Mesiniku tütar. Santa Montefiore

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ mind võtta, olen ihust ja hingest sinu päralt, Trixie,” sosistas ta. „Nii sageli, kui soovid.”

      „Mulle meeldib, kuidas sa räägid, Jasper.”

      „Miks? Ütlesid ju, et ka sinu vanemad on inglased.” Jasperi käed liikusid alla tüdruku rinnale ja riivasid kergelt tema nibusid.

      Trixie tõmbas õhku ahmides selja kassi kombel nõgusaks. „Aga nemad ei räägi nii nagu sina. Mulle meeldib, kuidas sina räägid.”

      Jasper tõmbas neiu pea alla ja suudles teda kirglikult. Ihates tunda noormeest enda sees, kohmitses Trixie rihma kallal ja laskis ta välja. Noormees oigas tumedalt, tundes end ümbritsetuna tüdruku soojast kehast. Vähimategi kompleksideta liigutas neiu end tema peal, heites sedamööda, kuidas iha temas paisus ja enesekontroll kadus, pea juuste lehvides kuklasse. Jasper võttis tal puusadest kinni, aga Trixiet oli võimatu ohjeldada. Lõpuks haaras ta neiul juustest ning tõmbas tema näo alla enda juurde. „Mitte nii kiiresti,” lausus ta. „Kui sina oled peal, pead tegema nii, nagu ma ütlen.”

      „Mulle meeldib su võimukus, härra Duncliffe.”

      Jasper hakkas naerma. „Mulle meeldib, kuidas see kõlab.”

      „Mis? Härra Duncliffe. Minu arvates kõlab see täiesti tavaliselt.”

      „Just sellepärast meeldibki.” Noormees surus huuled Trixie suule, et too ei saaks teda enam eksitada, ja suudles neiut sügavalt.

      Hiljem istusid nad kahekesi paadis ja suitsetasid kanepit. Oli juba hämar. Päike oli vajunud silmapiiri taha ja meri oli vaikne. Trixie tundis mõnusat lõdvestust, tema pea käis kergelt ringi. „Mulle meeldib videvik. Aga sulle?”

      „Jah, see on ilus,” vastas Jasper. Trixie torkas talle pläru huulte vahele ja noormees võttis pika mahvi. „Kas sa koju ei pea minema?”

      „Ei veel. Tülist pole niikuinii pääsu – mis see natuke aega siia-sinna ikka teeb?”

      „Mida sa talle ütled?”

      „Emale?” Trixie kehitas õlgu. „Tema on romantik. Jutustan talle sinust ja ta unustab täiesti, et valetasin, kui lubasin olla nädalalõpul Suzie pool, ent veetsin selle hoopis sinuga.”

      „Sa oled üheksateist, Trixie. Sa käid tööl. Sul on oma raha. Oled iseseisev. Minu meelest võid teha, mida ise tahad.”

      „Seda küll, aga ema on väga konservatiivne. Ta elas Inglise väikelinnas, armus isasse, kui nad olid alles teismelised, ja abiellus temaga, kui puhkes sõda. Tal pole iial kedagi teist olnud. Minult ootab ta sedasama, aga mida teen mina: pole abielus, aga seksin rokkstaariga – rokkstaarid pole emade arvates nende tütardele just kõige parem valik.”

      „Rokkstaar.” Jasper hakkas skeptiliselt naerma. „Sa meelitad mind.”

      Trixie silmad lõid veendunult särama. „Sinust saab suur täht, Jasper. Tean seda. Oled hea välimusega ja andekas ning sinu muusika meeldib kõigile. Mul on edu peale hea nina ning sinu juures on seda kõvasti tunda.” Ta võttis veel ühe mahvi ja naeratas noormehele läbi suitsupilve. „Ja mina olen sealsamas lava kõrval – tüdruk, kes tundis sind juba enne, kui sinust sai miljonär, kui tuhanded fännid hakkasid hõikuma sinu nime ning su plaate hakati müüma kogu maailmas.”

