Название: Depeche Mode: kultusbändi lugu
Автор: Simon Spence
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Биографии и Мемуары
isbn: 9789949510993
isbn:
Südalinna lääneserva püstitati kuulus William Lamberti pronksist purskkaevuskulptuur „Ema ja laps”, mis maksis 4000 naela ja mille valmimisele kulus terve aasta. Kuju pidi sümboliseerima uuslinnaelu tähtsaimat elementi: noort ema lapsega. Skulptuurist sai Basildoni linna sümbol. (Linnas on veel üks vähem kuulus kreeka poeeti Homerost kujutav skulptuur.)
Mõne aja pärast tegutses kesklinnas juba 200 kauplust, nende hulgas oli kaubanduskeskus, juuksurisalong ja kõrts nimega Bullseye’s, millest sai hiljem Dave Gahani lemmikpaik. See oli esimene vaid jalakäijatele mõeldud modernistlik südalinn Inglismaal, millest sai oluline tõmbenumber. 1960-ndate alguses loeti ühel laupäeval kokku 1400 autot, mille omanikud olid tulnud Basildoni keskusesse päeva veetma ja sisseoste tegema. Kiiresti sündis plaan ehitada mitmekorruseline parkimismaja 5000 autole. Südalinna väljapoole laiendamine oli keeruline, kuna elumajad paiknesid otse keskuse kõrval. Linna keskus oli projekteeritud spetsiaalsele kogukonnale siis, kui ühiskonnas toimusid suured muutused.
1950-ndate aastate lõpus oli Basildoni rahvaarv peaaegu 30 000. Kesklinn hakkas kuju võtma, elamispindu oli piisavalt, tööstuslinnakus Number üks oli vabu äripindu rohkem kui küll ja teine tööstuslinnak oli valmis. Endiselt puudusid linnas haigla, postkontor, rongijaam ja vaba aja veetmise võimalused olid kasinad. Linnas ei olnud ka tuletõrjedepood, esmaabipunkte ega politseijaoskonda.
Üks sotsiaalelu arendav ja teretulnud paik Basildonis siiski oli, millest sai 30 aastaks teismeliste ja noorukite peamine koosviibimiskoht. Kirikukomisjoni hoone anti üürile firmale Mecca Limited, kes tegi sellest 1000 inimest mahutava tantsusaali. Mõni aeg hiljem nimetati see Raqueli ööklubiks, kus toimusid ka Depeche Mode’i esimesed kontserdid.
Tänu Mecca Limitedile sündis esimene Basildoni popstaar Graham Bonney, kelle perekond kuulus tüüpiliste uusasukate hulka. Graham sündis Ida-Londonis Stratfordis. Tema vanemad kolisid Fryernsi 1954. aastal, kui poiss oli 11-aastane. „Pärast sõda tahtsid kõik Ida-Londonist pääseda,” rääkis Graham. „Olin kogu lapsepõlve mänginud pommirahe tekitatud varemetes ja äkitselt sattusime maale. Maju oli ümberringi väga vähe. Alguses oli Basildon parim paik, mida üks laps võis soovida. See andis kõikidele lootust, et elu läheb aina paremaks. Üheteistaastase poisikese jaoks oli see nagu maapealne paradiis.”
Graham kolis vanematega neljatoalisesse korterisse. Peagi sündis perre veel tütar ja nende juurde kolisid ka vanavanemad. Graham nagu paljud teisedki uuslinna esimesed elanikud leidis, et Basildon on fantastiline koht. „Ainuüksi see, et meil oli korteris tualett, oli taevalik,” meenutas ta. „See, et korteris oli vann, oli täiesti uskumatu. Stratfordis kasutasime pesemiseks õue posti otsa riputatud plekist asjandust, kuhu vesi sisse pandi. Basildoni elamistingimused olid palju paremad. Kui meenutan, milline oli linn siis, kui sinna kolisime ja milline see oli viis aastat hiljem, on seda raske uskuda. Sinna olid tekkinud koolid, kesklinn, Mecca, seltsimajad ja uued kõrtsid.”
Rock’n’roll’i jumaldav Bonney jättis kooli pooleli, lõi kampa linna peal tuntud Peter Cacketti ja müürsepast Tommy Berryga ning moodustas ansambli Expresso Five. Bänd esines Pitsea kinoruumides, kohalikes kultuurimajades ja koolides nagu Depeche Mode 25 aastat hiljem. „Kuna meelelahutust oli vähe, tegime seda ise,” rääkis Bonney.
Expresso Five oli esimene Basildoni bänd ja ühtlasi esimene ansambel, kes Mecca tantsusaalis üles astus. „Meccas käisid ainult lapsed,” meenutas Bonney. „Vahel tulid kohale ka üksikud emad ja isad, aga nemad istusid tavaliselt baaris. Tantsusaali vallutasid Itaalia ülikondades noored mod’id1.
1960-ndate algusest kuni keskpaigani võis Londoni mod’e Basildonis massiliselt kohata. Londoni noorte jaoks oli Basildoni Mecca vahepeatus teel Southendi. Nad sõitsid motorolleritega Meccasse ja sealt edasi Southendi, et veeta öö rannas.
