Ahviparadoks. Teadvuse suunamine. Prof. Peters Steve

Чтение книги онлайн.

      Seega, ükskõik mida te teete, on teie sisemuses kaks teid, kes toimuvat tõlgendavad, jõudes arvamusele selle kohta, mida teha tuleks. Mõnikord jõuavad need kaks tehtava suhtes kokkuleppele ja probleemi pole, kuid sageli lähevad nad vaidlema. Kui teil tekib lahkarvamus, on Ahv palju võimukam ja saavutab seetõttu kontrolli te mõtete ja tegude üle. Ent kui tunnete ära, mis hakkab juhtuma, ja teil on olemas strateegiad protsessi ohjamiseks, siis saavutate oma mõtlemise üle kontrolli ja suudate toimida loogilisel viisil.

      John ja pargitud auto

      Alustagem lihtsast näitest, tuues näite Johni peas elutseva Ahvi ja Inimese mõtlemise erinevustest.

      John ütleb oma naisele Pauline’ile, et kõrvalmajas elav mees blokeeris ta auto, kuna parkis sissesõiduteele ja tal tuli minna mehele ütlema, et ta auto eemale viiks. John (Inimene) räägib lugu asjalikult ja tema sisemine Ahv kuulab rahulikult pealt.

      Pauline reageerib seepeale, öeldes: „Miks sa sellest nii palju räägid, saite ju asja lahendatud, kas pole?”

      Nii John kui ka tema Ahv kuulsid mõlemad seda reageeringut, kuid neil on Pauline’i kommentaari kohta väga erinev tõlgendus ja reaktsioon. Inimene Johnis, kes on mõistlik, võib mõelda nii: „Ma küll ei puhunud asja suureks, kuid on selge, et Pauline ei taha sellest kuulda, nii et las see jääda” või „Sai jah lahendatud, arvatavasti on tal õigus, tarvis on muuga tegeleda ja mitte reageerida.” Inimene jäi rahulikuks ja on juba probleemideta asjast üle saanud.

      Johnis peituv Ahv võib aga reageerida hoopis teisiti. Ahv on märkust võtnud isiklikult ja on ärritunud. Ta võib tõlgendada kommentaari otsese kriitikana, mistõttu Ahv võtab kaitse- või rünnakuhoiaku. Tõenäoliselt tõstab ta häält ja ütleb midagi taolist: „Miks sa mind kunagi ei toeta?” või „Ma ei puhu asja sugugi üles, mis sul viga on?” või „Ma ainult kommenteerisin juhtunut, arvasin, et sind kui mu naist võiks asi huvitada.”

      Võite kujutleda, kuidas sellest hetkest alates vestlus kehva pöörde võtab. Kui oleksime stsenaariumi lõpetanud pärast Pauline’i tehtud märkust ja küsinud Johnilt, kuidas ta tahaks sellele reageerida, siis oleks ta tõenäoliselt valinud Inimeseks olemise ja tehtud märkusega piirdunud. Ent kuna meis peituv Ahv on Inimesest kaugelt võimsam, siis tõenäoliselt räägib Ahv enne, kui inimene on saanud võimaluse asja üle kontrolli saavutada, ja asi lõpeb sellega, et John mõtleb, miks ta küll otsekohe märkust kõrvust mööda ei lasknud.

      Saara kommentaar

      Võtkem teine näide Inimese ja Ahvi erineva mõtlemismustri kohta. Rahel on tööl, kui Saara ütleb talle, et ta näeb väsinud välja.

      Sõnum jõuab alati kõigepealt kohale Ahvile. (See on üks aju töötamise reegleid.) Ahv reageerib emotsionaalselt ja mõtleb harilikult, et teda kritiseeritakse, mistõttu ta satub ärevusse, võimalik, et nördib, võimalik, et läheb endast välja (kõik sõltub Ahvi loomusest ja sellest, millises tujus ta parajasti on). Nüüd kasutab Ahv emotsionaalset viisi märkusest arusaamiseks. Seetõttu võib ta öelda midagi taolist nagu „Tegelikult tahab ta öelda, et näed vana välja” või „Ta vihjab, et sa ei pinguta piisavalt” või tulla välja mingi muu kasutu või destruktiivse märkusega. Ent Ahv võib mõelda ka positiivses võtmes, näiteks: „Ta on minu pärast mures” või „Arvatavasti on tal õigus ja mul on vaja veidi tempot maha võtta” või midagi muud konstruktiivset.

      Kui Inimesele oleks jäänud öeldu tähendus ebaselgeks, oleks ta rahulikult järele mõelnud, millele Saara vihjas. Ta oleks seda teinud, pannes paika kommentaari faktid. Seejärel, olles saanud selgust, mida Saara mõtles, oleks ta sellele ratsionaalselt reageerinud. Nüüd saame vastata ühele raamatu alguses püstitatud küsimusele.

      Miks ma mõnikord mõtlen nii irratsionaalselt?

      Üks meie esimesi küsimusi oli „Miks ma mõnikord nii irratsionaalselt mõtlen?” Vastus võib nüüd selge olla. Te ise ei mõtle nii, vaid see on Ahv, kes teis võimust võtab ja teie eest mõtleb. Lahenduseks on siin saada aru, kuidas teie Ahv mõtleb, tunda see ära ja, kui selline mõtteviis teie üle võimust hakkab võtma, siis sekkuda.

      See, mida kogete, kui teil on tugevad emotsionaalsed reaktsioonid, on väga loomulik ja märk tervest mõistusest. Ent emotsioonid võivad väga kiiresti vahetuda ning seetõttu on Ahvi mõtteviis suhteliselt ebastabiilne ja pidetu. Seega on otsuste tegemisel Ahvi reaktsioon vähem ennustatav kui Inimesel ning see protsess on sageli irratsionaalne. Sellise ennustamatuse tõttu pole tavaliselt kasu, kui laseme Ahvil enda eest mõelda, seega on meil vaja küsimusega tegelda. Kõigepealt on tarvis saada selgust, kuidas mõtleb üks teie sisemuses peituv Ahv.

      Ahvi mõtteviis – emotsionaalne mõtlemine

      Emotsionaalse mõtlemise aluseks on mulje ja tunded

      Tavaliselt ei tegele Ahv faktidega, vaid enda arvates tõega või selle tõe tunnetamise või, mis isegi hullem, tõlgendusega sellest, mis võib olla tõde. Tal tekib kiiresti mulje vähese – kui üldse – tõendusmaterjali põhjal ning tavaliselt ei mahu selle kõrvale midagi muud. Muidugi on mõned Ahvilt meile antavad muljed täpsed ja abistavad, ent sama kergesti võivad need ka valeks osutuda. Mõningase täpsuse ja tõe otsimine aitab meil mõistliku järelduseni jõuda.

      Kui kohtate uusi inimesi, siis saab teie Ahv esimesed muljed neist tavaliselt nende kehakeele põhjal. Kui teate, et teie Ahv sageli eksib, siis oleks abiks, kui vaatate, kas teie sõbra Ahv on asjas vilunum ja usaldate СКАЧАТЬ