Ärka. Acharya Shree Yogeesh

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ajab inimesi segadusse. Nad peavad inimeste ja loomade tapmisest hoidumist vägivallatuseks. Armastuse puhul on see vähendatud armastuseni perekonna, sõprade ja materiaalsetele asjadele nagu raha ja omandid.

      Vägivallatuse mõistest saadakse väga valesti aru. Kui inimesel pole negatiivseid mõtteid teiste kohta, siis see on vägivallatus. Vägivallatus on tunda samalaadset ühtsust kõigi elusolenditega nagu tunneb ema oma lapsega. Vägivallatuse mõistmine on peamine enese arendamiseks. Tunda ühtsust kõigi elusolenditega on tõeline õppimine. Arendades seda tunnet edasi ja edasi, saab sinust virhat või Laienenu, tuntud ka Jumalana. Kujuta end ette emana, tundmas ühtsust oma lapsega, ning hakka tundma sama tunnet iga pisikese bakteri vastu, laiendades seda putukate, loomade, taimede, inimeste, planeetide, päikese, kuu, galaktikateni ja sealt edasi. Saavutanud endas sellise ühtsuse, pole sinu ja Jumala vahel enam mingit erinevust.

      Armastus ühendab sind teise inimesega. Armastus ei palu olla armastatud. See lihtsalt voolab. Vägivallatuse ja armastuse vahel pole tegelikult mingit erinevust. Kristluses nimetatakse seda armastuseks, ida mõistes on see vägivallatus. Mõlemad väljendavad ühtsust kõikide elusolenditega.

      Kuidas algab valgustumine?

      Väga keeruline on elada tasakaalustatud elu. Meil on tugevad tunded, me seisame iga päev probleemidega silmitsi ning ühiskonnas on korruptsiooni ja segadust. On olemas religioonilised ja poliitilised erimeelsused. Meid ümbritsevad ülekohus, vaesus ning kannatused ning me ei oska püsida tasakaalus. Vaid üks sõna võib panna inimese tasakaalu kaotama. Me hakkame vastu ning see vastupanu töötab tasakaalulevastupidiselt. Meie tunded on alati pinnal ja meie mõtetes. Nende mõistmine on oluline, sest just arusaamine toob ellu tasakaalu. Kuid see arusaamine peab olema õige.

      Mida tugevamad on tunded, seda tugevamad on lained ning tõusud ja mõõnad. Lapsed viskavad kive järve. Nad näevad väikest lainetust, sest kivi tekitab vees reaktsiooni, kuid kus on reaktsioon, seal on ka rohkem kannatusi. Järv kannatab, sest tema rahu on häiritud. Kui lapsed viskaksid kive mudasse, siis seal puudub reaktsioon ja nad lõpetaksid kivide viskamise. Kus on reaktsioon, seal on ka tasakaalutus.

      Tasakaalustatud olek on siis, kui sa ei reageeri ei kiitusele ega ka kriitikale. Inimesed tahavad teada, mis on valgustus. Kui elu on tasakaalus, siis algab valgustus ning lõpeb teadmatus. Lao-Tsu’le, targale Hiinast, pakkus kuningas võimalust elada tema palees, luksuslikes tingimustes. Lao-Tsu lebas maas mudase järve ääres ning küsis kuninga meestelt: “Kas näete kilpkonnasid siin jões? Kui te võtate siit kilpkonna ja panete ta kullast tooli, kas te arvate, et see teeb teda õnnelikuks? Ta on õnnelik mudas”. Ta ütles: “Ma olen nagu see kilpkonn. Olen õnnelik looduses”. Lao-Tsu õpetas ka seda, et me ei tohiks üheski olukorras reageerida, sest reageerides oleme juba füüsiliselt ja vaimselt kahanenud. Siis pole me enam iseenda peremehed ning kui sa pole iseenda peremees, siis ei saa sa ka kunagi valgustunuks. Ole Iseenda peremees. Tee kõike teadlikult. Tõstes klaasi veini joomiseks, oled iseenda peremees, kuid pärast veini joomist ei ole sa enam iseenda peremees ning kui sa seda pole, siis võtavad võimust teadmatus ja tasakaalutus.

      Kui lõpeb tasakaalutus, lõpeb teadmatus ning algab valgustumine. Püsi ühesugusena lihtsates ja keerulistes olukordades, nii kriitika kui ka kiituse puhul. Tehes seda liigud valgustumise poole. Muuda oma elu lootose sarnaseks, mida ei mõjuta viha ega ego lained ja sa saad ühel päeval valgustatud.

      Kas tänapäeval on valgustunud meistreid?

      Maailmas ei tule iial meistritest puudu, kuid selle planeedi meistrid võib ühel käel kokku lugeda. Esimene märk tõelisest meistrist on see, et tema ümber on vaid mõned õpilased. Jeesusel oli ainult kaksteist jüngrit. Tõelise meistri ümber pole mitte rahvahulgad vaid ainult mõned õpilased.

