Üksik hunt. Anders Breiviku ja teiste massimõrvarite mõistatus. Unni Turrettini
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Üksik hunt. Anders Breiviku ja teiste massimõrvarite mõistatus - Unni Turrettini страница 7
Название: Üksik hunt. Anders Breiviku ja teiste massimõrvarite mõistatus
Автор: Unni Turrettini
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Биографии и Мемуары
isbn: 9789949279333
isbn:
Seega, ei mingit endassesüüvimist.
Mahaloendus
Logi kaheksandal päeval jätkas ta internetiotsinguid, et leida õige viis, kuidas salitsüülhapet puhastada. Pärast mitut tundi otsimist ja erinevate otsingusõnade katsetamist suutis Breivik leida üheainsa väga väheseid kordi vaadatud YouTube’i-video, milles selgitati üksikasjalikult ebaharilikku meetodit, kuidas aspiriinist atsetüülsalitsüülhapet sünteesida. Breivik, kes polnud nõus leppima esimese meetodiga, mille leidis, mõtles välja uue viisi, kuidas illustratsiooniks kasutatud kallite laboratooriumipumpade asemel ise õhku kuivatada. Veendunud, et tema meetod toimib, asus ta looma materjali, mida enamik inimesi ei oska isegi välja hääldada.
Järgmisel päeval otsustas ta koostada evakutsiooniplaani juhuks, kui naaber või keegi teine peaks otsustama läbi tulla ja vaadata, millega ta tegeleb. Võimalikud stsenaariumid olid küllap hirmutavad, nii hakkas Breivik mõtteis hädaevakutsiooniplaani hauduma. Ta kirjutas samal päeval hiljem: „Pean pakkima kõige suuremasse seljakotti ellujäämiseks vajalikke esemeid ja vahendeid, sealjuures söögiportse, 10 l vett, relvi, laskemoona ja sobilikke rõivaid. Hakkasin eelmainitut valmistama.”
Kui saabus logi neljateistkümnes päev, näis Breivik olevat paremas tujus. Selgus, et ta oli kirglikult Eurovisiooni jälginud. „Sitt muusika,” nentis ta, „kuid kokkuvõttes hea show.” Ta jälgis poolfinaale ja vaatas neid internetist pärast päevatööd. Norra oli saatnud Breiviki hinnangul sita, poliitiliselt korrektse etteaste: asüüli otsiva keenialase, kes esitas bongo-laulu.
„Väga Euroopat esindav,” sõnas ta, suunates oma sarkasmi ilmselgelt Norra poole. „Igatahes,” lisas ta, „ma loodan, et Saksamaa võidab.”
„PÕMAKI”
Juuni keskel oli Breivik valmis esimest pommi katsetama. Ta valmistas ette katseseadme ja sõitis eraldatud kohta, mille oli sündmuseks välja valinud. Ta läitis süütenööri, jooksis eemale ja ootas. Tegemist oli arvatavasti kõige pikema kümne sekundiga, mida see mees oli kunagi pidanud kannatama. Siin on tema kommentaar juhtunule. Breiviki kirjakeel ja lisatud naerunägu tekitab mulje, nagu saadaks ta hoopis sõbrale e-kirja, mitte ei harjutaks massimõrvaks:
„PÕMAKI! Plahvatus oli edukas!!!: – ) Sõitsin ruttu ära, et vältida lähikondsete võimalikku soovimatut tähelepanu. Pean mõne tunni pärast tagasi minema, et lõhkeauku uurida, vaadata, kas mõlemad segud plahvatasid.”
Naasnud restoranist, kus ta oma edu tähistas, läks ta lõhangupaigale ja hindas plahvatust. Peamine segu oli edukalt lõhkenud, aga kuiva pikriinhappe annus üldsegi mitte. Breivik leidis, et suudab probleemi lahendada, kommenteerides oma logis: „Täna oli väga hea päev, sest ma tõesti vajasin, et see õnnestuks.”
Tema jaoks polnud tagasiteed. Ent kas Breivik liikus edasi eesmärgipäraselt või lükkas paratamatut edasi? Suutmatusest otsustada, milline oleks võltstalule õige asukoht, oli ta niigi graafikust maas. Äpardused, kui need just seda olid, jätkusid.
Viiekümne teise päeva logis on kirjas, kui palju tugines Breivik internetile, seda nii mõtete pideva ülesmärkimise kui ka funktsioonide puhul, millega kavatses oma raamatut (manifesti) reklaamida, kui saabus aeg see elektroonilisel kujul välja lasta. Ta üritas samal päeval uuesti oma arvutisse Windows 7 installida, kuid see ei õnnestunud. Midagi oli valesti kas võrguvõtme või telefoniliiniga.
Breivik sõitis linna, et arvutieksperdiga nõu pidada. Kuulnud, et töövahend saab korda ja on järgmiseks päevaks kasutusvalmis, naasis ta, et seada valmis vajalik keemiavarustus, et toota juurde uusi partiisid diaso-dinitrofenooli-nimelist kemikaali, mis toimib detonaatori päästel esmase laenguna, süüdates seejärel teise, peamise laengu. Kui see töö valmis, puhastas ta viimase partii – jah, lõpliku, viimase partii – pikriinhapet, tootes mitu liitrit, mida tuli jahutada. Jõudmas üha lähemale päevale, mille nimel ta oli aastaid töötanud, sõitis Breivik linna ja ostis kolm portsu Hiina kiirtoitu. „Veiseliha nuudlite ja praetud riisiga, nämma!” kirjutas ta. „Läksin varakult õhtule, kuna arvutit polnud.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.