Gort Ashryn I osa. Enne viimast sõda. Leo Kunnas

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kvasarmiinid, mis lausa karjusid radariekraanidel: „Tõmmake meid välja!””

      “Ma pole just tihti kohanud arsti, kes räägib nii vaimustunult uuest sõjatehnikast,” katkestasin korraks kommodoori jutu.

      “Laevastikus hakkab see paraku kõigile külge, sest erinevalt armeest, kus panustatakse põhiliselt inimestesse ja nende võitlusvõimesse, oleme väga tehniline väeliik. Siin kehtib lihtne reegel: see, kellel on uuemad ja paremad mänguasjad, on liivakastis peremees, ning meie liivakast on teatavasti avakosmos,” kuulsin vastuseks.

      “Teie loal jätan selle meelde. Teinekord on hea kamraade millegi originaalsega üllatada. Meie liivakast on avakosmos.” Vangutasin muiates pead.

      “Eelgrupi ristlejad teesklesid põgenemist ning ar’ashw’arhanghirite eskaader asus neid jälitama, lastes välja terve seeria kvasarlõhkepeadega rakette. Kuid admiral Nelson saabus põhijõududega täpselt õigel ajal. Emalaevalt lendulastud kosmosehävitajad neutraliseerisid vastase raketid, enne kui need jõudsid meie laevu tabada.

      Kui vastase eskaader jõudis meie lahingulaevade plasmakahurite laskeulatusse, andis admiral käsu aktiveerida miinid. Kaks lahingulaeva, kaasa arvatud nende lipulaev, viis ristlejat ja seitse väiksemat laeva sai kohe tabamuse ning hukkusid mõne sekundiga.

      Seejärel hävitasid lahingulaevad kontsentreeritud tulelöökidega üksteise järel vastase suuremad laevad: viie-kuue sekundiga lahingulaeva, keskmiselt sekundiga ristleja ning poole sekundiga transpordilaeva. Kosmosehävitajad tegid samal ajal lõpu väiksematele laevadele.

      Vastane jõudis tule avada, kuid tema laserkahurite tuli ei ulatunud meie laevadeni, nii et sel polnud mingit praktilist mõju. Koos tulejuhtimiseks ja manöövriteks vajaliku ajaga kestis lahing vähem kui nelikümmend sekundit. Meie kaks väiksemat laeva sai kergemaid vigastusi ja viis kosmosehävitajat lasti alla. See on ainuke kosmoselahing laevastiku ajaloos, kus meil pole olnud inimkaotusi,” võttis admiral lahingu tulemused lühidalt kokku.

      “Ja ar’ashw’arhanghirite laevarotid ei jõudnudki põgeneda,” ütlesin mõtlikult.

      “Kuidas palun?” ei saanud kommodoor kohe aru, mida tahan öelda.

      “On lihtsalt kurb kaasa elada nii suure laevastiku hukule vähem kui minuti jooksul. See on peaaegu sama kurb kui elada kaasa terve planeedi hävingule,” kinnitasin.

      “Ei saa olla võimalik, et sa oleksid näinud terve planeedi hukku! Meie ajal ei ole midagi sellist toimunud,” avaldas kommodoor üsna resoluutselt oma kahtlust.

      “Major Anton Irv V oli kuuenda maailmasõja alguses Zhuwang Teisel enesekaitsejõudude brigaadiülem, kui planeet ülivõimsa kvasarpommiga tükkideks lasti,” vastasin. Kommodoori ilmest sain aru, et ta vajab lisaselgitusi.

      „Kui armeekindral Erwin Rommel VII määrati Zhuwang Teise sõjakuberneriks, oli tema käsutuses vaid üheksa föderaalarmee brigaadi ning kolm aastat ja kaheksa kuud aega nelja tsivilisatsiooni alliansi laevastiku saabumiseni. Zhuwang Teine jäi otse vaenlase pealöögi suunale ning oli nende esimeseks vahe-eesmärgiks edasitungil sektori sügavusse ning sealt edasi Maa suunas. Tema ülesandeks oli kaitsta planeeti iga hinna eest nii kaua kui võimalik, et võita aega föderaalse laevastiku koondamiseks ning vastupealetungi alustamiseks.

      Kindral Rommel jättis endale reserviks vaid kaks tankibrigaadi ning moodustas ülejäänud seitsme üksuse põhjal planeedi elanikest kakskümmend kaheksa diviisi enesekaitsejõude. Kõik viieteistkümne kuni neljakümne viie aastased mehed mobiliseeriti, neile jagati välja lahinguarvutid ning nad relvastati ja varustati. Ülejäänud elanikkonnale pakuti võimalust planeedilt lahkumiseks. Kuid enamik evakueeritutest oli lapsed. Valdav osa elanikest keeldus koduplaneedilt lahkumast ning soovis hoopiski osa võtta kindlustustöödest ning aidata muul viisil planeeti kaitsta.

