Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse. Nikolai Baturin

Чтение книги онлайн.

      SABANTUI

      Mongolid pidutsesid mingi erilise kire ja kiindumusega, nii muide, nagu nad võitlesidki. Nii nagu lahingus, ei kaotanud nad ka peekrite vahel küünarnukitunnet.

      Suurkhaan ja Jaluspoiss, olles pisut puhanud, siirdusid mägedesse mägisokku jahtima. Need olid ürgsed loomad, kelle sarvepartiid sarnanesid mäetippude jätkuga.

      Ent juba järgmisel päeval tuli kiirkuller, kes teatas Suurkhaanile ta naise ja lapse röövimisest Ottomani türklaste poolt. Zarema nimelt kuulus Ottomani hõimkonda. Tegelikult oli see võimudemonstratsioon ja meeldetuletusakt, et mongolid ei saa türklasi Turkestanist välja kihutada. Paraku olid türklased tugevdanud oma löögijõudu; tunginud üle Dardanellide, vallutanud Makedoonia, Serbia ja Bulgaaria. Konstantinoopol, viimane kristlik kants piiramisrõngas üksiku saarena, mille sultan Muhamed lõpuks tormijooksuga vallutas. Ta tegi seda Euroopa suunast, mis muutis kristlased ärevaks ja pani nõudma uue ristisõja alustamist. Eksiti sellega. Gigantsetel ajaloosündmustel ei ole kordumiseks maailmas ruumi.

      Üksteise järel vallutasid türklased Ungari, Egiptuse, suurema osa Põhja-Aafrikast, valitsesid oma laevastikuga kogu Vahemere akvatooriumi. Ent siis tuli uus ajajärk, mil kristlased, toetudes oma jumalale ja vaata, mina olen iga päev teie juures, vallutasid tükk-tüki järel lõhestatud Euroopa tagasi. Viimasena liideti kristliku Euroopa külge Hispaania, Granada. Suurkhaan plaanitses väiksema mobiilse väeüksusega minna Aasiasse ning sealt oma naine tagasi tuua, ent kui kuulis türklaste lüüakust Sepanto merelahingus, lausus sarkasmiga: türklased nad viisid, türklased tagasi toogu. Türklased tõidki. Uskumatusuure lunaraha eest. „Las olla,“ ütles Suurkhaan, „muidu veel arvataks, et ma oma naist ei oska hinnata.“ Taoliste Suurkhaani repliikide ajal liikus Jaluspoisi käsi tahtmatult põueoda poole, ega jäänud seekordki tulemata valitseja sellekohane repliik: „Ja jälle lendas ritsikas jaluspoisi krae vahele. Kuidas arvad, talupoegadelt peaks ritsikapüüdmise eest lisalõivu nõudma.“ Hetkeks oli ta unustanud, et Suurkhaan on surmapõlge kuju ja et teinekord võib see liigutus talle tagasi pöörduda. Siiski ei suutnud ta valitsejasse suhtuda kui vaenlasesse; kaugel oli neist ka endistviisi suhe „eisõber, eivaenlane.“ Huvitav.

      KURULTAI (SUURKOGU)

      Ehkki Suurkhaan mittevalimist ei kartnud, liigsuured olid ta teened riigiehitamises ning veenev vallutuskäik, siiski väisasid teda kahtlushetked, mis kuulusid nagu väljapoole kõiki ennustusi. Nagu oleks äike üksinda, palju madalamal toimusid mäepursked.

      Paraku oli tuulevaikus, kui Suurkhaan, kaks jahikulli õlal, kõrbest kodu poole kappas. Paunades oli tal hüva jahisaak, peas – kurultai. Korraga laskus ta all ennustajahobu täiel jooksul põlvikili ja kukla tagant vilises mööda lähikauguselt lastud nool. Suurkhaan tänas hobust ning sundis selle traavile.

      Kes oli talt toona küsinud, läheb ta jahile üksinda või kaaskonnaga. Jaluspoiss? Ta tõrjus selle mõtte eemale: nad võisid ju vahel olla ebasõbrad – vaenlased mitte kunagi.

      Niisiis oli lähenemas kurultai, neljas ta valitsusaja jooksul. Tal olid kõik santsud saada valitud. Nõupidamistelki kutsuti kokku kõrgemad sõjaväelased, tsiviilvõimud ja delegeeritud väliskülalised.

      Telgist väljudes lõid nad otse ukseaval käed.

      Suurkhaan: haiku.

      Jaluspoiss: haiku.

      Suurkhaan: Teed must halvema, läheb hästi.

      Jaluspoiss: Olen jaluspoiss, tean su pöördeid hästi.

      Teema: kes tuleb kurutail suurkhaaniks.

      Jaluspoiss (pikalt mõtlemata):

      On mongolitel

      Hetkel üks titaan

      ja too on juba suurkhaan

      Suurkhaan:

      Näeb välja sama

      üksteist laupa kiita

      kui laisalt aega viita

      Nad lõid käed, et on teineteisest aru saanud …

      … ja läksid, sõjariistad kuuvalges hõbelemas, palee poole. Suurkhaan otsustas servast oma sõjakaarte avada.

      „Nüüdsest ei tuleks silmadega vilada, hoidkem pilk kindlalt Euroopal.“

      „Milleks sulle Euroopa, su käes on pool maailma.“

      „Pool, veel mitte terve. Las koguvad vara, melon võetakse varrelt küpsena. Enne veel tuleb moslemid paika panna … ei meeldi mulle see nende rahu.“

      „Kellelegi ei meeldi mongolite sõda.“

      „Tehku end avalikuks, paneme relvad kokku, ehk siis meeldib ka mongoli sõda.“

      BAGDAD, SÕDADE TALLERMAA

      Suurkhaan kogus väed, arvuka koondise ratsaväge ja piiramistehnikat ning läks Bagdadi peale. See pani mongolite sõjakad meeled mässama: linn tehti maatasa, elanikud surmati halastamatult. Ümberkaudsed niisutusrajatised kisti laiali, pannes sellega talupoegade põllud ikaldama. Pärast mongoleid ei tõuse Bagdad iial oma endiste tippude kõrgusele. Hävitada niiviisi Bagdad oli sama kui sepahaamriga purustada üks maailma kaunimaid pärle.

      Lammutamine ja ülesehitamine on võrdselt loovad kunstid, kui neil on tuleviku suhtes vähimatki СКАЧАТЬ