Korda kolm koidikul. Alessandro Baricco

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ tean, laenake mulle kas või ainult hambaharja, mis see teile ikka maksab?

      HAMBAHARJA?

      Rahunege, kas keegi ei ole teie käest kunagi hambaharja laenanud?

      Mitte keegi, kes oleks hetk tagasi oksendanud!

      Ah selles on asi.

      Selles jah.

      Kas annate mulle hambaharja või ei?

      Pärast jätke see endale, hambapasta niisamuti. Soh. Ärge tuba liiga segamini ajage, ma väga palun, magage uni täis, kui tahate, ning jätke kõik oma kohale. Mul tuleb siia hotelli tagasi tulla. Head tervist.

      Vahva, pähklimaitseline hambapasta.

      Pole see ühti pähklimaitseline.

      Kirjas seisab „Pähkel”.

      See on nimi. Maitse seisab väikses kirjas, allpool.

      Ära sa märgi. Ja mida teie seal all tegite?

      Kuidas, palun?

      Mida te seal all tegite, sedasi üksipäini, öösel kell neli tugitoolis istudes? Kui teil nii kole kiire oli, miks te siis seal jokutasite?

      Mul ei olnud kole kiire, mul on praegu kole kiire.

      Heakene küll, seal te igatahes olite, mille peale te mõtlesite? Ega te ei ole vastu, kui ma teie jutu ajal hambaid pesen?

      Vaevalt ma teile midagi jutustama hakkan.

      Miks mitte?

      Ma isegi ei tunne teid.

      Ah selles on asi.

      Selles jah.

      Näib nii, nagu keegi poleks siin vannitoas käinud. Mis asja, kas te panete käterätid pärast kasutamist jälle täpselt murdejooni pidi kokku? Hotellis? Kuulge, personalile makstakse selle eest.

      Mina ei…

      Teete voodi ka üles?

      Kas see ei olegi mu enda asi?

      Olgu pealegi, olgu pealegi. Mõnus hambapasta. Kas see on vaarikamaitse?

      Sõstramaitse ja lisaks tripsuke aniisi.

      Nämm… Mõnus.

      Tehakse ka aniisita, kuid see on tunduvalt kehvem.

      Andestamatu.

      Ma ei pannud käterätte murdejooni pidi kokku. Ma lihtsalt ei kasutanudki neid. Ma ei teinud midagi. Ma ei saanud kuidagi und. Istusin öö otsa siin toolil nõrga tule valgel. Ja kell neli läksin alla. Nüüd on mul ülim aeg minna. Kena oli teiega tuttavaks saada. Vabastage tuba enne kella kümmet, ma väga palun. Head tervist.

      Mida te, tont võtaks, teete? Hei! Tulge tagasi! Ma räägin teiega, kas sedaviisi käitutaksegi teie meelest…

      Ärge kisage, ajate kõik inimesed üles.

      Tulge siis tagasi!

      Ärme korraldame koridoris selliseid stseene, ma väga palun.

      Tore, lähme ja korraldame siis liftis.

      Te olete paljajalu, suu hambapastast vahune ja all on portjee, kes parema meelega ei näeks teid sellises seisus.

      Kui konks on selles, siis teie kingad on ju oksega koos.

      Ei!

      Tulge, ma puhastan need ise ära.

      Oh ei, ei!

      Lõpetage see kisamine, ajate kõik inimesed üles.

      No mis sa kostad, kui…

      Noh, nagu tubli inimene kunagi, ma panen ise kinni. Võtke need kingad jalast. Mitte nii!

      Ma pean ju ometi paelad lahti võtma!

      Ma võtan ise lahti, istuge paigal. Nagunii jokutasite öö otsa siin toolil, minut ees või taga…

      Väga vaimukas.

      Jumal, kui jäle…

      Jätke nüüd, ma väga palun.

      Mis te veel ei taha, ise oksendasin, ise puhastan. Soh, korras.

      Kuhu te need viite?

      Kenasti veega üle…

      EI-EI, VEE ALLA MITTE!

      Miks mitte? Küll näete, et see on asja eest.

      MA PEAN JU NEED KINGAD JALGA PANEMA, äkki te ütleks mulle, mis kurjavaimu kombel…

      Kas vastate ise?

      Mis asja?

      Telefon, telefon heliseb.

      Kes kurat see…

      Vastake.

      Aga mind ju ei ole siin toas, see tähendab…

      Kas ma pean ise vastama?

      Ei!

      Vaadake, kui puhtaks need läksid. Nüüd kenasti fööniga kuivaks…

      Halloo?.. Mina jah… Ei, mitte, mul juhtus äpardus, tulin korraks tuppa tagasi… Ah jaa, see… Enesetunne oli kehvavõitu… Ei, nüüd on palju parem, vaibast on kahju… Kui tuleb maksta, siis… Ei, käin ikka peale… Kohe tulen alla… Ei, päriselt, mul ei ole midagi vaja… Tulen alla, kohe… Jah, aitäh, väga lahke teist… Aitäh.

      Kes see oli?

      Ma pean nüüd lahkuma, otsekohe.

      Kes see oli?

      Ööportjee. Kus kingad on?

      Ma vihkan seda meest.

      Andke mulle juba need kingad.

      Mis te veel ei taha. Võtke hetkeks istet ja ma kuivatan need ära.

      MA PEAN ÄRA MINEMA. KOHE PRAEGU!

      On alles kombed! Võtke siis pealegi, kui te nii väga soovite.

      Ütlesin portjeele, et ma ise tekitasin all… Ma palun teilt vaid üht, katsuge sedasi lahkuda, et teid keegi ei näeks. Kurinahk, need on läbimärjad…

      Miks te käega ei löö?

      Et lähen paljajalu välja, tore mõte.

      Ma pidasin silmas, et miks te kõigele käega ei löö: lepingule, kaaludele, kõigele.

      Mis pagana juttu te ajate?

      Kui vana te olete?

      Mina?

      Teie jah.

СКАЧАТЬ