Kuritöö ja karistus. Fjodor Dostojevski
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kuritöö ja karistus - Fjodor Dostojevski страница 14

Название: Kuritöö ja karistus

Автор: Fjodor Dostojevski

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Русская классика

Серия:

isbn: 9789949942480

isbn:

СКАЧАТЬ tänaval kohtuma, aga Raskolnikov pöördus kõrvale ja läks isegi üle tänava teisele poole, et teine teda tähele ei paneks. Ja olgugi et Razumihhin teda nägi, läks ta ometi temast mööda, et mitte sõbra rahu rikkuda.

      V

      “Tõepoolest, alles hiljuti tahtsin ma ju Razumihhinilt tööd paluda, et ta muretseks mulle tunde või midagi muud selletaolist…” tuli Raskolnikovil meelde, “kuid millega võiks ta mind praegu aidata? Ütleme, ta muretseb tunnid, ütleme, ta jagab minuga oma viimase kopika, kui tal see olemas on, nii et võiks isegi saapad osta ja ülikonna parandada, mis võimaldaks tundi minna… hm… Noh, aga edasi? Mis teen ma mõne viiekopikalisega? Vajan ma praegu seda? Tõepoolest naeruväärt, et ma Razumihhini juurde lähen…”

      Küsimus, miks ta praegu Razumihhini juurde läks, erutas teda isegi rohkem, kui talle endale näis; rahutult otsis ta selles näilikult kõige harilikumas sammus enesele mingit kurjakuulutavat mõtet.

      “Kas tõesti tahtsin ma kogu asja parandada ainult Razumihhiniga ja leidsin kõigele pääsetee Razumihhinis?” küsis ta endalt imestades.

      Ta mõtles ja hõõrus oma otsaesist ja imelik, äkki, nagu kogemata, peaaegu iseenesest, tuli talle väga kauase arutamise järel veider mõte pähe.

      “Hm… Razumihhini juurde,” lausus ta äkki üsna rahulikult, nagu oleks ta juba kõik lõplikult otsustanud, “Razumihhini juurde lähen ma, muidugi mõista… kuid mitte nüüd… Tema juurde lähen ma… päev pärast seda, kui see on juba teostatud ja kui kõik on juba uuel teel.”

      Ja äkki ta toibus.

      “Pärast seda,” karjatas ta pingilt karates, “aga kas see siis toimub? Toimub see tõesti?”

      Ta jättis pingi ja läks peaaegu joostes; ta pidi ümber pöörduma, kodu poole, kuid koju minna oli äkki hirmus vastik: seal, nurgas, selles hirmsas kongis valmiski see kõik enam kui kuu aega tagasi, ja ta läks, mõtlemata, kuhu.

      Närviline värin muutus kehas mingisuguseks palavikuks; ta tundis isegi külmajudinaid; niisuguse kuumusega hakkas tal külm. Peaaegu ebateadlikult, mingi sisemise paratamatuse ajel ja nagu jõudu pingutades, hakkas ta tee ääres olevaid esemeid silmitsema, otsides selles nagu suuremat meelelahutust, kuid see õnnestus tal halvasti, ikka ja jälle langes ta mõtteisse. Kui ta aga võpatades jälle pead tõstis ja ringi vaatas, siis unustas ta kohe, millest ta oli praegu mõelnud ja kust mööda tulnud. Nõnda läks ta läbi kogu Vassili saare, jõudis Väikese Neeva kaldale, sammus üle silla ja pöördus saartele. Rohelus ja värskus meeldisid alguses tema väsinud silmadele, mis olid harjunud linna tolmu, lubja ja päratu suurte ahistavate ning rõhuvate majadega. Siin polnud ei lämbunud õhku, haisu ega kõrtse. Kuid varsti muutusid ka need uued ja mõnusad aistingud haiglasteks ja ärritavateks. Ajuti peatus ta mõne rohelusse uppuva toreda suvila ees, ta vaatas aeda, nägi kaugel rõdudel ja astanguil nägusasti rõivastatud naisi ja aias jooksvaid lapsi. Eriti huvitasid teda lilled; neid vaatles ta kõige kauemini. Talle tulid vastu ka toredad kalessid, mees- ja naisratsanikud; uudishimulikult saatis ta neid silmadega ja unustas nad enne, kui nad silmist kadusid. Kord peatus ta ja luges oma raha üle: leidus kopikat kolmkümmend. “Kakskümmend politseinikule, kolm Nastasjale kirja eest, – tähendab, Marmeladovitele andsin eile kopikat nelikümmend seitse või viiskümmend,” mõtles ta ei tea milleks rehkendades, kuid unustas peagi, milleks ta raha taskust oli välja võtnud. Talle tuli see alles siis meelde, kui ta kusagilt toidupoest, söögimajataolisest asutisest mööda läks ja tundis, et tahaks süüa. Söögimajja sisse astunud, võttis ta klaasi napsi ja sõi peale millegagi täidetud piruka. Söömise lõpetas alles teel. Juba ammugi polnud ta napsi joonud ja sellepärast hakkas see kohe pähe, olgugi et ta ainult ühe klaasikese oli joonud. Jalad läksid tal äkki raskeks ja tal tuli kange tahtmine magada. Ta hakkas kodu poole minema; kuid jõudes Peetri saarele, peatus ta täielikus rammestuses, astus teelt kõrvale, puges põõsastikku, langes rohule ja uinus samal silmapilgul.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      “Ennäe inimest!” – Nende sõnadega väljendas Pontius Pilatus oma austust Jeesuse Kristuse vastu, kes talus kindlalt piinamisi ja mõnitamisi (Johannese evangeelium XIX, 5).

