Viiv pikas sõjas. Leo Kunnas

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ üles ehitatud ning ütleksin, et lausa õpetlik. 3. jalaväediviisi staabi alluvuses on 5 brigaadi taktikalist gruppi (brigade combat team):

      1) 2. BTG/3. jalaväediviis (mehhaniseeritud),

      2) 48. BTG/Georgia osariigi Rahvuskaart (kergejalaväe brigaad),

      3) 1. BTG/10. mägiküttide diviis,

      4) 4. BTG/3.jalaväediviis (mehhaniseeritud),

      5) 3. BTG/1. tankidiviis.

      Nagu näha, on 3. jalaväediviisi staabi alluvuses ainult kaks orgaanilist mehhaniseeritud jalaväeüksust – 2. ja 4. brigaad. Lisaks neile on kaks kergejalaväeüksust: 10. mägiküttide diviisi 1. brigaad ja 48. brigaad, mis on Georgia osariigi Rahvuskaardi üksus, ning üks soomusüksus – meie 1. tankidiviisi 3. brigaad. Üks meie brigaadi üksustest – 1-11 tankipataljon – on praegu 10. mägiküttide diviisi 1. BTG koosseisus. Samamoodi nagu pataljonide tasandil, on ka brigaadide tasandil moodustatud brigaadi taktikalised grupid (BGTd) kergejalaväe, mehhaniseeritud jalaväe ning tankiüksused omavahel ristiallutatud, see tähendab omavahel segatud, saavutamaks taktikaliseks lahingupidamiseks optimaalset kombinatsiooni.

      Sellest võib järeldada, et Eesti kaitsevägi ei ole praegu veel maismaaoperatsioonide läbiviimiseks optimaalset kombinatsiooni saavutanud. Kaitseväe operatiivstruktuuris on praegu ja planeeritud kuni kümnendi lõpuni 9 jalaväepataljoni, neist vaid 1 mehhaniseeritud SISU XA-180 ratassoomukitega, mis on varustatud 12,7 mm kuulipildujatega.

      Operatiivstruktuuri põhiliste võitlusüksuste optimaalne kombinatsioon, mis meie piiratud ressursiraamistikus oleks järgmise kümnendi lõpuks võimalik saavutada, on 1 tankipataljon, 2 mehhaniseeritud jalaväepataljoni, sealhulgas üks neist ratassoomukitel, mis on jalaväe lahingumasinate konfiguratsioonis 30-40 mm pardakahuritega, ning vähemalt 8 kergejalaväepataljoni veoautodel.

      Võti ongi tanki-, mehhaniseeritud jalaväe- ja kergejalaväeüksuste kombineeritud kasutamises. Summa ehk lahinguline võimekus, mida nende kolme liidetava kokkuliitmine annab, on palju suurem kui üksuste lahinguline võimekus eraldi võetuna. Praegu aga on üks liidetav ehk tankiüksused selles tehtes puudu, seda eelkõige sellepärast, et paljud riigiametnikud ja poliitikud näivad tanke kartvat. Suurepärased võimalused, mida Saksamaa soomusüksuste vähendamine oleks andnud Leopard 2A4 tankide ning juurdekuuluva varustuse hankeks 5-10 % “poliitilise” hinnaga, on käest lastud.

      Iraagi sõjas oli kõrge intensiivsusega lahingute etapil tankiüksustel täita oluline roll vaenlase purustamisel. Praegusel, madalama intensiivsusega etapil pole 3. soomusbrigaad kaotanud ühtegi oma üle seitsmekümnest tankist, samal ajal kui mitukümmend Hummerit on rivist välja löödud. Isevalmistatud lõhkekehad ei tee tankile midagi, kui just pole tegemist väga suure lõhkeainekogusega.

      Pole ime, et tankid tekitavad sissides hirmu, kui parimagi väljaõppega kogenud jalaväesõdur ei tunne ennast oma positsioonil mugavalt, nähes 50-70 tonniseid teraskolakaid otsejoones enda peale veerevat. Selle põhjal, mis siin toimus ja jätkuvalt toimub, ei pea absoluutselt paika väited, et tankiüksustel pole lahinguväljal enam olulist rolli. See kehtib ühtemoodi nii kõrge intensiivsusega lahingute (märts-aprill 2003) kui ka praegu kestva madalama intensiivsusega sissivastase tegevuse etapil.

      09SEPT, 13. päev

      Eelmise ööpäeva jooksul oli brigaadi vastutusalal vaid 3 rünnakut. Surma või haavata ei saanud keegi. Kogu diviisi alal oli 24 rünnakut. Eile oli hea päev, kuid on liiga vara loota, et möödunud nädala ning käesoleva nädala alguse intensiivsed operatsioonid meie vastutusalal on sisside aktiivsust oluliselt vähendanud.

      Täna on reede, mošeedes toimuvad palvused, mis juhul, kui need kutsuvad üles võitlema koalitsioonivägede vastu, innustavad sisse. „Enesetapurünnakud toimuvad alati reedel”, ütles selle kohta major Menist.