      Zhuwang Teine kindlustati põhjalikult: rajati mitme kilomeetri sügavused maa-alused varjendid ja punkrid ning tugipunktid ookeani põhja. Enne vaenlase kohalejõudmist hävitati portaalid, et need ei saaks kaotuse korral langeda vaenlase kätte. See oli lahing, kust polnud taganemisteed.

      Nii sai major Anton Irv V-ndast, kes oli tollal jalaväepataljoni staabiülem, hoopiski enesekaitsejõudude brigaadiülem. Tema käsutuses oli alla saja mehe oma pataljonist, kellest moodustada uus brigaad, see välja õpetada ning vähem kui nelja aasta jooksul igas mõttes sõjaks ette valmistada. Ta tuli sellega toime. Nad kõik said oma ülesandega hakkama. Kindral Erwin Rommel VII lõi kolme kuu jooksul tagasi viis invasioonikatset. Lõpuks otsustasid vaenlased kogu planeedi hävitada. Kuid koos sellega kaotasid nad ka hädavajaliku tugipunkti ning vaenlase pealetung takerdus.

      Sõda on alati äärmiselt julm, kui juba asi massihävitusrelvade kasutamiseni läheb. MILNETi ühendus toimis viimase sekundini, nii et need sündmused talletati kõigi osalejate pilgu läbi. Ütlesin ennist, et mida on näinud mu eelkäijad, selle olen minagi läbi elanud. Arvan, et see on üks osa sellest kokkusattumuste jadast, mis on mul võimaldanud psii-võimeid keskmisest palju tugevamaks arendada,”

      selgitasin veel kord üle.

      Kommodoor vaikis.

      “Kui suured ja võidukad kosmoselahingud on läbi, tuleb invasioonijalaväe kord hakata musta tööd tegema Laevastik avastas, et ar’ashw’arhanghirid on planeedi pinnale portaali ehitanud. Enne maabumist öeldi meile, et see on hävitatud, kuid ma arvan, et see polnud tõeline portaal, vaid moondamise eesmärgil ülespandud libarajatis ning nende portaal jäi tegelikult hävitamata,” laususin kindla veendumusega.

      “See oli tõeline portaal,” vastas kommodoor. “Ar’ashw’arhanghiritel kui kollektiivse mõtlemisega tsivilisatsioonil puudub kontseptuaalne arusaam, et valetamine, petmine või tüssamine on üldse võimalik. Suudad sa ette kujutada, et üks osa ajust võiks üritada ülejäänud aju petta?

      Neil oli paraku Paradise Valleyl veel kolm portaali: üks umbes kahe kilomeetri sügavusel kalju sees ning kaks ookeani põhjas, lisaks oli kogu süsteem omavahel tunnelitega ühendatud. Neid olnuks võimatu hävitada ilma massihävitusrelvi kasutamata, kuid selleks puudus meil teatavasti luba. Isegi kui meil olnuks luba, ei kasuta laevastik põhimõtteliselt massihävitusrelvi planeetidel, mille maasarnasuse aste ületab kuuskümmend viis protsenti.”

      “Isegi siis mitte, kui küsimus on planeedi loovutamises vaenlasele?”

      “Isegi siis mitte, kui tegu on planeedi ajutise loovutamisega vaenlasele,” vastas kommodoor rahulikult, rõhutades seejuures sõna“ajutise”.

      “Kosmosestrateegia õppetundides ei mainitud kunagi midagi sellist. Mul pole siin praegu lahinguarvutit, aga ma ei mäleta, et “Maa Föderatsiooni Kosmosestrateegias” oleks sellest räägitud. President on ometigi selle alla kirjutanud ja Senat heaks kiitnud.” Mu hääletoon pidi väljendama ilmset umbusku.

      “Mu poiss,” ütles arst seepeale,“arvan, et dialoog, mis meie vahel on toimunud, ning mu vanus, mis paraku on lähenemas kriitilisele piirile, mil mu tegevteenistus hakkab lõppema, lubab mul niiviisi sinu poole pöörduda.”Arst pidas väikese pausi ja jätkas:“ Sul on aeg teada, et lisaks sellele, mis keegi kunagi kuskil on kirja pannud, on olemas mõned reeglid, mida meie kosmosestrateegias pole kunagi kirja pandud, aga sellest hoolimata või just tänu sellele neid üleüldiselt täidetakse.”

      “Mis siis, kui mõni vastutav admiral kasutab massihävitusrelvi näiteks maaväe operatsioonide hädavajalikuks toetamiseks ning selleks on ka presidendi luba olemas? Mida te teha saaksite? Kas admiraliteet määraks, et ta peab tegema seppuku?” küsisin.

      “Kui sa uurisid oma eelkäijate elusid, СКАЧАТЬ