      2

      Pärsia Kürosel jäime peatuma – s.o. ajalooõpiku alguses. Küros – (VI saj. e.m.a.) vana – Pärsia riigi rajaja.

      3

      Lewis’i “Füsioloogia” – Tuntud inglise kirjaniku, filosoofi-positivisti ja füsioloogi-darvinisti George Henry Lewis’i (1817–1878) teos “Igapäevase elu füsioloogia” ilmus venekeelses tõlkes 1861. a. Raamat oli väga populaarne Venemaa tolle aja eesrindlikes ringkondades.

      4

      “Taluke” – populaarne laul, mille sõnade autoriks on A. V. Koltsov.

      5

      …ta ei anna seda kogu Schleswig-Holsteinigi eest – Võitlus Schleswigi ja Holsteini hertsogiriikide pärast oli Saksa-Taani (1864) ja Preisi-Austria (1866) sõja põhjuseks. 1867. a. said Schleswig ja Holstein Preisimaa provintsideks. XIX saj. 60-ndail aastail valgustasid Venemaa ajalehed pidevalt võitluse käiku nende hertsogiriikide pärast.

      6

      …ennem töötab… neegrina kuskil istandikus – Tolle aja ajalehtedes kirjutati palju neegrite olukorrast seoses hiljuti lõppenud kodusõjaga Ameerika Ühendriikides (1861–1865) Põhja ja Lõuna osariikide vahel.

      7

      …lätlasena balti sakslase juures – 60-ndate aastate keskel kirjutasid vene ajalehed sagedasti lätlaste (samuti ka eestlaste) põgenemisest balti kubermangudest ränga ekspluateerimise tõttu. (Näiteks “Moskovskije Vedomosti”, 1865, nr. 139).

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAIBAQIBAQICAgICAgICAwUDAwMDAwYEBAMFBwYHBwcGBwcICQsJCAgKCAcHCg0KCgsMDAwMBwkODw0MDgsMDAz/2wBDAQICAgMDAwYDAwYMCAcIDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAwMDAz/wAARCANTAjoDAREAAhEBAxEB/8QAHgABAAEEAwEBAAAAAAAAAAAAAAIBAwQFBgcICQr/xABuEAABAwIEAwUEAgwFDQsHCAsBAAIDBBEFBhIhBzFBCBMiUWEJFDJxCoEVGiNCU1eRkpahsdQzN1J0dhYXNjlicnN1grKztMEYJDQ1OEOUorXR0yZHd8LE0uElJylVVmSToxk6RVRjZYSVpMPx/8QAHQEBAAEFAQEBAAAAAAAAAAAAAAIBAwQFBgcICf/EAFIRAAIBAgQCBQcGCgYJBAIDAAABAgMRBAUSIQYxBxNBUXEiMmGBkaGxCBRScnPBFRYzNDU2QrL СКАЧАТЬ