PÜHA MAJANDUS. Raha, kink ja ühiskond üleminekuajastul. Charles Eisenstein
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу PÜHA MAJANDUS. Raha, kink ja ühiskond üleminekuajastul - Charles Eisenstein страница 24

Название: PÜHA MAJANDUS. Raha, kink ja ühiskond üleminekuajastul

Автор: Charles Eisenstein

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: О бизнесе популярно

Серия:

isbn: 9789949495382

isbn:

СКАЧАТЬ sajandist eKr.

13

Teen sellest argumendist pikemalt juttu raamatu “The Ascent of Humanity” seitsmendas peatükis, lähtudes Lynn Margulise, Bruce Liptoni, Fred Hoyle’i, Elisabeth Sahtourise jt töödest.

14

Warner, “The Charitable-Giving Divide”

15

Piff et al., “Having Less, Giving More”

16

Buzby et al., “Supermarket Loss Estimates”

17

Ettekujutuse põllumajanduse kasutamata potentsiaalist annab 1911. aastal ilmunud F. H. Kingi raamat “Farmers of Forty Centuries, or Permanent Agriculture in China, Korea and Japan”, kus kirjeldatakse, kuidas piiratud alal toideti aastatuhandeid ära hiigelsuured rahvamassid ilma mehhaniseerimise, pestitsiidide ja kunstväetisteta. Kasutusel oli läbimõeldud külvikord, vaheldumisi külvamine ning harmooniline ökoloogiline suhe taimede, loomade ja inimeste vahel. Mitte midagi ei läinud raisku, isegi mitte inimese väljaheited. Põllundus oli erakordselt töömahukas, kuigi kuninga väitel käis töö rahulikus tempos. Aastal 1907 suutis Jaapan oma 50 miljonit elanikku peaaegu ise ära toita. Hiinas hankisid kohati 40–50-liikmelised klannid oma toidu kolmeaakriselt maatükilt. Hiina rahvastik oli 1790. aastal sama arvukas nagu USA oma praegu.

18

LaSalle et al., “The Organic Green Revolution, 4” esitatab arvukalt seda väidet toetavaid uuringuid. Vastupidine mulje võib olla tekkinud selliste uuringute põhjal, mille teostajatel puuduvad orgaanilise viljeluse kogemused ning katsed on tehtud aastakümnete jooksul kemikaalidega kurnatud pinnasel. Orgaanilise viljeluse tulemuste kohta on keerukas usaldusväärseid järeldusi teha, sest see eeldab pikaajalist suhet maa ja selle harija vahel ning tulemused saavad nähtavaks alles aastakümnetega.

19

Kahjuks on paljud meist nii rikutud, et eelistame mitte suhelda ja mitte jagada; tõmbume oma eraldatusse ja naudime viimase võimaluseni oma sõltumatuse illusiooni. Kui tekib üha rohkem kriise, mis inimesi üha rohkem mõjutavad, annab see tõuke ka kogukonna taasloomiseks.

20

Aristoteles, “Poliitika”, 1. raamat, 9. osa.

21

Seaford, “Money and the Early Greek Mind”, 132–3.

22

Ibid., 137.

23

Ibid., 139–45.

24

Ibid., 119.

25

Ibid.

26

Erandi moodustasid väliskaubanduses kasutatavad mündid – nende ringlust ei reguleerinud sotsiaalne kokkulepe. Nende väärtus sõltus tõepoolest neis sisalduva metalli väärtusest. Kuid isegi sel juhul oli väärtuse omistamiseks tarvilik üldisem ühine väärtusetaju, sest ei kuld ega hõbe polnud oma olemuselt eriti kasulikud metallid.

27

See küllus peegeldub tööstusettevõtete pidevas kasutamata tootmispotentsiaalis. Selle probleemi lahendamiseks püütakse nõudlust stimuleerida.

28

Seaford, “Money and the Early Greek Mind”, 151.

29

Seaford, “Money and the Early Greek Mind”, 155.

30

Hyde, “The Gift”, 182.

31

Graves, “The White Goddess”, 15.

32

Platon, Tht. 146d. Tsitaat Seaford, “Money and the Early Greek Mind”, 242.

