Uhkus ja nauding. Sylvia Day
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Uhkus ja nauding - Sylvia Day страница 4

Название: Uhkus ja nauding

Автор: Sylvia Day

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Современная зарубежная литература

Серия:

isbn: 9789949554829, 978-9949-554-81-2

isbn:

СКАЧАТЬ mis oleks muutnud selle ärritavaks. Bondist õhkus enesekindlust, kuid ta polnud ennast täis. Naine leidis jahmunult, et imetleb seda.

      Ta tooks kaasa pahandusi. Elizale ei meeldinud eriti pahandused.

      Jasper heitis pilgu krahvile. „Andke andeks, mu lord, kuid ma pean rääkima sellest asjast keerutamata. Eriti kuna see küsimus on seotud preili Martini füüsilise heaoluga.“

      „Päris õige,“ nõustus Melville. „Otse asja juurde, ma ütlen alati. Aeg on liiga väärtuslik, et raisata seda tühjale-tähjale.“

      „Nõus.“ Bond pööras pilgu tagasi Elizale ja naeratas. „Preili Martin, andke andeks, aga ma pean ütlema, et kogenematus piirab teie arusaama olukorrast.“

      „Kogenematus millega?“

      „Meestega. Täpsemalt, õnneküttidest meestega.“

      „Et te teaksite,“ nähvas naine, „kuue hooaja jooksul seltskonnas on mul olnud rohkem kui piisavalt kogemust härradega, kes on rahajahil.“

      „Aga miks siis,“ ütles Jasper venitades, „ei ole te teadlik, et nad on edukad põhjustel, mis on kaugel sotsiaalsest sobivusest?“

      Eliza pilgutas silmi. „Kuidas palun?“

      „Naised ei abiellu õnneküttidega sellepärast, et nad oskavad tantsida ja vaikselt istuda. Nad abielluvad nendega välimuse ja füüsilise osavuse pärast – kaks omadust, mis te juba tuvastasite, et mul on.“

      „Ma ei näe …“

      „Ilmselgelt te ei näe, nii et ma selgitan.“ Jasperi naeratus muutus laiemaks. „Kullakaevajad, kellel asjad hästi laabuvad, ei pinguta, et rahuldada naise intellektuaalseid vajadusi. Neid saab täita ka sõprade ja tuttavate kaudu. Nad ei püüa pakkuda seda tüüpi seltsi, mida nauditakse seltskondlikel kokkusaamistel või mängulaua taga. Jällegi, on teisi, kes saavad seda teha.“

      „Hr Bond …“

      „Ei, nad püüavad pakkuda rahuldust ainsas ametis, mis on täiesti nende oma, ametis, milles hiilgamiseks ei tee mõned mehed mingeid jõupingutusi. See konkreetne oskus on nii haruldane, et paljud naised ei hooli muudest kaalutlustest selle kasuks.“

      „Palun, ärge öelge …“

      „Hooramine,“ pomises krahv enne, kui jätkas vestlust iseendaga.

      Eliza kargas jalule. „Mu lord!“

      Nagu viisakus ette nägi, tõusid nii tema onu kui hr Bond koos temaga.

      „Ma eelistan seda nimetada „võrgutamiseks”, ütles Bond, silmades naer.

      „Ma nimetan seda naeruväärseks,“ lisas naine, käed puusadel. „Kas te mõistate, elu suures plaanis vaadatuna, kui vähe aega inimene on voodis, võrreldes teiste tegevustega?“

      Jasperi pilk langes naise puusadele. Naeratus muutus laiaks irveks. „See tõesti oleneb, kes veel selles voodis on.“

      „Armas taevas.“ Eliza värises selle pilgu all, millega Jasper Bond teda vaatas. See oli … ootusrikas. Mingil teadmata, neetud moel oli ta suutnud Bondi saatanliku meheliku uhkuse tegudele kehutada.

      „Andke mulle nädal,“ pakkus ta. „Üks nädal tõestada nii asja mõtet kui ka minu kompetentsi. Kui, lõpuks, ei veena teid üks ega teine, siis ma ei võta osutatud teenuste eest tasu.“

      „Suurepärane ettepanek,“ ütles krahv. „Ei ole võimalust midagi kaotada.“

      „Pole tõsi,“ väitis Eliza. „Kuidas ma selgitan hr Bondi kiiret lahkumist?“

      „Siis kaks nädalat,“ tegi Bond paranduse.

