Sinisilmne nõid. Barbara Cartland

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ seotud nii keeruliseks kujundiks, et viis enamiku dändidest meeleheitele.

      Markii asetas kaabu pisut viltu oma tumedatele juustele ja haaras ohjad.

      “Nägemiseni, Graham,” ütles ta sekretärile. “Ära unusta mu käske täitmast.”

      “Nendega hakatakse kohe tegelema, milord!” vastas härra Graham pisut etteheitvalt.

      Markii teadis väga hästi, et võib usaldada sekretäri mälu, mis suudab tõrgeteta töös hoida kogu Aldridge’i maja ja tema teiste valduste masinavärki.

      Ent markii viitas käskudele lasta viia Hester Delfine’ile Chelseasse kopsaka summaga tšekki sisaldav kiri ja veenduda, et ta lahkuks markii valdusest võimalikult ruttu.

      Markii polnud kättemaksuhimuline mees, ja kuigi ta oletas, et Hester oli veetnud öö Frank Merridoni käte vahel, polnud see tegelik põhjus, miks ta tahtis naisest lahti saada.

      Osalt, nagu ta endale tunnistas, oli selleks jälestust tekitav sealiha lõhn ja osalt see, et nad olid tema söögitoas tema veini juues õginud toitu omajagu vulgaarsel moel.

      Kogu stseen oli tundunud markiile alandavalt tahumatuna.

      See meenutas väga taas elluäratatud draamat. Lemmikarmuke oma väljavalitu meelt lahutamas, rikka eestkostja saabumine, peaaegu liialt kontrollitud viis, millega nad olukorrale näkku vaatasid – kõik tuletas markiile eelmist õhtut vastikusega meelde.

      Ta oli endale küllalt sageli korranud, et on väga valiv.

      Ent kuna tema ümbrus oli maitsekas ja asjatundja silma rõõmustavate väärisvaradega kaunistatud, ootas markii, et ka teised elu üksikasjad vastaksid sellele eeskujule.

      Tema armukesed olid alati ilusad, intelligentsed ja ebatavaliste omadustega.

      Armusuheteks peenema seltskonna liikmetega otsis ta naisi, keda kirjeldati “võrratutena” ja nimetati oma ringkonnas kuningannadeks.

      Ent eelmisel õhtul oli Hester liigagi selgelt teada andnud, et tema tähtsusetu päritolu ja tavalised maitsed erinevad tuntavalt muljest, mida ta tekitas rambitulede valgel.

      Hesterit ümbritsev aura ja sära olid sundinud markiid teda kõigepealt üles otsima, ja naise näitlejameisterlikkus oli suunanud lähemal tutvusel markii tähelepanu ta vigadelt kõrvale, mis, nagu ta endale nüüd kinnitas, oleksid varem või hiljem ta huvi jahutanud.

      Siiski, nagu ta oli härra Grahamile teada andnud, oli afäär lõppenud.

      Markii oli olnud tšekki kirjutades, millele ta oli lisanud hüvastijätukirja, tavapäraselt helde.

      Samuti oli ta Hesterit pakutud naudingu eest viisakalt tänanud, teades kirja allkirjastades, et nad enam ei kohtu.

      Minema sõites põgenes markii samal ajal ka osavalt leedi Bramptoni eest.

      Markii polnud möödunud õhtul saabunud kirja avanud, vaid oli palunud härra Grahamil selle leedi Bramptonile tagastada teatega, et “tema kõrgeauline lord lahkus Londonist määramata ajaks”.

      See annaks Nadine Bramptonile kõvasti peamurdmist, ent markii oli üsna kindel, et Ridge’i lossist ta teda otsida ei oskaks.

      Oma kirega üksikasjade vastu oli markii palunud härra Grahamil teavitada kõiki kodakondseid, et nad, alates ülemteenrist kuni kõige alama jooksupoisini, ka kõige intensiivsemal küsitlemisel kinnitaksid, et neil pole isanda asukohast õrna aimugi.

      Kõik Aldridge’i maja teenijad teadsid tööle asudes, et tema kohta vähimagi informatsiooni andmisega kaasneb sõnagi lausumata silmapilkne vallandamine.

