Название: Mimi Pinson. Lugu valgest rästast. Kaks armukest
Автор: Alfred de Musset
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Зарубежная классика
isbn: 9789949537136
isbn:
Märkigem sedagi, et isa Cadédis pole kaugeltki kerjus, kes roomab laua all. Ma arvan, et kuningas Robert ei too kuigi suurt ohvrit, kui ta loobub oma kuldnarmastest, mis olid niikuinii juba ära lõigatud ja võib-olla veel nii viltu, et neid oli võimatu tagasi õmmelda. Vaene Mimi ei saa ootama jääda, et keegi ta kleidi ära varastaks, vaid võtab ise selle seljast, kleidi, mis on talle palju väärtuslikum ja vajalikum kui Pariisi kõigi ilupaeltemüüjate kassikuld kokku. Ta võtab endale välja minnes kardina ümber, aga, nagu näed, sellise välimusega saab neiu minna ainult kirikusse. Mimi laseks endal pigem käe otsast ära raiuda, kui läheks niisuguse hernehirmutisena jalutama Luxembourg’i aeda või Tuileries’sse. Sellisena julgeb ta end näidata vaid taevaisale, sest sel kellaajal käib ta iga päev pühakojas palvetamas. Usu mind, Eugène, ainuüksi selles, et ta läheb, kardin ümber, üle Saint-Micheli väljaku ning läbi Tournoni ja Petit-Lioni tänavate, kus ta kõiki tunneb, selles teos on palju enam julgust, alandlikkust ja jumalakartlikkust kui kõigis kuningas Robert’ile loodud hümnides, kus kuningat ülistavad kõik, alates suurest Bossuet’st17 ja lõpetades lameda Anquetiliga18 samal ajal kui Mimi sureb tundmatuna oma kuuenda korruse kambris töökorvi ja lillepoti vahel.”
“Seda parem talle,” ütles Eugène.
“Kui jätkata võrdlemist, siis ma võiksin kõrvutada Rougette’i Mucius Scaevolaga.19 Kas sa tõesti arvad, et sellele Tarquiniuse20 ajast pärit roomlasele oli raskem hoida oma kätt viis minutit tulise söepanni kohal kui tänapäeva grisetil olla ööpäev läbi söömata? Ei roomlane ega neiu ei karjunud, kuid pane tähele, millistel kaalutlustel! Mucius on sõdalaste laagris, etruskide kuninga seltsis, keda ta oli tahtnud tappa. Et ta aga kahetsusväärselt sisse kukkus, võeti mees kinni. Ja mida siis Mucius tegi? Ilusa žesti. Selleks, et teda enne poomist imetletaks, otsustas ta kõrvetada oma rusikat tuletuki kohal, (kuid miski ei tõesta, et söed olid enam tulised ja et rusikas pudenes tuhaks). Õilis Porsenna,21 vapustatud Muciuse hulljulgusest, andestab talle ja laseb mehe vabaks. Ma vean kihla, et kui eelnimetatud Porsenna oli võimeline niisuguseks suuremeelsuseks, siis peegeldus headus ka tema näos, ja Mucius taipas, et ohverdades oma rusika, päästab ta pea Rougette, vastupidi, talub kannatlikult palju hirmsamat ja pikemat piina, nimelt nälga; pealegi, mitte keegi ei näe teda. Ta on üksi oma pööningukambris, kus teda ei imetle ei Porsenna, see tähendab parun, ei roomlased, see tähendab naabrid, ei etruskid, see tähendab võlausaldajad, puudub ka lõke, sest tema ahi on külm. Mis sunnib teda siis vaikuses kannatama? Kõigepealt muidugi edevus, see on kindel, aga Mucius oli ka edev; teiseks hingesuurus, mis on neiu suurim väärtus; sest kui ta istub vaikselt luku taga, siis ainult selleks, et inimesed ei näeks tema kannatusi, et teda ei