Armastuse varjus. Barbara Cartland

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Nadina lootis, et suurvesiir ei jää kauaks külla.

      Ta teadis, et Nannk Osman tahab tütrega tegelda.

      Sultan lahkus alles kaks tundi hiljem.

      Kui Nannk Osman viimaks tütrele mõeldud kingitustega ülakorrusele tuli, sattus Rahmi suurde vaimustusse.

      Ta istus isa süles ja hakkas kinke üksteise järel avama.

      Kuid Rahmi oli väga väsinud, ja kui Nannk Osman seda märkas, ütles ta Nadinale: “Tüdruk peab puhkama. Olen homme kodus ja veedan suurema osa ajast temaga.”

      “See meeldib talle kindlasti,” kostis Nadina. “Ta on praegu väsinud, kuid homme loeb ta teile ühe prantsuskeelse luuletuse, mis teile loodetavasti meeldib.”

      Nannk Osman naeratas.

      “Kindlasti meeldib,” nõustus ta.

      Ta suudles tütart, tõusis ja lausus: “Suurvesiir oli teist äärmiselt huvitatud, mademoiselle. Tema arvates on minust kaval õpetada lapsele prantsuse keelt, kui too on veel nii noor.”

      “See on parim aeg,” kinnitas Nadina. “Paari aasta pärast räägib ta prantsuse keelt niisama soravalt kui prantsuse laps. Pärast seda alustame õpinguid itaalia või mõne muu keelega, mis iganes teid huvitab.”

      Nadina lootis, et on sel ajal veel samas kohas tööl, kuid kahtles selles.

      Kui Nannk Osman ta omapead jättis, läks Nadina enda tuppa.

      Ta tahtis veidi aega omaette olla ja lugeda, enne kui ühineb maja teiste naistega.

      Et teised olid harimata, siis ei lugenud nad iialgi ajalehti ega raamatuid.

      Nadinal polnud nendega just palju ühist.

      Nende ainuke eesmärk oli end uute riiete ja ehetega kaunistada, et peremehele muljet avaldada.

      Nadinal oli jällegi raskusi küllaldase lugemisvara leidmisega.

      Nannk Osmanil polnud lugemiseks kuigi palju aega, kui välja arvata äriga seotud finantsaruanded või kaubandusteemalised raamatud.

      Ometi leidus Nannk Osmani linnamajas ohtralt raamatuid.

      Tõsi, need olid vanad ja aegunud, kuid Nadina silmis sellegipoolest põnevad.

      Tal oli õnnestunud veenda teenreid tooma osa raamatuid majja, kus nad suvitasid.

      Praegu oli tal käsil Egiptuse ajalugu.

      Hoolimata sellest, et raamat oli araabiakeelne, sai Nadina sellest aru.

      Ta oli isaga Egiptuses käinud ja seetõttu oskas kohalikus keeles kõnelda ning lugeda.

      Ta luges kohutavatest jõledustest, mida saatis korda Mehemet Ali.

      See juhtus ajal, mil Suurbritannia esitas Napoleonile väljakutse.

      Albaania moslemist kaluri poeg oli ühes varasemas lahingus uppumisest päästetud ja Nelsoni praamile võetud.

      Ta oli kirjaoskamatu militaargeenius, kes kiitles, et oskab inimeste nägusid lugeda.

      Pärast Napoleoni suundumist Egiptusesse võttis Türgi sultan Mehemet Ali enda alluvusse Briti vägedega võitlema.

      Üht võitu tähistas Mehemet Ali niiviisi, et sisenes Kairosse mööda teibasse aetud brittide peadest moodustatud puiesteed.

      Tema kuulsaim tegu oli kutsuda viissada revolutsioonijuhti Kairo tsitadelli rikkalikule õhtusöögile.

      Kui külalised olid rikkaliku eine lõpetanud, käskis Mehemet Ali uksed lukustada ja lasi mõrvata kõik peale ühe, kellel õnnestus põgeneda.

      Niisugune oli üks lugudest, mille Nadina leidis Nannk Osmani raamatukogust.

      Nüüd teadis ta paremini kui kunagi varem, et türklased on suurepärased, ent äärmiselt julmad võitlejad.

      Iga loetud jutt hirmutas teda üha rohkem, kuid ta sundis end rahulikuks.

      Ta palvetas lakkamatult, et on moslemilapse prantsuse keele õpetajana liiga tähtsusetu tegelane, et kelleski ohtlikku huvi äratada.

      Järgmisel päeval sai Rahmi pettumuse osaliseks, sest isa veetis temaga väga vähe aega.

      Ta kutsuti hoopis linna.

      “Tulen tagasi nii ruttu kui võimalik,” lubas Nannk Osman.

      Rahmi pidi sellega leppima.

      Nannk Osman oli heas tujus.

      Nadina oletas, et peremehel on käsil mingisugune suur tehing, mis toob talle ohtralt raha sisse.

      Ta teadis, et ainus, millest mees hoolis peale äri, oli tema väike tütar.

      Rahmi oli raudse mehe ainuke nõrkus.

      Tegelikult olnuks “kuldne” mees vist täpsem kirjeldus.

      Nannk Osman naasis pärastlõunal ja läks kohe Bosporusse ujuma.

      Pärast seda läks ta mugavasse aiamajakesse siestale.

      Isa tagasitulekust kuulnud Rahmi tahtis tema juurde minna, kuid Nannk Osman võttis tütre vastu alles siis, kui päike enam nii palavalt ei kõrvetanud.

      Ta mängis tütrega tund aega ja laskis seejärel Nadinal Rahmi minema viia.

      Nad olid endiselt aias ja kui Nadina saabus, ütles Nannk Osman: “Pange laps magama ja pärast seda tulge elutuppa. Tahan teiega rääkida.”

      “Mul ei lähe kaua,” lubas Nadina.

      Ta viis Rahmi ülakorrusele, võttis tüdrukul riided seljast, pesi ta puhtaks ja pani magama.

      Kui ta Rahmile unemusi andis, põimis tüdruk käed tema kaela.

      “Ma armastan sind, mademoiselle,” lausus ta. “Ma armastan sind!”

      “Mina armastan sind ka,“ kostis Nadina. “Jää nüüd magama. Homme võid jälle isaga mängida.”

      “Räägi mulle unejuttu,” palus Rahmi.

      “Olen nõus, kui sina mulle ka unejuttu räägid,” soostus Nadina.

      Plikatirts itsitas.

      “Rahmi jutt väga lühike,” teatas tüdruk. “Sinu jutt väga pikk.”

      “Vaatame,” sõnas Nadina.

      Ta muigas mõtte peale, et tüdruk sarnanes isaga ja oli valmis kõige üle kauplema – ning alati enda kasuks!

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте СКАЧАТЬ