Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse. Nikolai Baturin
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse - Nikolai Baturin страница 6
Название: Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse
Автор: Nikolai Baturin
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: История
isbn: 9789949549412
isbn:
SÕDA SÕJA PAUSIDES
Kevad oli. Pikad tolmlevad kaseurvad kooldusid Suurkhaani näo kohale ning ravitsesid teda teraapilise tolmuga. Seda langes ta näole, ta tõmbas seda ninna ning tema tervis paranes. Ühel hetkel ta saatis ära šamaani, kes näpuotstega trummi põristades manas talle tervist ja pikka iga. Šamaani lahkudes …
… laskis Suurkhaan paleeaeda kutsuda Jaluspoisi.
„Haiku,“ ütles ta sissejuhatuseta ja lisas teema: „Kiri tundmata sõduri noolel.“
Jaluspoiss mõtles vaid paar puhku:
Kes peataks su turma?!
Kui tabad, nool,
Siis ära surma.
Suurkhaani näol oli rahulolu, mitte rahu. Suurt rahu, mida vajas ta sõdades reisitud riik. Jaluspoiss ütles seda talle. Khaan vastas:
Oo Jaluspoiss,
Suurt sa soovid meile rahu,
Mis mongolisse kunagi ei mahu.
Jaluspoiss kummardas ja väljus laatsaretist.
HOBUSED VEEJOA ALL
Mägedes veelangu all pesti hobuseid; neile kallati leelist ja hõõruti roguskitega. Hoostele see meeldis ammusest ajast: need hirnatasid, sekka näppisid pesijat põsest oma soojade, otsekui eraldi elu omavate mokkadega.
Ei saanud öelda, et hobuseid oli palju – hobuseid oli terve meri, oma pestud ja kammitud lakkadega lainetav meri. Pestud hobused lubati hobuheinamaale, kuhu kariloomi ei lastud.
Tuhandeid sõdalasi teritas relvi kumaras smirglite ja vesikäiade kohal, viimistlus anti luiskudega.
Jaluspoiss, kuulates neid helisid omaette:
Sadu tuhandeid rohutirtse
ma kuulen ihuvat stepis,
kas nüüd sõda ei tule slepis.
Enne suurt sõjakäiku toimusid mongolite juures suured usupöörded. Idapoolsetest mongolitest said hiinlaste eeskujul budad, läänepoolsete juures levis muhamedi usk. Suurkhaan soovitas asjatundlikult Jaluspoisile valida Muhamedi – viimane tõotas teises ilmas kaunitaridest huure. Jaluspoiss punastas kaeluseni: ta oli vangi võetuna alles liiga noor, et huuridele mõelda – nüüd vahest liiga vana. Suurkhaan, kes tabas ta kõhklusenoodi, astus oma vannutatud poolt hobuse juurde ja tõstis jala maast lahti …
… ning Jaluspoiss lennutas ta nagu nooruses lindkergelt sadulasse.
SÕDURID, SÜÜTA SÜÜDLASED
Sõjad on endastmõista: oleks nagu süü, ei oleks nagu süüdlast. Jaluspoisile paistis, et kogu maailm seisab sellel tõel, mis nagu tõde ei olegi. On süü – ei ole süüdlast. Kõigil on kõige mugavamast taskust võtta õigustus, niisamuti kui kellelgi on käepärast võtta kibe süüdistus.
Tekib „on ja ei ole“ seisund, kas siis kogu maailmal.
Abassiidide kalifaadi maailmast kustutamisega olid mongolitel lahti kõik Lähis-Ida sihid. Teel Süüriasse ründasid nad kõhklemata nõrgemaid riike, kes olid valmis kõhklemata alla andma. Nõrgestavaid tundeid türanlik vallutaja ei tunne, pole kuulnud neist.
Suuri vigu teevad suurkhaanidki; lõpetanud oma eduka kampaania Süürias, jättis ta sinna väiksema väeüksuse. Moslemid kasutasid selle otsekohe ära. Mongolid kohtusid mamelukkidega Palestiinas Ain Jaluti lahingus ja said lüüa. See kaotus sulges mongolite võiduväravad, nad ei suutnud enam kunagi tungida kaugemale Süüriast. Sissetungi Euroopasse hoidis hetkel tagasi väsimus ja väikeste kaotuste seeria; linnades positsiooniline edemus; ratsavägi vajas avaramat maa-ala, kasvõi lihtsalt sellepärast, et oleks kuhu oma sajatuhandesed väehulgad ära mahutada. Tulirelvade suurem edu vibulaskurite ees toppis mongoleid Euroopa linnatänavate ning tunnelite kitsaisse suudesse.
Kord koduteel kõikuvas kaarikus lausus õlavarrest kergelt haavata saanud Suurkhaan vaiksel häälel:
„Kuula mind, mu põlve ustav teener Jaluspoiss. Ma tahaksin, et sa näeksid Euroopat enne selle äravõtmist, pärast võib-olla pole midagi näha.“
Jaluspoiss vaikis mõne puhu ja vastas talle:
Mul meeldid, Suurkhaan,
Haavatuna vaikselt taganemas
ja väsind jälitajad – taga nemad.
Suurkhaan vastas talle:
Sa noormees sea end valmis rännakuks.
Mongol ainult ühel juhul taganeb,
Et võtta hoogu rünnakuks.
Mongoli suurkhaani ja tema jaluspoisi võistuluule leiti köidetuna sõjapoeesia manuskriptide hulgast. Teos pärines vanematest ajakihistustest, kuid oli üllatavalt hästi säilinud.
RÄNNAK EUROOPASSE
Jaluspoisi Euroopa-reis leidis aset suve algul, kui teed olid tahenenud, kuuehobusetõllas, saatesalgaks viissada parimat ratsaväelast.
Jaluspoisi silmanurgad olid paleekirurgidel kergelt üles võetud, suunurgad tõelise mongoli moodi pisut alla nurgatud. Jaluspoiss oli tipuks saanud ülepingutamatu mongoli ilme. Lisaks olid kojajuuksurid ta juuksed värvinud ja keskselga tumedasse patsi palmitsenud. Rätsepad-kojakingsepad tegid temast lõplikult mongoli aadli.
Suurkhaan võttis ta välimuse kokku värsis:
Kui väidad olevat end mongoli,
see siiras kavatsus sul oli vist,
siis suuremat ma pole näinud tüssamist.
Ning ühel suveööl, suure saladuskatte all …
… alustas Jaluspoisi korteež sõitu Euroopasse. Teeperi märkas ta üsna varsti inimeste nägudel nõutust ja hirmu, kohates sagedasti tühje linnu ja külasid. Lõpuks sellest kabuhirmust ja võltspieteedist Jaluspoisile aitas. Ta peatas korteeži, rakendas tõlla eest lahti kaks kõige väledamat hoost, kuna kavatses edasi liikuda kiirelt. Tõstnud saatesalga auastet ja palgapala, saatis ta selle tagasi Karakorumi.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию СКАЧАТЬ