Uhkus ja nauding. Sylvia Day

Чтение книги онлайн.

      „Mul ei pruugi olla raamatupidajat, hr Bond …“

      „Jasper,“ parandas ta, veel kord.

      Naise õlad läksid tagasi. „Selline familiaarsus on äritehingute juures kohatu.“

      „Sugugi mitte.“ Selgus, et tal oli õigus – naine soovib hoida distantsi. „Ja eriti antud juhul. Te peaksite olema minusse rohkem kui natuke kiindunud. Ma saan aru, et teil on raske sedasi mõelda, sest ma ei ole teie tüüpi mees, kuid eesnimede kasutamine ja minu seltsis veedetud aeg aitab vähendada mis tahes ebamugavust, mida te võite tunda, luues usutavama esitluse.“

      „Te ütlesite, et ma jätaksin selle aspekti plaanist teie hooleks.“

      „Päris õige. Mina juhin, teie tulge järele.“ Jasper kasutas hääletooni, mis suutis alati veenda teisi nõus olema. Ta teadis, et kui annaks Elizale vähimagi võimaluse, sõidaks naine temast lihtsalt üle. „Nii, kuidas te siis oma andmed hankisite … ?“

      Eliza prunditas huuli. Ilmselgelt polnud ta naine, kes oli harjunud, et teda ohjeldati. Tollel on lubatud amokki joosta, oli Lynd öelnud. Jasper ei muudaks seda naise juures, isegi kui antaks võimalus, kuid ta ei laseks end ka kontrollida.

      „Mul on üks asjaajaja,“ ütles naine, „kes teeb minu jaoks diskreetseid järelepärimisi, kui vaja. Ei saa olla liiga ettevaatlik.“

      Jasper nõjatus toolile, võttes mugavama asendi, et vestlust paremini nautida. „Ja millist infot te neist päringutest saite? Kas te teadsite lord Montague’i võlgade täit ulatust?“

      „Ma tean piisavalt, et olla ettevaatlik.“

      „Aga miks te siis panite ta oma nimekirjas nii kõrgele positsioonile?“

      „Nagu ma ütlesin, on ta sarmikas ja võiks kindlasti saada paremad kosjad kui minuga. Ma arvan, et ta kasutab mind, et teha teisi naisi kadedaks. Mu ema tavatses öelda, et pole midagi nii atraktiivset kui mees, kes kuulub teisele naisele. Montague võib olla rahalistes raskustes, kuid vähesed teavad seda. Ta on suutnud seda hästi varjata. Ja ta on piisavalt kena, mis katab mõne naise silmis paljud vead.“ Eliza pilk ahenes ja ta silmitses Jasperit pealaest jalatallani. „Tegelikult, te kaks olete pikkuselt ja jumelt sarnased. Kehaehituselt ka, kuigi ta ei ole kaugeltki nii … turske.“

      Jasper pidi kõvasti püüdma, et mitte minna pingesse ja reeta oma rahutust naise läbinägelikkuse suhtes. „Ja siiski te väitsite, et kui teised mind näevad, teavad nad kohe, et ma pole üldse selline nagu teie teised kosilased.“

      „Teil on hämmastavalt hea mälu, hr Bond.“

      „Jasper.“

      Eliza hingas sügavalt sisse. „Teie terav mälu on kiiduväärt … Jasper.“

      „Aitäh, Eliza.“ Mees hoidis tagasi rahulolevat naeratust väikese edusammu üle. „Ma olen leidnud, et see oskus on üsna kasulik. Aga ma tunnistan, teie vastuolulised avaldused hämmastavad mind.“

      „Ma ütlesin, et on sarnasusi, kuid need ei ole liiga ilmsed.“ Eliza ei olnud plaaninud, et see tutvumine mehe välimusega nii ergastav on, kuid päris kindlasti oli. „Ta on nägus, jah. Nagu teiegi olete. Aga teie olete selline toretseva välimusega. See on imekspandav, tõesti, kuidas esimene pilk teile vangistab aju. Iga kord, kui ma algselt teid silman, siis läheb hetk aega, et ma suudaks oma mõtteid koondada.“

      „Ma olen rõõmus, et leiate, et olen külgetõmbav.“ Ja kergendust tundev, et vennalikud sarnasused, mida naine oli märganud, lükati nii kiiresti kõrvale.