Korda kolm koidikul. Alessandro Baricco

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kallid, sest kogu see kraam on käsitöö, teil pole aimugi, mida tähendab täieliku täpsuse saavutamine, kui tegemist on mõne asja kaalumisega.

      Mis asja kaalumisega? Kas õunte, inimeste, mille?

      Kõige. Me valmistame kõike, kullasseppadele mõeldud kaaludest konteinerite kaalumiseks vajalikeni.

      Tõsiselt?

      Seepärast mul tulebki minna, pean täna ühele tähtsale lepingule punkti panema, kohe kuidagi ei tohi hiljaks jääda, mängus on mu ettevõte, kui ma seda asja joonde ei aja, ah sa raisk!

      Rõve.

      Ma juhatan teid tualetti.

      Pidage ometi.

      No ei!..

      Rõve.

      Lähen ja toon õige vett.

      Andke andeks, tõepoolest, andke andeks.

      Lähen ja toon õige vett.

      Ei, jääge palun siia.

      Sähke, pühkige end sellega puhtaks.

      Lausa häbiasi.

      Ärge muretsege, mul on endal lapsed.

      Mis see asjasse puutub?

      Lapsed oksendavad tihtilugu. Minu omad vähemasti küll.

      Ah soo, andke andeks.

      Nii et see ei avalda mulle mingit muljet. Aga nüüd oleks teil targem üles oma tuppa minna.

      Ma ei saa ju seda laga siia jätta…

      Ma kutsun pärast portjee, teie minge üles oma tuppa. Teil ju on tuba, eks?

      Jah.

      Hakake siis minema. Ajan selle asja ise korda.

      Kas ma üldse mäletangi oma toa numbrit.

      Küll portjee ütleb.

      MA EI TAHA PORTJEED NÄHA, see tüüp vihkab mind, ütlesin ju teile. Kas teil ei ole tuba?

      Minul?

      Jah.

      Jätsin selle nüüdsama vabaks.

      Viige mind sinna, ma väga palun.

      Ütlesin ju teile, et jätsin selle nüüdsama vabaks.

      No milles asi, kas põletasite selle maha? Küllap see on oma koha peal alles, või ei?

      Nojah, aga…

      Palun tehke mu heaks veel seda, juhatage mind üles, ja ma ei käi teile enam närvidele.

      Ma peaksin võtme tagasi võtma.

      On see teie meelest nii lubamatu tegu?

      Muidugi mitte.

      Siis tehkegi seda, ma väga palun.

      Kui te just… See tähendab…

      See on teist tõepoolest kena.

      Mis siis ikka, olgu pealegi, tulge.

      Mu kingad.

      Jah, teie kingad.

      Mitmendal korrusel tuba asub?

      Teisel. Lähme liftiga.

      Nii ajab närvi kõike sedasi lagasse jätta…

      Visake see mõte peast.

      Mul hakkas natuke parem, teate ka?

      Kena. Aga teil on vaja puhata. Tulge…

      Ega ma midagi maha ei unustanud?

      Tulge.

      Mis kuramuse lõhn siin liftis on?

      Piibelehe- ja sandliõlilõhn.

      Kust te teate?

      Lõhnad on minu hobi.

      Kas tõesti?

      Jah.

      Müüte kaalusid ja pärast õhtusööki lahutate lõhnadega meelt?

      Enam-vähem.

      Kas te valmistate neid?

      Olen proovinud. See ei ole lihtne. Ma õpin teiste omi tundma.

      Peaksite neid ise valmistama.

      Soh, olemegi kohal.

      Te olete kummaline kuju.

      Väga võimalik. Siitkaudu.

      Ikka võtsite võtme, eks?

      Jah.

      Andke andeks. Ikka arvan, et kõik teised on samasugused segaduse külvajad nagu ma ise.

      Ärge muretsege.

      Kaalutegija nüüd vaevalt segadust külvab, ega ju?

      Ei tundu tõenäoline.

      Õige jutt.

      Palun astuge edasi.

      Hoo, mis uhke tuba!

      Tõtt-öelda on kõik toad ühesugused.

      Kuidas te saate selles nii kindel olla?

      Mul on sellesse hotelli juba kuusteist aastat asja. Vannituba jääb siiapoole. Ma jätan teile võtme siia, portjeele selgitan ise kõik ära. Nüüd on mul ülim aeg minna.

      Kas te lahkute?

      Jah, ma lahkun. Teil ei ole siin üldse mingit tuba, eks?

      Kuidas, palun?

      Sisse astudes ütlesite „Uhke tuba”, aga kui teil siin päriselt tuba oleks, siis teaksite ju, et see on täpselt samasugune nagu teie oma. Kõik toad on ühesugused.

      Kas tegelete hobi korras ka kriminullidega?

      Ei. Ma pööran pisiasjadele tähelepanu. Ma valmistan ju kaalusid. Te tulite siia hotelli, aga teil ei ole siin mingit tuba.

      Kas te ei olnud mitte lahkumas?

      Muidugi olin. Ma tahaksin vaid kindel olla, et…

      Ma astusin sisse, kuna mulle meeldivad hotellide vestibüülid, öisel ajal. Ja siinne vestibüül on imeilus, kas panite tähele? Ei ülemäära ega ülemäära vähe. Olen siin ka varemalt käinud, sellepärast portjee vihkabki mind.

      Ja kui te mind ei oleks kohanud?

      Nüüd ma pean küll vannituppa minema. Leidub teil hambaharja СКАЧАТЬ