      Tõeline meister ei ela silmatorkavalt vaid loomulikult. Lao-Tsu polnud oma eluajal üldse tuntud, ometi oli ta kõige targem inimene Hiinas. Ta elas nagu munk. Ta ütles: “Kui võtate kilpkonna tiigist välja ja panete ta istuma kullast toolile, on ta siis õnnelik? Meistrid pole õnnelikud kullast toolil. Nad on õnnelikud looduses”. Mahavira ja Jeesus polnud ka oma ajal väga tuntud ning neid ei ümbritsenud suured rahvahulgad. Sama lugu oli Buddha ja Lao-Tsu’ga. Teistel õpetajatel ja preestritel võib olla tuhandeid järgijaid. Meistrid pole siin hüpnotiseerimiseks, vaid nad on siin selleks, et valgustada teie südant ja olemust.

      Kuidas leida tõelisi meistreid? Nende õpilaste kaudu, sest nemad avastavad meistreid. Paljusid õpetajaid hakatakse hindama alles peale nende lahkumist siit ilmast, nagu oli Jeesus, Lao-Tsu, Sokratese ja Gurdjieff’ga. Elavad meistrid on saadaval ning nendega on lihtne suhelda, sest nad on füüsiliselt siin.

      Meistri õpetuste mõistmiseks on viis tegurit. Olla füüsiliselt koos meistriga tähendab, et saad teda katsuda, tunda, haista, näha ja kuulda. Mõistmiseks pead ammutama meistri õpetusi. Pead neid avastama. Valgustumise ja tarkuse mõistmine on võimalik füüsiliselt meistriga kokku puutudes.

      Läänes elavad inimesed on keskendunud tõe otsimisele ning avastamisele ja seetõttu leiavadki just nemad tõe. Maailm on justkui perekond ja seda mitte tehnoloogia tõttu. India vaimse õhkkonna tõttu on sealsetel inimestel raske tõde avastada. Nad naudivad seda, mis on seal igal pool olemas ning neil, kes on sündinud Indias, on tõeliselt vedanud. Siiski pole India meeled tänapäeval avastamise meeled. Avastamise meel peitub õpilases ning tema leiab meistri.

      India uskumuse kohaselt on kogu universumis ükskõik mis ajal vähemalt kakskümmend, kuid kõige rohkem 170 Tirthankarit. Tithankarid on üliinimlike kehadega valgustunud. Püüa avastada meister. Ta võib sinu äratamiseks koputada sinu uksele.

      Kas valgustunud meistrid toetavad pühakirja?

      Idakultuuris usutakse, et ilma tõelise guruta pole mingit teadmist, kuid see arvamus on vale. Tõelised meistrid ei toeta pühakirja, sest pühakirjad on mõeldud kõigile ning nendes sisalduvad teadmised on üldised ja kohati leidub seal ka valesid. Pühakirjad ei saa õpetada üksikisikuliselt, sest nad ei tunne ju inimese isiklikult. Vaid elav valgustunud meister suudab mõista üksikisikut ja vastata tema vaimse õppimise vajadustele. Enamus religioone jäävad kindlaks pühakirjadele ning seetõttu polegi ükski valgustunu mingit usku ega kuulu ühtegi usuorganisatsiooni. Valgustumisel pole mingit seost pühakirjade ega uskumustega.

      Meistrid tunnevad ja mõistavad üksikisikut ning seepärast polegi teadmist ilma meistrita. Selle tegelik tähendus on, et ilma meistrita ei saa olla iseenda tundmist. Teadmisi raamatust saab küll omandada, kuid need on laenatud teadmised. Laenatud teadmised võivad muuta küll inimese heaks, kuid ei ava ust hinge ega vii valgustumiseni. Seda suudab meister. Ta peatab tõeotsija informatsiooni kogumise, sest mida enam teadmisi on ta kogunud, seda enam on ta koormatud ja mürgitatud. Olenemata omandatud teadmistest peetakse seda ikka kaudseks, mis ei vii eneseleidmiseni.

      Otsi meistrit, otsi enese mõistmist ja sind juhatatakse valgustumise suunas.

      Kas me peaksime järgima lahkunud meistreid?

      Vaimsed otsijaid on segaduses antud küsimuses. Lahkunud meistriga on lihtne, sest ta ei reageeri tegudele. Indias on tavaks kummardada surnud õpetajaid. Inimestel on lihtne kummardada Jumalat, sest Jumal on kehatu. Mitmetel valgustunud meistritel nagu Mahavira, Buddha ja Lao Tzu puudub nüüdseks füüsiline keha ning seetõttu leiavad paljud vaimsed otsijad, et nendega on lihtne olla. Olenemata sellest, kui väga neid kiita, ei reageeri nad sellele.

      Vastupidiselt eelnevale on väga keeruline olla elava meistriga, kes reageerib igale sinu veale ning teadvustab sind sellest. Kellelegi ei meeldi see, kuid elav meister hoiab sul pidevalt silma peal ning parandab sind. Meister tahab sind ülendada, paljastada su teadvuse ja aidata kaotada su ego.

СКАЧАТЬ