulekut Trooja sõjast kujutab Homeros oma eeposes Odüsseia.

33

Korintose valitseja, kes karistuseks Zeusi saladuse reetmise eest pidi allilmas igevesti kivimürakat mäkke veeretama.

34

Echekrates – pütagoorlane Phleiusi linnas (vt. m. 3) 4. saj-l, Archytase õpilane, kuulus pütagoorlaste viimasesse generatsiooni. Phaidon Elisest – Sokratese lemmikõpilasi, Elise filosoofiakoolkonna rajaja. Diogenes Laertiose järgi (II, 105) oli ta sõjavang, kes oli toodud orjana Ateenasse. Seal pälvis ta Sokratese tähelepanu, kelle kaasabil ta vabaks osteti. Phaidoni õpetusest ei tea me midagi täpsemat. Kuivõrd aga Elise koolist kasvas välja Eretria koolkond ja mõlemaid seostatakse traditsioonis Megara koolkonnaga, võib arvata, et ta tegeles peamiselt loogika probleemidega.

35

Kr. pharmakon tähendab nii ravimit, nõiajooki kui mürki. Kasutades seda sõna, ei täpsusta Platon kunagi konkreetset tähendust. Mõnede nähtude põhjal, mida Platon käesoleva dialoogi lõpus kirjeldab (117 e – 118 a), on oletatud (J. Burnet (Appendix I tema väljaandes), toetudes Pliniusele, Historia naturalis XIV, 7), et siinne pharmakon on surmaputk (kr. κώνειον, lad. cicuta). Mürkivõtnu hakkab järkjärgult jahtuma, alates jalgadest ja lõpetades südamega. Surmale eelneb vahetult spasm või krambid.

36

Phleius [fleiú:s] (kr. φλειοῦς) – doorlastest elanikkonnaga linnake Peloponnesose kirdeosas, mägedevahelises orus, kust algab Asopose jõgi, pütagoorluse keskus (vt. Diogenes Laertios VIII, 46: tema nimetatud neljast “viimasest pütagoorlasest” on kolm fleiuuslased). Traditsioon seob ka Pythagorase enda selle kohaga – oletatakse, et ta võttis endale philosophos’e nime esimest korda just seal või naabruses olevas Sikyonis. Dialoogi I osa (kuni 69 e) kulgeb ka ideeliselt pütagoorlikus kontekstis. Platoni-eelse aja filosoofiakoolkondadest rõhutasid eriti just pütagoorlased, et filosoofia on eluviis. Pütagoorlikeks võib pidada ka arutletavaid põhiideid, et hing on surematu ja et see võib perioodiliselt taassündida erinevates elusolendites.

37

Vrd. eelnev Sokratese apoloogia.

38

Xenophoni järgi (Memorabilia IV, 8, 2) kolmkümmend päeva hiljem: nimelt pidi ta pärast kohtuotsust veel kolmekümneks päevaks ellu jääma, sest sellesse kuusse langesid Delose pidustused, aga seadus ei lubanud mingit avalikku surmanuhtluse täideviimist, kuni pidustuste saatkond polnud Deloselt tagasi jõudnud.

39

Kreeka keeles silmatorkav konstruktsioon τύχη – συνέβη – ἒτυχεν (juhus – sattus/tabas – juhtus) (järgmise lause alguses) on siin tõlgitud paronomaasiana (nagu seda teevad ka Apelt, Zehnpfennig, Markiš, ning pooldab oma kommentaaris Rowe). Pidades aga silmas, et tyche tähendab lisaks ‘juhusele’ ja ‘kokkusattumusele’ ka ‘saatust’, kuivõrd saatus ilmneb juhustes, on mõned tõlkijad ja kommentaatorid võtnud seda tekstikohta esimese vihjena Apollonile, kelle tähtsust Sokratesele nimetatakse dialoogis hiljem ka otsesõnu.

40

Scil. need teada-tuntud. Kreeta kuningas Minos oli talle alistunud ateenlastele peale pannud tribuudi iga aasta üheksa aasta jooksul saata Kreetale seitse noormeest ja seitse neidu Minotaurosele söögiks. Ateenlane Theseus, hilisem Ateena kuningas, osales kolmandal reisil, tappis Minotaurose ja pääses labürindist Kreeta kuninga tütre Ariadne lõngakera abil. Ateenlased saatsid seetõttu igal aastal laeva Delosele, Apolloni sünnipaika, kui tänuohvri jumalale. Täpsemalt vt. Plutarchos, Theseus. Tlk. K. Krull – Vikerkaar nr. 8–9, 1996, lk. 70–97.

41

Tavaliselt tõlgitakse vabamalt: meie harjumuspärastes filosoofilistes vestlustes.

42

Apollodoros – Sokratese õpilane, keda nimetatakse veel Ap. (34 a) ja kes on vestleja Smp. (172 a – 174 a).

43

Scil. Ateenast või Atikast.

44

Kritobulos – Kritoni (vt. m. 12) poeg, mainitud veel Ap. (33 e).

45

Kriton – vt. Ap. m. 18 ja Cri.

46

Hermogenes Ateenast on Sokratese vestluskaaslane dialoogis Kratylos.

47

Epigenes, Antiphoni poeg Kephisiast oli Sokratese õpilane, keda nimetatakse ka Ap. (33 e).

48

Aischines Sphettosest oli Sokratese õpilane. Kirjutas terve rea dialooge ja teenis elatist retoorikaõpetajana. Nimetatud ka Ap. 33 e.

49

Antisthenes Ateenast oli enne Sokratesega kohtumist ilmselt sofistlike vaadetega, mõjutatuna Prodikosest, Hippiasest, Protagorasest ja kõige enam Gorgiasest. Pärast Sokratese surma sai temast küünikute koolkonna rajaja.

50

Ktesippos oli Diogenes Laertiose järgi samuti Kritoni poeg, tõenäoliselt sofist.

51

Menexenos, Ktesippose nõbu oli Sokratese sõber ja õpilane. Platon mainib teda Lysises (206 d jj.) ja tema järgi on nimetatud üks Platoni dialoog.

52

Simmias Teebast oli pütagoorlane Philolaose õpilane, hiljem sai temast СКАЧАТЬ