Kolm saagat Põhjamaade muinasajast. Mart Kuldkepp

Чтение книги онлайн.

      peitub Hjálmari tapja,

      tal üleni ümber

      on keerdunud leegid.

      Ei tunne ma ühtegi

      näitsikut ilmas,

      kes söandaks seda mõõka

      kanda oma käes.

      Hervör ütles:

      Siis ütles Angantýr:

      Hervör ütles:

      Angantýr ütles:

      Tema ütles:

      Angantýr ütles:

      Tema ütles:

      4. Hervöri pulmad ja Heiðreki minemakihutamine 28

      Nüüd läks Hervör tagasi rannale, aga kui päev koitis, nägi ta, et laevad olid kadunud, sest viikingid olid hakanud hirmu tundma, kui kuulsid kõuemürinat ja nägid saarel tuleriitu põlemas.

      Hervör jäi siis seniks Sámseyle, kuni leidis küüdi, et teele asuda. Tema teekonnast pole rääkida midagi kuni ajani, mil ta jõudis kuningas Guðmundi juurde Glæesisvelliril.29 Seal nimetas ta end Hervarðiks ja tegi, nagu oleks ta vägev sõjamees. See Hervarðr võeti seal harukordselt hästi vastu. Kuningas Guðmundil oli väga suur kaaskond. Ise oli ta sel ajal juba nii vana, et rahva jutu järgi polnud tal aastaid turjal alla saja, kuid sellegipoolest oli ta kõva mees. Tema poeg Höfundr oli juba täiskasvanud ning teda kutsuti osalema kõigil tähtsatel nõupidamistel.

      Ühel päeval juhtus, et kuningas Guðmundr mängis malet ja sai halva mänguõnne osaliseks. Siis küsis kuningas, kas leidub mõni mees, kes oskaks talle mängus nõu anda. Hervarðr tõusis püsti ja astus malelaua juurde ning juba vähese nõuandmise peale hakkas kuningal mängus paremini minema. Aga selle aja jooksul, kui Hervarðr oli malelaua juures, jõudis üks kuninga kaaskondlastest võtta enda kätte mõõk Tyrfingi. Ta tõmbas selle tupest välja ja ütles, et pole kunagi varem etemat mõõka näinud. Ja kui Hervarðr seda kuulis ning nägi paljastatud Tyrfingit, mis säras üle kogu kantsi nagu päikesekiir, pöördus ta ümber ja haaras mõõga ning lõi sellega mehel pea otsast. Siis jooksis ta toast välja. Kuninga mehed kehutasid üksteist talle järgnema, et oma kaaslase eest kätte maksta, kuid kuningas võttis sõna ja käskis neil paigale jääda, „kuna teie kättemaks sellele mehele võib jääda väärikuselt vähemaks kui plaanitud, sest minu arvates on ta naisterahvas. Ma arvan ka, et kui ta kasutab seda relva, mida me nägime, läheb katse temalt elu võtta teile kõigile kalliks maksma.“

      Hervör läks tagasi viikingite juurde ning käis nendega mõnda aega sõjaretkedel, aga kui ta sellest tüdines, asus ta elama jarl Bjarmari juurde ja tegi seal palju ilusat käsitööd. Kuuldused tema ilust levisid kaugele.

      Kuningas Guðmundi poeg Höfundr palus isal temale mõrsja otsida, sest ta tahtis naist võtta. Kuningas Guðmundr oli sellega päri ja ütles talle, et Angantýri tütar Hervör viibivat kodus oma kasuisa Bjarmari juures, ning lisas, et see valik näib talle kõigist teadaolevatest kõige parema ja väärikamana. Siis läkitati saadikud selle asjaõiendusega jarl Bjarmari juurde. Jarl võttis neid hästi vastu, ning ka Hervör ei tõrkunud, vaid palus jarlil tema nimel otsus langetada. Ja nii lepiti selles asjas kokku ning Hervör anti Höfundile naiseks.

      Neil oli kaks poega: vanema nimi oli Angantýr ja noorema nimi Heiðrekr. Kumbki oli välimuselt palju kaunim, suurem ja tugevam kui teised mehed. Samuti olid nad mõlemad terase mõistusega ja väga ettevõtlikud. Angantýr oli oma loomu poolest isasse ning soovis kõigile inimestele head. Isa armastas teda väga ja ka rahva seas oli ta kõrgelt hinnatud. Aga kui palju ta ka inimestele head ei teinud, tegi Heiðrekr neile sellevõrra rohkem halba, ning tema oli see, keda Hervör enam armastas. Höfundr saatis siis Heiðreki kasvatada mehele, kelle nimi oli Gizurr. Too oli kõikidest meestest kõige elutargem ja Heiðrekr kasvas tema juures üles.

      Ükskord laskis Höfundr korraldada Grundis suure peo ja kutsus enda juurde kõik oma valduste suursugused mehed peale Heiðreki ja Gizuri. Aga kui pidu oli peale hakanud ja mehed joogikarikate СКАЧАТЬ