Karmavõlad. Kolm ajastut. Kolm inimest. Kolm elu. Inga Raitar

Чтение книги онлайн.

      USA lõunarannik. Tänapäev

      Iris tundis end elavat mingis reaalsusvälises lummuses. Päeval käis ta koos teiste delegatsiooni liikmetega konverentsil, kohtus kohalike poliitikute ja omavalitsustegelastega, osales lõuna- ja õhtusöökidel. Ta oli viimase nelja ööpäeva jooksul maganud kokku vaevalt 6 tundi, ometi ei tundnud ta väsimust. Naise mõistus ütles, et tema käitumine pole ei normaalne ega temalik, ometi ei soovinud ta muud kui et sattuda kasvõi juhuslikult Martini lähedusse. Mees paistis samuti naise lähedust otsivat, vähemalt õhtuti, kui päeva ametlik osa läbi ja kõik omaette või omavahel vaba aega veeta võisid.

      Igal muul juhul oleks Iris sellise seikluse imagoloogiliseks katastroofiks hinnanud. Olukorras, kus sind ümbritsevad inimesed, kelle silmis pead olema tõsiseltvõetav, usaldusväärne ja puhta renomeega, et needsamad inimesed võiksid oma poliitilise ja ka avaliku tuleviku su kätte usaldada, ei tohi endale lubada ühtki seiklust, eriti veel endast vanema, abielus ja positsioonikama mehega. Seikluse avalikuks tulek oleks hävitanud Irise karjääri või vähemalt teinud võimatuks edaspidise suhtlemise teiste delegatsiooni liikmetega, kui kolleegide ja koostööpartneritega. Siis oleks temast saanud lihtsalt tibi, keda võis kasutada, ent mitte austada.

      Eks selliseid tibisidki oli paljudel neil meestel. Naisi, keda võeti kas sekretärideks või abideks ja kelle karjäär enamasti piirdus armuloo pikkusega. Siis tuli neil naistel ajaloo prügikasti kaduda. Viisakalt leiti neile töökohad mõne riigiettevõtte osakonna märkamatutes kabinetilabürintides. Avalikult pidi poliitik olema laitmatu, tema pereelu, kuigi ehk juba aastaid vaid fassaad, pidi ometi säilima puhta ja plekituna.

      Iris polnud naine, kes lihtsalt pea ees armuseiklusesse sööstnuks. Elu oli õpetanud mõistusega tundeid kontrollima. Viimaste aastate jooksul oli naine püüdnud vältida tähendusega suhteid. See tähendas, et armukesed võisid olla. Samas ei tohtinud need olla avalikult tuntud ja avalikult sinu kõrval end näitavad mehed. Avalikkuses liikus Iris juba viimased kolm aastat üksi ega soovinudki, et teda kellegagi seostataks.

      Marten, see Marten, kelle nime ja sünnipäeva analoogia viis Irise tema praegusse irreaalsusse, oli esimene üle pika aja, kellega Iris ehk tahtnuks avalikult ja pikemaajaliselt suhelda. Samas oli just mõistus see, mis nende suhte perspektiivituks tunnistas. Marteni poliitiline karjäär riigiaparaadis ja positsioon otsustajate hulgas teinuks Irisest küll mõjuvõimsa naise, ent Iris oli enam kui kindel, et lahutama Marten tema pärast ei hakkaks. Olla madame Dubarry stiilis “teine esimene leedi” Irisele aga eriti ahvatleva positsioonina ei tundunud. Eks seetõttu oligi ta kogu nende suhtlemise vältel loobunud lähemast kui vaid ühised lõuna- ja õhtusöögid suhtlusest.

      Martiniga siin reisil oli aga täpselt vastupidi. Iris teadis samavõrd, et mõistuslikul tasandil on tegu täiesti perspektiivitu suhtega. Iial ei läheks ta elama tema jaoks võõrasse ääremaa väikelinna, ka siis kui Martin seda tõepoolest sooviks. Nii palju aga oli elukogemus Irisele õpetanud, et kui ka Martin soovis tema lähedust, ei soovinud ükski viiekümne ligi mees muuta talle harjumuseks saanud rutiine. Eriti kui need puudutasid tema renomeed ja positsiooni. Väikelinnas aga on renomee hoidmine märksa keerulisem kui suurlinnas, kus sageli rohkem vabadust ning ka võimalust end uudishimulike pilkude eest peita.

      Esimesele õhtule järgneval päeval oli Iris püüdnud toimuvat veel endast eemale lükata. Hommikulauas, kui nad teistega koos kohvi jõid, eeldas Iris, et mees väldib ta pilku või hoiab eemale. Ta ise oli valmis sama tegema ja öösel juhtunu sellega “mida ei mäleta, seda pole olnud” teemaks tunnistama. Mida ei mäleta, seda ju polegi olnud – üheööseikluste vana tõde.

      Martin oli käitunud teisiti. Nagu poleks vahepeal midagi juhtunud, küsis ta viisakalt luba naise lauda istuda ja teiste silmis kulges nende suhtlemine endistviisi. Gunnari naljad Martini tagajärjetutest katsetest vallutada Toompea kättesaamatuim kindlus jätkusid.

      Ka sel päeval istusid nad kohtumisel kohalike tegelastega vastakuti. Iris oli veendunud, et ka Martin ei mäletanud kohtumisel räägitust suurt midagi. Üle laua ristuvad pilgud olid ainsad, mis ses päevas tähendust omasid. Ning õhtul, kui Iris vabandas end Gunnari ja teiste seni temaga samas seltskonnas õhtust söömas käinute ees mõnede oluliste kirjadega, mida ta veel vastata soovis, ning läks oma tuppa, ei möödunud poolt tundigi, kui ta uksele koputati. Iris avas. Uks sulgus Martini selja taga ning samal hetkel hoidsid kaks tugevat kätt naist otsekui soovides päeva jooksul silmadega hoitud lähedust lõpuks taas kahe keha ühtsuseks muuta.

      “Ma ei arvanud, et sa täna ka tuled,” sosistas naine.

      “Kas sa tõesti tundsid, et ma võiks mitte tulla?” küsis mees. “Mina poleks saanud enam hetkegi rahulikult olla, teades, et sa oled siinsamas ja ma ei saa sind puudutada!”