33

Üks asju, millest tänapäeval kõige rohkem puudust tuntakse, on side teiste inimeste ja loodusega. On irooniline, et raha oma abstraktsuses ja isikupäratuses muudab need sidemed nõrgemaks. Sama teeb ka spirituaalsus, kui sellega kaasnevad isiklikud püüdlused, mis eeldavad eemalolekut. Kas suudame ette kujutada teistsugust raha, millel oleks vastupidine toime?

34

Seaford, “Money and the Early Greek Mind”, 150.

35

Aristoteles, “Poliitika”, 1. raamat, 9. osa.

36

Võib-olla märkasid paradoksi: me elame külluslikus maailmas, ometi ammendame piiratud biosfääri. Paradoksi lahendamiseks mõtle sellele, et meie ületootmise ja – tarbimise eesmärk ei ole vajaduste rahuldamine, vaid seda juhib meie arusaam nappusest ning loodusest ja kogukonnast äralõigatud indiviidi eksistentsiaalne üksildus.

37

Sama kehtib ka teise meie tsivilisatsiooni olulise loo, eraldiseisva iseduse loo kohta. Rahasüsteem on ka selle puhul isiklikud sidemed katkestanud, pannud meid võistlema ning eraldanud nii kogukonnast kui ka loodusest.

38

Nagu kaugemal, nii ka lähedal. Kui me oleme looduse muutnud vaenlaseks, või vähemalt ressursilademeks, pole üllatav, et kanname samasugust suhet ka enda sees. Ajastu hädad on autoimmuunsed haigused, mida põhjustab meie segadus mina ja teise suhtes. Sama asi, mis juhtus küla, metsa ja planeediga, mida me enam iseendaks ei pea, on nüüd juhtunud ka meie kehaga, kus immuunsüsteem keeldub meie oma kudesid omaks võtmast. Seda, mida teeme loodusele, teeme paratamatult ka iseendale.

39

Avila, “Ownership”, 5.

40

Isegi tänapäeval võib meil hinges olla tunne, et meie töö ei kuulu meile endale. See väljendub meie tahtmises töötada millegi sellise heaks, mis on meist suurem, pühendada oma töö eesmärgile, mis ulatub kaugemale ratsionaalsest omakasust. Religioossed inimesed võivad seda nimetada oma elu pühendamiseks jumalale. Võime öelda ka nii, et meil on vajadus muuta oma töö ja selle tulemused ning kõik selles sisalduvad anded ja oskused kingituseks. See tekitab meis rahulolu, et oleme täitnud oma ülesande siin maailmas. Me teame intuitiivselt, et kingitusele tuleb vastata kingitusega, mitte ahnitseda kokku kõike, mis loob illusiooni oma eraldiseisva mina suurusest.

41

Reich, “Sex-Pol”; Vaughan, “Gift Giving as the Female Principle vs. Patriarchal Capitalism”

42

Avila, “Ownership”, 20.

43

Xu, “Ancient China in Transition”, 112.

44

Altekar, “State and Government in Ancient India”, 273-4.

45

Kuhnen, “Man and Land”, 2.1.1, 2.1.2.

46

Deng, “A Comparative Study on Land Ownership”, 10.

47

Hyde, “The Gift”, 121.

48

Loomulikult hakkasid talupojad ühisvara kaotamisele vastu, puhkes muu hulgas Saksa talurahvasõda. Selline vastuhakk kordub uuesti ja uuesti, kui inimesed kogevad, et omand tungib inimestevahelistesse suhetesse. Hyde’i sõnul oli Saksa talurahvasõda täpselt samasugune sõda nagu see, mida pidasid indiaanlased Euroopa vallutajate vastu, kes püüdsid nende võõrandamatut vara turukaubaks teha.

49

Avila, “Ownership”, 16, tsitaat vanast allikast: H. F. Jolowicz ja Barry Nicholas, “Historical Introduction to the Study of Roman Law”, 139.

50

Lisaks ei mõjuta pankrot teatud tüüpi võlgu, näiteks maksuvõlgu, võlgu olevaid alimente ja õppelaene. Õppelaenuvõlad ületavad USA-s krediitkaardivõlgu.

51

Psalmum CXVIII Expositio, 8, 22, PL 15:1303, tsitaat Avila, “Ownership”, 72.

52

Avila, “Ownership”, 74.

53

Paine, “Agrarian Justice”, par 11–12.

СКАЧАТЬ