haletsetaks, et tema sõbranna Pinson, kelle headuses ja truuduses ta ei kahtlegi, ei peaks ohverdama oma kleiti ja koogitükki. Mucius oleks Rougette’i asemel samuti teinud hingeheitva inimese näo, kuid mitte üksinda olles, vaid kuskil tänavanurgal või kohviku ukse ees. Seal küsiks ta oma vaikival ja üleval moel möödujatelt alandlikult klaasi veini ja praetud saiaviilu. Tõsi, ka Rougette palus parunilt üht luidoori, aga nii, et ma võin teda edasi võrrelda Porsennaga. Kas sulle ei tundu, et parunil peaks olema erilisi kohustusi Rougette’i ees? Seda näeb pime ka. Küllap oled sellest juba isegi aru saanud, et kui parun oleks maal olnud, siis oleks Rougette omadega läbi. Ära mõtlegi, armas sõber, pääseda minust asjatu vastuväitega, millega alahinnatakse naiste kauneid tegusid, otsekui seaksid nad end hädaohtu nagu kassid, kes jalutavad katuseserval. Rougette teab, mis on surm; ta nägi teda lähedalt Iéna sillal, sest ta on end juba kord uputada tahtnud. Küsisin talt, kas oli väga kole, aga tema vastas, et ei tundnud midagi. Alles siis, kui ta oli juba veest välja tõmmatud, tundnud ta valu, sest paadimehed, nii ta jutustas, löönud ta pea vastu paadi serva veriseks, kui nad teda jalgupidi jõest välja tirisid.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
1
Meditsiinikool (l’École de Médecine) – Sorbonne’i ülikooli arstiteaduskond
2
marjamahlast, piiritusest, suhkrust ja veest valmistalud liköör
3
suu – 1/20 franki (5 santiimi)
4
häälda: pä (n)so(n); pinson on pr. k. vint, siit ka väljend gai comme un pinson – rõõmus nagu linnuke
5
Palmyra (aramea k. “palmide linn”) – paikkond ja oaas Süürias, Tadmori linna lähedal; tõenäoliselt mõtleb Musset siin moeäri Pariisis
6
vabalt, soovikohaselt (lad. k.)
7
millest ma ise osa võtsin (lad. k.) (Vergilius, “Aeneis”, LI 6)
8
vihje Cervantese romaaniDon Quijote” kangelasele Sancho Panzale, kes sõi kõvasti
9
Miguel de Servaotes Saavedra (u 1547 – 1616) – hispaania kirjanik romaani “Don Quijote” autor
10
Kerberos – kreeka mütoloogias verejanuline metalse häälega koer, kes valvab sissepääsu allmaailma. Teda kujutati mitme peaga ja väänlevaist madudest ümbritsetuna; naljatlevas kõnepruugis tige valvur
11
luidoor – 20-frangine kuldraha
12
Paktolos – jõgi Lüüdias СКАЧАТЬ
17
Jacques Benigne Bossuet ( 1627 – 1704) – kuulus prantsuse vaimulik kõnemees, teoloog, ajaloolane ja silmapaistev pedagoog
18
Louis Pierre Anquetil ( 1723 – 1806) – prantsuse teoloog ja ajaloolane
19
Gaius Mucius Scaevola – vararooma legendaarne kangelane, kes tahtis 508 e. m. a. tappa Roomat piirava etruskide kuninga Porsenna. Langenud vangi, põletas ta surmapõlguse märgiks altaritules oma parema käe (sellest ka nimi Scaevola, lad. k. “vasakukäeline”). Porsenna vabastas nooruki ja loobus Rooma piiramisest
20
Tarquinius Superbus – Rooma viimane kuningas, julm türann, kelle rahvas ajas 510 e. m. a. õeluse pärast minema
21
Porsenna – etruskide kuningas, kes pärast Rooma vabariigi asutamist olevat piiranud Rooma linna, kuid loobunud sellest, olles vapustatud Mucius Scaevola jt. Rooma elanike vaprusest