      Samal ajal oli markii teadlik Nadine Bramptoni ja teiste temasuguste naiste osavusest, et vajalikku informatsiooni välja pressida.

      Ta mäletas väga suuri pistiseid, mis teenritele oli pakutud, juhtumeid, mil nad olid kõrtsi viidud ja jookidega üle külvatud, et nende häälepaelad valla pääseksid, ja mil neid oli ähvardatud, kuni nad avaldasid mõned markii reisiplaane puudutavad üksikasjad.

      “Võite olla kindel, et teid ei segata, milord,” tähendas härra Graham. “Ainult tallis ja köögis teatakse teie sihtpunkti, ja te võite usaldada tallipoisid Rigby ja teenrid Bowdeni järelevalve alla.”

      “Kui peaks midagi pakilist juhtuma,” sõnas markii, “võid mulle tallipoisiga sõnumi saata, kuid muul juhul tegele kõigega ise. Kirjutasin juba Tema Kuninglikule Kõrgusele, et mind kutsuti tähtsais perekonnaasjus maale. See võimaldab tal igatahes natuke aega rahu säilitada.”

      “Tema Kuninglik Kõrgus hakkab teist puudust tundma, milord,” ütles härra Graham aupaklikult.

      “Tema käsutuses on rohkesti mind asendada suutvaid inimesi,” vastas markii muretult.

      George’il oli tema arvates õigus olnud: ta ei peaks enam kuninglike pisarate pühkimise peale aega raiskama.

      Silmatorkavalt oskuslikult vankriga läbi linna liikluse sõites mõtles markii, et esimest korda mitme kuu jooksul tundis ta end sama vabana nagu vaheajale ruttav koolipoiss.

      Ehkki markii oli oma afäärides äärmiselt isekas, ei saanud keegi, kes teda hästi tundis, salata, et ta on patrioot.

      Markii adus, mida tegid vaid vähesed, et Walesi printsi hoiakul ja tunnetel Britannia suhtes oli riigi stabiilsuse säilimisele äärmiselt suur tähtsus, ja mitte ainult käesoleval hetkel, vaid ka tulevikus.

      Kui prints varsti trooni ei päri, määratakse ta tõenäoliselt enne isa surma asevalitsejaks.

      Kuninga käitumist oli üha raskem ette ennustada ja käisid jutud, et tal olid ilmnemas kõik teda 1788. aastal vaevanud tõsist haigust iseloomustanud sümptomid.

      Tema füüsiline seisund oli halvenenud ja käitumine muutus arstide sõnul vahetevahel “väga veidraks”.

      See tähendas seda, et ta muutus mõnikord niivõrd vägivaldseks, et hooldajate arvu tuli kahekordistada.

      Samuti tähendas see, et printsil tuli poliitika vastu rohkem huvi üles näidata.

      Tänu markii poolsele mõjutusele oli ta saanud opositsiooni liikmetega lähedasemaks, korraldades Carltoni majas Charles Foxile, Sheridanile, Norfolki hertsogile ja teistele valitsuse juhtivatele opositsionääridele pidulikke õhtusööke.

      Ükskord näis olevat võimalik, ehkki markii sellesse kunagi õieti ei uskunud, et uus valitsus moodustatakse printsi toetusel mõnedest opositsiooni ja praeguse haldusaparaadi torisevatest liikmetest.

      Ent kahjuks seisis printsi üldtuntud ebapopulaarsus pärast abiellumist vankumatult tee peal ees.

      Õhtused banketid aga taastasid Tema Kuningliku Kõrguse armastuse poliitika vastu, hoolimata sellest et üks külalistest tähendas küüniliselt:

      “Kell neli hommikul kahanevad printsi oraatorlikud võimed iga allakulistatud pudeli veiniga!”

      See võis tõsi olla, ent teine privilegeeritud külaline nentis enesekindalt, et ta pole kunagi kuulnud “nii halba seletust paremas ja briljantsemas esituses”.

      Seeläbi leidis markii kinnitust, et printsil on suurepärane mõistus ja kiire taip, mida oli üksnes vaja õigesse suunda juhtida.

      “Olen СКАЧАТЬ