Expresso Five läks 1963. aastal laiali ja mõneks ajaks täitis tühimiku Basildoni Mecca majabänd Dave Clark Five. (Vahetevahel esinesid klubis ka The Who ja The Kinks.) Graham Bonney alustas soolokarjääri ja saavutas Saksamaal tohutu populaarsuse, täpselt nagu mõni aeg hiljem ka Depeche Mode. Bonney 1966. aastal sündinud lugu „Supergirl” vallutas seal kõik edetabelid, mis innustas teda laulma edaspidi ainult saksa keeles. Tema järgmiseks hitiks saigi lugu „Das Girl Mit Dem La La La”. Bonney mõistis, et rokkmuusika nõuab läbi löömiseks liiga palju pingutusi ja hakkas Saksa šlaagreid laulma. „Das Girl” oli järjekordne hitt ja Bonney on tänaseni Saksa publiku seas nõutud esineja.
Veel üks seik, mis andis põhjust uskuda, et Basildon oli õitsele puhkemas, oli kuuldus, et Ford Motor Company tahtis sinna ehitada võimsa 5000 inimesele tööd pakkuva traktoritehase. Fordi huvitas tööstuslinnakute Number üks ja Number kaks vahel paiknev 40-hektariline maatükk. Valitsus soovis, et tehas rajataks Põhja-Inglismaale, aga Henry Ford lendas isiklikult läbirääkimisteks kohale, et see ikkagi lõunasse ehitataks. Lõpuks, arenduskorporatsiooniga aru pidamata, eraldas valitsus Fordile 100-hektarilise territooriumi, mis olevat ettevõttele maksma läinud 10,5 miljonit naela.
Ford meelitas Basildoni terve hulga uusi töölisi, nende hulga ka Gore’i perekonna. Firma rääkis ka plaanist luua Basildoni tehniline uurimiskeskus, mis kindlustaks töökoha veel 3200 inimesele ja pakuks muu hulgas tööd kõrgepalgalistele juhtivtöötajatele, inseneridele ja tehnikutele. Just selliseid inimesi arenduskorporatsioon Basildoni ootaski, et sealset kogukonda veidi tasakaalustada, pealegi ei oleks neile kõrgete üüride maksmine üle jõu käinud nagu lihttöölistele.
Äri õitses. Tehastes töötas juba ligi 31 000 inimest ja ettevõtteid tuli üha juurde. Standard Telephones & Cables rentis 10-hektarilist territooriumi ja kavatses tööd pakkuda veel 2500 inimesele. Seebi ja parfüümide valmistaja Yardley & Co teatas samuti, et plaanib Basildonis vabriku avada. Edinburghi hertsog lendas isikliku helikopteriga kohale, et avada Carrerase tubakavabrik. See tehas hakkas maailmas esimesena sigarette tootma täielikult automatiseeritud liinil. Saabus ka teisi ettevõtteid: Ilford, Teleflex Products, Carson Ltd ja York Shipley Ltd. York Shipley oli Nottinghami külmkapi- ja jahutusseadmete tootja. Tänu tehase avamisele saabus Basildoni suur hulk perekondi Nottinghamist, nende hulgas ka Fletcherid. Pärast Basildoni kolimist töötas Andrew Fletcheri isa palju aastaid Carrerase tubakavabrikus.
1960-ndate keskpaigaks, kui tulevase Depeche Mode’i liikmete pered olid äsja Basildoni saabunud, oli linnapilt tundmatuseni muutunud: linna oli ehitatud 12 000 uut kodu, rajatud oli 61 kilomeetrit uusi sõiduteid ja elanike arv oli kasvanud 63 750-ni. Arenduskorporatsioonile kuulus nüüd 1916 hektarit maad ja 7400 hoonet väärtusega 7,9 miljonit naela. Linna loomiseks oli maha lammutatud 4000 kunagist majapidamist, nende hulgas ka kaks üle 500-aastast ajaloolist ehitist Vange Hall ja Laindon Hall.
Laindoni I, II ja III elurajoon, mis laiusid Lee Chapel Northis ja kus elasid Vince, Martin, ja Fletch, olid samuti valmis. Kõikidele uuslinnadele oli omane ulmeline esteetika ja radikaalne, julge ning fantaasiaküllane arhitektuur. (Stanley Kubricki „Kellavärgiga apelsin” on filmitud Harlow’s.) Linnad ehitati Radburni põhimõtetele tuginedes ja tõmbasid ligi kõiki. Need olid moodsate majade, kõnniteede ja haljasaladega peresõbralikud linnad. Noortele kangastusid rakettmehed ja üherööpmelised raudteed.
Linna valmimise hetkeks olid päris esimesed elurajoonid veidi ajast maha jäänud. Arenduskorporatsioonil tuli majadele garaaže juurde ehitada, mis oli aeglane ja tülikas protsess. Selgus, et paljud majad vajavad lekete ja niiskuse tõttu kapitaalremonti. Need puudused olid kõigest ehitusbuumi jäämäe tipp. Tänu tööstuslikele ehitusvõtetele ja masstoodangule suutis arenduskorporatsioon valitsuse survel rahvastiku statistilisi näitajaid parandada ja tohutu kiirusega suure hulga uusi eluasemeid püsti panna, aga sealjuures jäid mõned olulised asjad kahe silma vahele ja päris kõik ei kukkunud välja nii hästi, kui oleks pidanud.
Tuhande СКАЧАТЬ
1