      „Te ei saa probleemist aru. Ma ei ole näitleja, sir. See on kõigile selge, et ma pole „võrgutatud“.“

      Jasperi irve muutus, seda toetas kuum värelus tema tumedates silmades. „Jätke see plaani osa minu hooleks. Pealegi, selle eest mulle ju makstakse.“

      „Ja mis siis, kui te ebaõnnestute? Kui te loobute, olen mina sunnitud leidma teile vabandusi ja kaasama teise vargapüüdja, kes teie asemel tegutseks. Kogu afäär on liiga kahtlane.“

      „Kas teil on olnud samad kosilased kuus aastat, preili Martin?“

      „See pole …“

      „Kas te mitte äsja ei esitanud mitmeid põhjuseid, miks te tunnete, et ma ei ole teie jaoks sobiv kosilane? Kas te ei saaks lihtsalt korrata neid punkte vastusena küsimustele minu lahkumise kohta?“

      „Te olete väga järjekindel, hr Bond.“

      „Üsnagi,“ noogutas mees, „ja sellepärast saan ma teada, kes on vastutav nende kahetsusväärsete sündmuste eest, mis teid ahistavad, ja mis kasu nad lootsid saada.“

      Eliza ristas käed. „Ma ei ole veendunud.“

      „Usaldage mind. See on tõepoolest õnnelik juhus, et hr Lynd viis meid kokku. Kui ma ei taba süüdlast, julgen väita, et teda ei saagi tabada.“ Jasperi käed tõmbusid jalutuskepi peal rusikasse. „Kliendi rahulolu on uhkuse küsimus, preili Martin. Selleks ajaks, kui olen lõpetanud, ma garanteerin, et olete minu soorituse üle väga rõõmus.“

      Peatükk 2

      „Mõnikord avaldab mu enda meisterlikkus mulle muljet,“ kraaksatas Thomas Lynd, kui astus, müts käes, Jasperi kabinetti.

      Lyndi puhul võis alati kindel olla, et ta vältis ametliku ülemteenri teenuseid. Ta eelistas lakeisid teenistujatele, kelle väljaõpe käitumises ületas teda ennast.

      Jasper nõjatus vastu tooli seljatuge ja naeratas tervituseks. „Sa oled end seekord ületanud.“

      Nagu tavaliselt, oli Lyndi rõivaste stiil liialdatud ja need ei istunud talle hästi. See oli selle tulemus kui vaesele rätsepale anda kätte kallis materjal, aga tal puudusid teadmised, kuidas seda kõige paremini kasutada. Sellest hoolimata oli Lyndil märgatavalt peenem välimus kui teistel sama elukutse esindajatel. Ta otsis tasakaalu, mis võimaldas tal jääda lugupeetuks ja teretulnuks madalama klassi seas, samas esitledes ennast viisil, milles aadelkond ei näinud ohtu.

      Lynd kukutas end ühte kahest toolist, mis oli seatud laua ette. „Sel hetkel, kui ta mainis Montague’i, polnud mul kahtlust.“

      Kuigi Lynd käis Jasperil kodus sageli külas, silmitses ta tuba, nagu nähes seda esmakordselt. Tema pilk peatus mahagonist raamaturiiulitel, mis ääristasid kaugemat seina, ja safiirikarva sametist kardinatel, mis raamistasid vastas olevaid aknaid. „Pealegi, ta tahtis neetud sülekoera, ja ükski meie tuttav ei suuda sinu sugupuuga võistelda.“

      „Olla sohilaps pole igas olukorras eeliseks.“ Jasper laveeris alal, kus Lynd astus kindlal sammul, ja see töötas – üllatavalt – Jasperi kasuks. Bondi palkasid sageli need, kes tahtsid, et tema teenused jääksid märkamatuks, ning olid võimelised maksma lisakulusid, mida selline salatsemine nõudis. See tendents võimaldas Jasperil töötada Eliza Martiniga, sest tema nägu ei tuntud eriti.

      „Selles on.“ Lynd tõmbas käega läbi pruunide juuste, mis olid veel puutumata vanusega kaasnevast hallinemisest. „On vaja kasvatust, et kannatada neid ülespuhutud СКАЧАТЬ