      „Mulle meeldib su innukus, Trixie. Anname endast parima.”

      „Kuidas teisse Inglismaal suhtutakse?”

      „Mitte just ülearu hästi.”

      „Sellepärast te siis siia tulitegi?”

      „Muidugi. Kes ei tahaks Ameerikas läbi lüüa?”

      Trixie puhkes naerma. „Mitte igaüks ei taha läbi lüüa just Tekanassetil!”

      „Mul on selle kohaga eriline side. Mu vanavanematel oli siin maja. Kunagi ammusel ajal. Tundus olevat hea stardiplats.”

      „Aga miks ei tahtnud te kõigepealt läbi lüüa Inglismaal? Kas te siis oma kodumaal ei ihkagi tuntuks saada?”

      Noormees ohkas ja tema nägu väljendas kimbatust. „Sellepärast, et ema lööks mu häbi pärast maha.”

      Trixie kirtsutas nina. „Sa teed nalja, eks?” Jasper raputas pead. „Ema ei taha, et sa bändi teed?”

      „Muidugi mitte.”

      „Aga isa?”

      „Surnud.”

      „Oi, palun vabandust!”

      „Pole põhjust. Ma ei saanud temaga eriti hästi läbi. Ta oli sõjaväelane nagu kunagi tema enda isagi. Ta ei hoolinud muusikast – igatahes mitte sellest, mis mulle meeldib.”

      „Kui kitsarinnaline! Ta oleks pidanud tundma uhkust, et oled nii andekas.”

      „Tema ei näinud minus mingit annet, Trixie. Aga tühja sellest. Ma olen noorem poeg. Kogu vastutus lasub mu venna õlul ning tema on õnneks piisavalt suur ja konventsionaalne, et seda kanda.”

      Trixie puhkes naerma. „Sina oled niisiis vaba ja võid teha seda, mida ise tahad.”

      „Justament.” Noormehe nägu läks naerule. „Ja kellega tahan.”

      „Minuga, eks?” Neiu piidles teda koketselt tuka varjust.

      „Just sinuga, musirull,” vastas Jasper.

      „Tead mis? Ühel päeval saan ka mina kuulsaks,” ütles Trixie. „Ainult et hoopis teisel alal.”

      „Kes sinust siis saab?”

      Neiu tõmbas põlved vastu rinda ja põimis käsivarred ümber nende. „Tuntud ajakirja toimetaja.”

      „Nagu Diana Vreeland?”

      „Inimesed küsivad siis, kes see Diana Vreeland on, sest minu nimi on palju kuulsam.”

      „Arvan, et pigem kurikuulus,” narritas poiss.

      „Igatahes kavatsen ma lüüa läbi moemaailmas. Mulle meeldivad rõivad ning arvan, et mul on hea stiilitunne. Ma ei kavatse jääda eluks ajaks Tekanassetile ettekandjaks. Maailm on suur ja lai ning tahan seda näha.”

      „Olen kindel, et näedki. Kui sina kord midagi tahad, siis viid oma soovi täide, Trixie Valentine.”

      „Mina arvan sedasama. Ma sõidan läbi kõik maailma moeetendused. Suhtlen kõigi kuulsuste, nagu Andy Warholi ja Cecil Beatoniga, ning pidutsen New Yorgi Studio 54-s koos Bianca Jaggeri ja Ossie Clarkiga.” Ta puhkes naerma ning tema silmis tantsiskles kanepipläru tuluke. „Minust saab karjäärinaine.”

      „Enamik tüdrukuid soovib mehele minna ja lapsi sünnitada. Tean seda oma õdede pealt.”

      „Aga mina ei ole samasugune kui enamik tüdrukuid, arvasin, et tead seda nüüd juba. Tahan olla sama vaba kui sina – olla see, kes soovin.”

      „Siis ole. Keegi ei saa sind keelata.”

      „Keegi peale isa.” Trixie ohkas sügavalt. „Tema tahab, et läheksin СКАЧАТЬ