Facebook: sotsiaalvõrgustiku efekt. David Kirkpatrick

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Friendster, nagu enamik tolleaegseid suhtlusportaale, oli eelkõige mõeldud selleks, et aidata inimestel kohtingukaaslasi leida. Idee seisnes selles, et inimene võis leida talle romantilises mõttes huvipakkuvaid inimesi oma sõprade sõprade seast. Friendster oli aasta eest Harvardi õpilaste seas väga populaarne olnud, kuid huvi selle vastu rauges pärast seda, kui Friendsteri äkilise ülemaailmse kuulsuse ja edu tagajärjel kasvas kasutajate arv miljoniteni. See tekitas tehnilisi probleeme ja muutis veebilehe aeglaseks ning selle kasutamine muutus tüütuks. Eelmise aasta augustis oli käivitatud Los Angeleses veel üks veidi pilkupüüdvam suhtlusportaal nimega MySpace. Ka see kasvas kiiresti ja kogus aastaga umbes miljon kasutajat, kuid Harvardi õpilaste seas see eriti kasutust ei leidnud.

      Harvard oli mitu kuud lubanud kokku koguda kõikide ülikoolilinnaku majade aastaraamatute andmed – needsamad, mida Zuckerberg Facemashi jaoks oli kogunud – ja nendest ühe üldise otsingumootoriga andmebaasi luua. Kaasõpilaste fotode vahtimine oli tudengite seas tavaline meelelahutus. Igal aastal ilmus ka trükitud pildialbum kõikidest esimese kursuse tudengitest. Õpilased kaunistasid neid agaralt erinevate märkustega, poisid tegid nende meelest kõige ilusamate tüdrukute fotodele ringid ümber. Kuna õpilased olid näinud, mida Friendsteris on võimalik teha, olid nad huvitatud internetipõhisest aastaraamatust. Oli täiesti selge, et sellise internetikataloogi loomine ei saanud eriti keeruline olla. Kui San Francisco ettevõtja seda suutis, miks ei peaks Harvardi võrguadministraator sellega hakkama saama? See mõte kogus üllatavalt palju poolehoidjaid ka paljudes teistes kolledžites. Õpilased käisid administraatoritele peale, et nad looksid digitaalsed fotokataloogid.

      The Harvard Crimson avaldas oma veergudel mitmeid artikleid, mis põhjendasid, kui väga on vaja luua digitaalne fotoalbum. Ajalehetoimetajate seisukoht oli, et kui üks õpilane suudab luua Facemashi, suudab iga programmeerija ka internetipõhise aastaraamatu luua.

      11. detsembril ilmus artikkel pealkirjaga „Avaldame rõõmsad näod – elektrooniline, kogu kolledžit hõlmav fotoalbum on kasulik ja pakub kõikidele meelelahutust.” Artikli autor jagas lausa praktilisi näpunäiteid, kuidas seda luua. Artiklis oli eriti toonitatud seda, et sellise süsteemi korral peaks igal õpilasel olema täielik kontroll teda puudutava informatsiooni üle.

      Semestri lõpus mindi kogu kursusega välja õhtust sööma. Arutati selle üle, kui väga oleks tarvis kogu maailma hõlmavat universaalset aastaraamatut.

      Zuckerberg läks koju ja tegigi selle valmis.

      „Tema teo taga oli kahtlemata natuke „käi persse, Harvard”-suhtumist,” jutustab Zuckerbergi sõber ja kursusekaaslane. „Harvard oli ammu lubanud teha üleüldise kolledži aastaraamatu, aga neil oli nii palju muresid info haldamisega. Nad arvasid, et sellest tuleb juriidilisi probleeme. Mark lihtsalt sai aru, et mingeid probleeme ei teki, kui inimesed ise oma info internetti üles panevad.”

      Zuckerberg on hiljem öelnud, et esialgse idee, kuidas Thefacebook üles ehitada, sai ta ühest The Harvard Crimsoni Facemashi puudutavast artiklist.

      „Palju kära ja pahandusi oleks saanud ära hoida, kui õpilased oleksid ise oma fotod leheküljel avaldanud,” kirjutati The Crimsonis.

      Sellest lihtsast mõttest ja Zuckerbergi unistusest luua usaldusväärne andmebaas, mis sisaldaks tudengite tegelikke andmeid, saigi Thefacebooki peamine kontseptsioon.

      „Meie projekti eesmärgiks oli aidata Harvardi õpilastel efektiivsemalt infot jagada, et kõik saaksid koolis toimuvaga paremini kursis olla,” meenutab Zuckerberg. „Tahtsin, et programm võimaldaks kõikidele kasutajatele ligipääsu ülejäänud õpilaste andmetele ja et igaüks võiks enda kohta avaldada täpselt seda infot, mida ise soovib.”

      Harvardi jaoks loodud teenus ei olnud Friendsteri-sarnane tutvumislehekülg. See oli kommunikatsioonivahend, mille eesmärk oli aidata õpilastel oma koolikaaslaste eluga kursis olla. Hiljem on mõned sõbrad spekuleerinud, et Thefacebook aitas ka Zuckerbergil endal oma introvertsusega paremini toime tulla. Kui oled arvutihullust nohik ja sul on suhtlemisraskuseid, siis miks mitte luua veebilehekülg, mis suhtlemist oluliselt hõlbustab?