      Päeva olulisim vahejuhtum oligi enesetapu-autopommirünnak 1-118 suurtükipataljoni vastutusalas Suurel maanteel. Pommiga auto jäi teiste autode seas teepervele seisma ilma mingit kahtlust äratamata, sest nii peavad kõik autod koalitsioonivägede sõidukite lähenedes talitama. Kui kolmest Hummerist koosnev konvoi parajasti möödus, detoneeris enesetapja lõhkeseadme täpselt teise sõiduki kõrval. Sõidukis olid kolonelleitnant Page, kes on USA sõjaline nõuandja Iraagi 9. mehhaniseeritud jalaväediviisi 1. brigaadi juures, brigaadikindral Qassim, sama brigaadi ülem (mitte kolonel Qassim, kellest olen juba kirjutanud, vaid tema sugulane), tõlk, autojuht ja kuulipildur. Sissidel pole raske loogiliselt järeldada, et kolmest Hummerist koosnevates konvoides istub ülem tavaliselt teises autos.

      Laengu suurus oli umbes 40 kilogrammi, õnneks seekord puhas lõhkeaine. Kümme kilo polte, naelu või muud kildudeks peenestatud metalli hoolikalt lõhkelaengu ümber pakituna oleks saavutanud hoopis suurema efekti, tapnud vähemalt kuulipilduri.

      Kõik Hummeris olnud viis meest said põletushaavu, kuulipildur kõige raskemaid, ning nad evakueeriti kopteriga. Kellegi elu pole ohus. Kindral Qassimi seisund on kõige raskem, kuid mitte sellepärast, et ta oleks teistest rohkem põletushaavu saanud. Pigem sellepärast, et ta on juba viiekümnendates eluaastates ning ta põeb suhkurtõbe. Need asjaolud muudavad tema seisundi eluohtlikumaks.

      Esitasin täna kolonelleitnant Quintasele ettekande 9. mehhaniseeritud jalaväediviisi 1. brigaadile T-72 tankide hankimise võimaluste kohta Ida-Euroopa riikidest. Kuna paljud äsja NATOsse astunud riigid vähendavad tankiüksusi ning tanke on saadaval, loetlesin kõik mulle eri allikatest teadaolevad vähendamised ning soovitasin brigaadiülemal edastada probleemi USA kaitseministeeriumile, et too mõjutaks Iraagi kaitseministeeriumi pöörduma 7 Ida-Euroopa riigi, kaasa arvatud Ukraina, poole palvega annetada tanke ning et USA kaitseministeerium toetaks iraaklaste taotlust omapoolsete pöördumistega. Nii võiks ehk umbes aasta jooksul positiivse resultaadini jõuda.

      18. septembril saabub Iraaki Eesti peaminister Andrus Ansip. Kapten Ränisoo informeeris mind, et väejuhatusel on kavas ta Camp Tajisse tuua, mis on meile lihtsam, sest ei pea võitlejaid temaga kohtumiseks Bagdadisse sõidutama. Selle organiseerimisega oleks tükk tegemist ning rühm ei saakski muud teha kui edasi-tagasi lennata, sest alles 16. kuupäeval jõuavad nad puhkuselt naastes Bagdadist siia.

      11SEPT, 15. päev

      Eile kohe pärast hommikust staabinõupidamist läksin 1-13 tankipataljoni staapi, mis asub brigaadi staabist umbes kilomeetri kaugusel. Pataljoniülem kolonelleitnant Eric Wesley, kes isiklikult tunneb kolonelleitnant Pope´i, ja major Vail, Executive Officer või XO, meie mõistes pataljoni staabiülem, olid pakkunud mulle võimaluse osaleda nende pataljoni staabinõupidamisel, mis algas mõni minut pärast üheksat, ning pärast seda siirduda kontrollkäigule pataljoni vastutusalale.

      Võib täheldada, et standardiseerimisest hoolimata on iga pataljon omanäoline. Ülema isiksus mõjutab seda kahtlemata, pataljoni staapi mõjutavad omakorda konkreetsed tingimused ja ruumid, mida on võimalik kasutada, ning pataljoni tervikuna läbiviidavate operatsioonide iseloom. Pataljoni staap töötab siin paralleelselt nii moodsa arvutisüsteemiga kui ka traditsioonilisel kaardi- ning käsitsitöömeetodil, täpsemalt öeldes, kasutatakse kaartide asemel äsja pildistatud ja seega palju täpsemaid aerofotosid. „Ainuüksi arvutipõhisele juhtimissüsteemile ei saa pataljoni tasandil loota,” oli kolonelleitnant Wesley kommentaar.

      Staabihoone koridori seintele oli üles pandud ulatuslik trofeerelvade näitus, põhiliselt Nõukogude Liidu relvatüüpide Hiinas või Araabia riikides valmistatud koopiad, näiteks Egiptuses valmistatud RPG-7ed ning Iraagis valmistatud Kalašnikovi automaatide, samuti vanemate PPŠ püstolkuulipildujate ning RPD kergekuulipildujate viletsakvaliteedilised koopiad, aga ka Iraanis valmistatud Saksa G-3 koopia. See pärineb ilmselt 1960.–1970. aastatest, mil eksisteeris selline huvitav organisatsioon nagu СКАЧАТЬ