Riia koerad. Henning Mankell
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Riia koerad - Henning Mankell страница 8
Название: Riia koerad
Автор: Henning Mankell
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Зарубежные детективы
isbn: 9789985331026
isbn:
Kas see oligi nii mõeldud? Et nad üles leitaks? Kas ei viita päästeparv mitte sellele, et mõrv pandi toime laeva pardal?
Ta kortsutas ploki pealmise lehe kokku ja viskas paberikorvi. Ma tean liiga vähe, mõtles ta. Rydberg manitseks mind praegu kannatlikkusele.
Telefon helises. Kell oli saanud juba pool üksteist. Kohe, kui ta isa hääle ära tundis, meenus talle ehmatusega, et nad pidid sel päeval kokku saama. Kell kümme oleks ta pidanud isa Löderupis auto peale võtma ja sõitma Malmösse lõuendit ja värve ostma.
„Miks sa alati tulemata jätad?” küsis isa pahaselt. Kurt Wallander otsustas öelda nii, nagu asi oli.
„Ma palun vabandust,” ütles ta. „Aga mul läks täitsa meelest ära.”
Torus valitses tükk aega vaikus.
„Vähemalt aus vastus,” lausus isa viimaks.
„Homme ma saan,” lubas Wallander.
„Eks lähme siis homme,” kostis isa ja pani toru ära.
Wallander kirjutas sedelikese ja kinnitas telefoni külge.
Homme ta ei unusta.
Ta helistas Svedbergile. Endiselt ei mingit vastust. Kuid Martinsson võttis toru, ta oli just oma tuppa astunud. Wallander läks talle koridori vastu.
„Tead, mille võrra mina täna targemaks sain? Et päästeparve kirjeldamine on täiesti võimatu. Kõik vabrikutooted ja mudelid näevad ühesugused välja. Ainult ekspert võib neid eristada. Sõitsin siis Malmösse ja jooksin mööda maaletoojaid.”
Nad läksid sööklasse kohvi järele. Martinsson ladus alustassile ka mõned kuivikud ja nad läksid edasi Wallanderi kabinetti.
„Nii et nüüd tead sa päästeparvedest kõike,” tähendas Wallander.
„Ei. Ma tean üksjagu. Aga ma ei tea, kust see parv pärit on.”
„Kummaline, et sellel pole kirjas ei tüübikirjeldust ega valmistajamaad. Päästevarustus ju kubiseb tavaliselt igasugu juhenditest.”
„Nõus. Sedasama arvasid ka Malmö maaletoojad. Kuid üks võimalus siiski on. Rannavalve. Kapten Österdahl.”
„Kes see on?”
„Üks pensionile läinud kaubalaeva kapten, ta on kogu oma elu pühendanud tolliameti valvelaevadele. Viisteist aastat Arkösundis, kümme aastat Gryti skäärides. Siis kolis Simrishamni ja läks seal pensionile. Aastate jooksul on ta koostanud täiesti ainulaadse registri kõikide laevatüüpide kohta. Sinna alla kuuluvad ka kummipaadid ja päästeparved.”
„Kes sulle temast rääkis?”
„Mul vedas, et ma rannavalvesse helistasin. Kõne vastu võtnud mees oli töötanud ühel tollilaeval, kus Österdahl oli kapteniks.”
„Hästi,” ütles Wallander. „Võib-olla saab tema meid aidata.”
„Kui tema ei saa, siis ei saa keegi,” vastas Martinsson filosoofiliselt. „Ta elab Sandhammareni lähedal. Ma toon ta siia, et ta parve üle vaataks. Mis muidu uudist?”
Wallander jutustas, mida ta oli Mörthilt kuulnud. Martinsson kuulas tähelepanelikult.
„See tähendab, et varsti hakkame Vene politseiga koostööd tegema,” ütles Wallander, kui oli oma jutu ära rääkinud. „Kas sa vene keelt oskad?”
„Mitte sõnagi. Aga see võib ka tähendada, et me pääseme kogu loost.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.