      Zuckerberg sai Thefacebooki loomisel inspiratsiooni veel ühest olulisest allikast – eemalolekusõnumitest, mida AIM-i kasutajad postitasid, kui nad parasjagu arvuti juures ei olnud. AIM-i kasutajate jaoks oli see suurepärane, kuid samas väga piiratud võimalus, et oma leidlikkust ja fantaasialendu demonstreerida. Sinna sai jätta vaid mõnesõnalise teate ning kasutajad postitasid sinna poliitilisi seisukohti, nalju ja ka praktilist infot näiteks selle kohta, kus nad on ja kuidas nendega ühendust võib saada. AIM-i eemalolekuteated olid Zuckerbergi jaoks nii olulised, et ta lõi ühe oma projekti raames tööriista, mis andis talle märku, kui keegi tema sõpradest oma eemalolekuteadet muutis.

      Thefacebook sisaldas algelist kombinatsiooni AIM-i eemalolekuteate edastamise võimalusest ja selle muutmise teavitustööriistast, kuid selle abil oli võimalus jätta ohtrasõnalisemaid teateid, et sõbrad saaksid paremini su tegemistel silma peal hoida.

      Nii Course Match kui ka Facemash töötasid Zuckerbergi ühikatoas asuva sülearvuti kaudu, kuid Course Matchi populaarsus oli arvuti kõvakettale saatuslikuks saanud. Zuckerberg kaotas tänu sellele päris suure hulga infot. Facemashiga kaasnenud pahandused sündisid peamiselt sellepärast, et ta oli kasutanud Harvardi serverit ja võrguühendust. Tema lähenemine oli nüüd palju tõsisem. Ta leidis internetist veebiserveriteenust pakkuva ettevõtte Manage.com ja hakkas neile maksma 85 dollarit kuus, et oma lehekülg seal registreerida ja töös hoida. Thefacebook.com ei olnud nüüd enam www.harvard.edu võrguteenuse osa.

      Päris kindel Zuckerberg veel ei olnud, aga sügaval sisimas oli tal aimdus, et sellest projektist kujuneb midagi suuremat kui lihtsalt meelelahutus. Järjekordne märk selle kohta, et midagi erakordset oli sündimas – ta sõlmis hea ärivaistuga kursusekaaslase Eduardo Saveriniga kokkuleppe. Saverin sai ühe kolmandiku Thefacebooki õigustest väikese investeeringu vastu ja selle eest, et ta aitab Zuckerbergi ärialastes küsimustes. Saverini ülesanne oli välja mõelda, kuidas Thefacebookiga raha teenida.

      Viisaka väljanägemisega ja meeldiv Brasiilia ärimagnaadi poeg Saverin oli kolledži Investeerimisklubi liige ning võrratu maletaja. Sõbrad pidasid teda matemaatikageeniuseks. Kaks 19-aastast noormeest otsustasid kumbki ettevõtmisesse 1000 dollarit investeerida. (Joe Green rääkis, et Zuckerberg tegi ka temale ettepaneku äripartneriks hakata, aga kui ta isa sellest kuulis, läks ta täiesti endast välja. Joe võttis isa kuulda ja meenutab tänini seda miljardidollarilist viga kibedusega.)

      2004. aastal, kolmapäeval, 4. veebruari pärastlõunal tegi Zuckerberg Manage.com-leheküljel oma kontol otsustava hiireklõpsu. Thefacebook.com hakkas tööle. Esilehel seisis: „Thefacebook on veebipõhine andmebaas, mis ühendab kolledžitudengeid sotsiaalvõrgustiku kaudu. Avasime Thefacebooki kõikide Harvardi ülikooli õpilaste jaoks. Thefacebookis saad teha järgmiseid toiminguid: otsida oma koolikaaslaseid, välja selgitada, kes käivad sinuga samadel loengutel, otsida oma sõprade sõpru, näha oma sotsiaalvõrgustikku kuuluvate inimeste fotosid.”

      Zuckerbergi enda konto oli neljas (esimesed kolm kontot olid testkontod). Viies kontoomanik oli tema toakaaslane Hughes, kuues Moskovitz ja seitsmes Saverin. Zuckerbergi sõber ja kursusekaaslane Andrew McCollum disainis logo, kasutades internetist võetud Al Pacino fotot, millele asetas nullidest ja ühtedest – programmeerimiskeele põhikomponentidest – koosneva filtri.

      Veebileht leidis kohe algusest peale laialdast kasutamist. Zuckerbergi majakaaslased saatsid oma sõpradele e-posti teel liitumis- ja sõbrakutseid. Nende sõbrad saatsid kutsed omakorda edasi oma sõpradele. Kellelgi tuli idee saata kutse kõikidele Kirkland House’i meililistis olevatele inimestele, mille tulemusena liitus teenusega peaaegu kohe veel mitukümmend inimest. See põhjustas lausa plahvatusliku kasutajate arvu kasvu. Pühapäevaks, neli päeva pärast veebilehe avamist, oli end СКАЧАТЬ