Joomahullu päevaraamat. Juha Vuorinen

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ mälestused. Üritasin kusta viriseva naabri postipilust sisse… Minu mäletamist mööda ikkagi kusta. Luuk kinni.

      Esmaspäev, 27.4.1998

      Jõin eile ilmselt pika toimega viina, sest olin veel hommikulgi korralikult täis. Otsustasin mõnusal joobel mitte katkeda lasta, sestap ootasin, pudel kaenlas, Alko avamist. Läksin linna peale kakerdama ja märkasin oma heameeleks, et daamid olid läinud üle suveriietele. Tänaval tippis miniseelikusse rõivastunud ilmselge lits. Keegi kuradi perverdist elektrimontöör jäi oma kaubikust litsi ahtrit nii innukalt vahtima, et sõitis otse trammi ette. Ma naersin nii hullusti, et pisar tuli silma. Ka lits itsitas edasi minnes. Käisin Alkos ja tagasiteel nägin, kuidas tuletõrjujad üritasid tigedat kinnijäänud elektrimeest autost kätte saada. See oli kindlasti munnipidi selle romu külge jäänud. Sitapea mis sitapea.

      Otsustasin kehtestada uue püha. Alates nüüdsest on 27. aprill “joomapüha”. Vaatasin tänaval tatsavaid inimesi ja jõin haljast viina. Tuleb tunnistada, et tibid olid kevade hakul külgetõmbava välimusega. Hakkasin hullult mõtlema, kuidas saaks mõne linnu enda juurde vedada. Kuues järjestikune joomapäev oli ilmselt nõudnud oma, sest ma kustusin keset mõttetööd.

      Teisipäev, 28.4

      Kohe hommikust peale oli hirmus pohmakas. Õnneks oli kodus veel joomata viina. Mulle meenus, et olin eelmisel päeval mõelnud välja tšikimeelitusviise. Nüüd oli mu õnnepäev käes, sest mulle tuli kohe hiilgav idee! Kritseldasin paberile kuulutuse:

      “Erootikamess ainult naistele! Avatud suve lõpuni! Tasuta sissepääs! Aadress: Vaasankatu 48C! Tähelepanu! Võtke kaasa oma seep ja rätik! Lesbidel sissepääs keelatud!”

      Läksin otsekohe oma kuulutust kõikvõimalikesse lehtedesse viima. Lehtedel läheb ilmselt halvasti, sest kõik, välja arvatud “Kirik ja Linn”, avaldasid mu kuulutuse. Jäin, hullumeelne läige silmis, ootama, kuidas kuulutus mõjub.

      Türamaivõi, viin ei hakanud korralikult pähe. Arutasin, kas peaks minema töökojast veoautode pneumopidurite jääkvett tooma ja seda jooma hakkama. Hakkasin varbaid üle lugema ja sain ikka ja jälle sama tulemuse: kakskümmend seitse varvast. Jõudsin järeldusele, et ilmselt olin mõnda varvast mitu korda lugenud. Kobisin lavatsile lambaid lugema.

      Kolmapäev, 29.4

      Ärgates oli ilge olemine. Just siis, kui olin minemas ukse juurde lehte võtma, helistas keegi uksekella nagu hull. Ehmatasin nii jõledalt, et hüppasin esiku laelampi kinni. See tuli koos juhtmetega laest lahti. Avasin ettevaatlikult ukse. Kiire pilk lubas oletada, et olin näinud robotit. Nii palju plekki ja metalliromu oli eidele näkku aetud.

      “Kas siin on see erootikamess vä?” kilises eit läbi praokil ukse.

      Viipasin kiliseva eide sisse ja panin ukse kinni. Vahtisime teineteist imestades. Siis küsis ta, kas siin on ka piercingudemonstratsioon. Ma ei taibanud mõhkugi, mis kuradi piercingudemonstratsioon. Tibi seletas, et oli näinud lehes naiste erootikamessi kuulutust ja tahtis keelde rõngaid juurde. Ta avas suu, mis oli täis kõikvõimalikku metalliromu. Ühe hetkega taipasin, et topiksin oma vello pigem puukoorimismasinasse, kui selle plekklehma suhu. Suutsin talle seletada, et erootikamess jäeti täna ära. Kui eit oli läinud, kuulsin veel tänavaltki ta suust kostvat kolinat.

      Päeval kiskus olemine pehmelt öeldes neurootiliseks. Proovisin juua tärpentini, aga see ei püsinud sees. Helistasin Leppävaara kainerisse ja sain seal koha. Palusin sõbral mind sinna viia ja ta oligi nõus. Ma ei öelnud, kuhu minek. Teel küsis sõber, mida ma maipühade ajal teha kavatsen. Ma ei hakanud talle ütlema, et olla võõrutusravil.

      Kohale jõudes pidin alkomeetrisse puhuma. Üritasin seletada, et ma ei tulnud autojuhi kohta taotlema, vaid nädalaks ravile. Puhumistest näitas 1,8 promilli, ehkki olin juba täiesti kaine! Õde ütles, et ma saan ravi alles siis, kui promill on langenud täpselt üheni. Seal ma siis istusin suitsutoas, värisesin koos teiste joodikutega ja ootasin seda ühte promilli. Alles õhtul sain esimesed pillid. Tegi kergemaks küll. Enne magamaminekut jagati unerohtu. Seisime seal, joodikud, topsid peos, kenasti järjekorras nagu armulauale minnes. Otsustasin, et homme läheb see mees maipühi pidama.

      Neljapäev, 30.4

      Kargasin voodist nagu välgust rabatud, kui mingi eesel prõmmis uksele ja kutsus hommikusöögile. Ilmselt oli võõrutuspillidel oma osa imelikus öös, mille kaineris veetsin. Nägin unes, et olen maiparaadil Helsingi kesklinnas. Mina olin ainus, kellel oli põrgulikult suur Soome Kommunistliku Partei ehk SKP lipp õlal. Hüüdsin järjest, et Leonid Brežnev ja Nicolae Ceaucescu tagasi võimule. Kõik ülejäänud rongkäigus olid marslased. Nad olid ainult kuuskümmend senti pikad ja riiete asemel oli neil roheline limaskest. Nad signaliseerisid mulle morses, et pidupäevamarsil võivad osaleda ainult marslased. Hetk hiljem tuli minu juurde õhupallikaupmees, kes müüs mulle dinosaurus-õhupalli. Sidusin palli käe külge, aga see jäi äkki millegi taha kinni. Vaatasin tagasi ja märkasin, et talutan kahekümne meetri kõrgust dinosaurust. Dinosaurus võttis mu oma käpale, lõi mulle pähe raudteerööpa mõõtu kokteilikõrre ja hakkas mind tühjaks imema. Ärkasin selle peale, et sain elu suurima orgasmi. Karjusin veel ärkvel olleski:

      “Ära lõpeta!”

      Taipasin, et hirmu ja kiima vahe on vaevumärgatav. Oi türa, milline uni!

      Päeval jätkus samasugune tabletiralli. Seisime seal, tops käes, ja ootasime tablette. Vinge tunne oli veeta maipühi võõrutusravil proffide seltsis. Üks tüüp küsis, kas ma tonni tahan teenida. Ma oleksin pidanud minema Vantaale ühte majja ja selle haldaja maha laskma. Too pidavat müüma piiritust, millesse ta on seganud petrooli. Lubasin käia ja ta tasuta maha lasta niipea, kui võõrutusravilt pääsen. Joodikuid ei tõmmata persest ja neile ei nikuta näkku. Mulle hakkas võõrutusravil meeldima, nii et jäin maipühi sinna veetma.

      Reede, 1.5

      Kaineris oli joogiautomaat, millest sai mahla. Panin paarile tüübile ette, et korraldaks õige maipüha-brantši. Ma tooksin pudeli piiritust, mille kallaksin mahla hulka. Võiks olla päris korralikult siginat ja saginat, kui tugeva ravikuuri all olevad võõrutusravil joodikud hakkaksid kaineri koridoris hokit mängima. Otsustasime neile siiski armu anda… Seekord.

      Laupäev, 2.5

      Võõrutusravi hakkas juba pikaks venima. Ainus lõbustus oli kuulata tõsiste parmude lugusid korralikust tinutamisest. Üks puusepp oli niimoodi magamist kartnud, et hoidis julgestuseks padja all Rambo nuga. Hommikul oli padi, padjapüür ja madratsipealne kahemillisteks tükikesteks lõigutud. Mees imestas, et ta ei olnud väherdes endal pead otsast ära saaginud. Otsustasin kompsud kokku korjata ja minna koju hokit vaatama. Soome võitis 6:0, aga kõige enam pöörasin ma tähelepanu Läti tibidele, kes tribüünidel istusid. Kepihimu tuli jälle peale. Otsustasin uuesti erootikamessi avada.

      Pühapäev, 3.5

      Mõtlesin, et peaks tööle minema. Otsustasin, et mõtlen sellele põhjalikumalt, aga alles järgmisel nädalal.

      Esmaspäev, 4.5.1998

      Hakkasin sirvima lehti, kus pakuti töökohti. Sitad tööd olid. Nõudsid peaaegu eranditult korrapärast kohalviibimist. Need töökohad, mis mind huvitasid, eeldasid akadeemilist kraadi. Küsisin ülikoolist, millised akadeemilised kraadid on olemas.

      Leidsin meelepärase töökoha Nokia väliskaubanduse projektijuhina. Valisin ülikoolist saadud nimekirjast mõned hästi kõlavad akadeemilised kraadid, sest töökoht eeldas СКАЧАТЬ