Название: Ärka
Автор: Acharya Shree Yogeesh
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Эзотерика
isbn: 9789949380220
isbn:
• Parem on elada sisemise tunglemisega kui välisega. See viib enese tundmiseni. Õppides tundma end läbi turuplatsi, kus on sisemised tunglemised oma mõtete ja tunnetega, saavutad tõelise teadmise.
• Enda tundmaõppimiseks pead avama südame sel viisil, et avaneks sinu sisemine uks ning sa saaksid siseneda endasse, oma hinge.
Pea meeles, et teised inimesed toovad kaasa ainult kannatusi. Tundes ennast, oled sa rahulik ja rahul. Püüa iseend vaadata. Inimesed tahavad kohtuda Jumalaga, kuid nad püüavad tunda teisi. Sa kohtud Jumalaga, kui leiad oma hinge.
Luuletaja kirjutas kord:
Jumala pilt on sinu südames, pead kummarduma ning vaatama oma südamesse. Vaadates oma südamesse, siis tunned end ja kui sa tunned end, siis tunned ka Jumalat. Pea langetamine oma südame ees hävitab automaatselt sinu ego. Ego on suurim takistus sinu teel.
ELU
• Kuidas eraldada ootused armastusest?
• Mida tähendab tõeline armastus?
• Mis on tõeline ilu?
• Kas hingetõmmete arv on kindlaks määratud?
• Mis on mõistus?
• Milline on keha, mõistuse ja vaimu seos?
• Mis on enesearvustus?
Elu on ilus. Elu on õnnistus. Elu on armastus ja elu on naer. Tõeline elu voolab, kui see ei olene õitsengust või ebaõnnest, kui need ei mõjuta inimest. Elu võib olla siis väga lihtne. Paljud aga ei suuda seda tunnistada. Talve saabudes ütlevad mitmed inimesed, et talv meeldib neile, kuid suvi ei meeldi. Nad ei mõista, et neil pole valikut. Pead oskama elada mõlemas. Elu muutub lihtsamaks kui lepid mõlemaga ja voolad mõlemal ajal vastupanuta. Kui suudad leppida õitsengu ja ebaõnnega, õnne ja rahutusega, siis oled sa tasakaalus ning hakkad elama tõelist elu – tasakaalustatud elu. Ära mine uhkeks, kui sind kiidetakse ja ära heida meelt, kui sind kritiseeritakse. Inimene peab oskama leppida mõlemaga. Need, kes on tasakaalus, jäävad samaks, ükskõik kas neid saadab edu või läbikukkumine.
Elu ei tähenda lihtsalt elamist, söömist, joomist, abielu ja õnnelik olemist. Elu on üks suur avastus. Elu on üks suur väljakutse ning olenemata sellest, kas oled sündinud rikkasse või vaesesse perekonda, pead siiski kogema elu tõuse ja mõõnasid. Võivad tekkida ka füüsilised tervisehäired või vaimsed, nagu stress, või seedimishäired või valu luudes. Jõukus ei hoia ära füüsilise valu kogemist, vaimseid haigusi ega kannatusi. Seetõttu ütlengi, et elu on keeruline.
Inimene on väga õnnelik, kui avastab elu eesmärgi noores eas. Mõned esitavad küsimusi nagu: Miks ma siin olen? Miks ma sündisin? Kes ma olen? Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Miks ma kannatan? Nad hakkavad esitama küsimusi ning just siis algabki nende avastusretk. Seal, kus on uudishimu, on ka suur tõenäosus, et teekond juhatab sind sinu elu tõelise eesmärgini. Mõistes inimelu, oled üle kannatamisest ja valust. Sellist seisundit on võimalik saavutada ka sel ajal, kui su kehas on valu. Kuna sa oled tasakaalus, ei märka sa tõuse ja mõõnasid. Kui su elu voolab, siis eladki ainult hetkes. Inimene muutub linnu sarnaseks, kui ta suudab elada ainult hetkes.
Minnes linnupesa juurde näed, et lindudel pole kunagi toitu järgmiseks päevaks. Sellega võrreldes on inimese elu väga keeruline. Inimesed mõtlevad ja teevad plaane isegi järgnevatele põlvkondadele, mida nad tegema hakkavad ja kuidas elavad. Selline eluviis antakse edasi lastele ja lastelastele. Ka nemad arvavad, et on igavesed. Elu on liiga lühike, seega peame elama hetkes. Elades elu hetkes, saad sa väga õnnelikuks. Siis muutub elu uskumatuks, millekski eriliseks, sest see viib sind eesmärgile lähemale ning sinu eesmärk on õppida tundma, kes sa oled.
Kuidas eraldada ootused armastusest?
Mida iganes me ka ei eelda, on tulemus alati teistsugune. Oodatut ei ole võimalik saavutada. Ihad ei saa iial täidetud. Igatsetu ei jõua kunagi kohale. Mida enam midagi ihaldad, seda enam seda kaotad. Ihad on nagu taevas – selleni pole võimalik ulatuda. Olenemata dimensioonist jääb seaduspärasus samaks. Küsides midagi liiga palju kaotad selle. Kui palud armastust, siis ainuüksi küsimine muudab sind ebaarmastusväärseks ja inetuks. Palumine tekitab takistuse. Keegi ei saa sind armastada, kui sa anud seda. Mitte midagi palumine muudab sind kauniks ja lõõgastunuks.
Surudes kätt rusikasse arvab inimene, et omab õhku, mis jäi pihku, kuid ei mõista, et kätt rusikasse pannes immitseb õhk välja. Ainult avatud käsi väljendab armastust. Inimesed jätkavad käe rusikasse surumist üha tugevamini ja tugevamini arvates, et omavad sel viisil õhku, kuid tegelikult juhtub hoopis vastupidine. See on mõttetu ja meelte trikk. Pea meeles, et armastades kedagi ning muutudes tema suhtes omamisjanuliseks hakkad sa sulguma. Vaid avatud käega saab sinust õhu ning juhtumiste peremees. Avatud mõistusega saab armastus õitseda. Pead alati silmas pidama seda seadust.
Mis on elu õitsemise tegelik põhimõte? Mida enam igatsed elu, seda enam sa ootad ning seda rohkem sa kaotad. Ootuste tõttu on tulemus vastupidine oodatule. Ootused teevad sinust surnud inimese. Igasugune igatsemine mürgitab sinu elu. Sa kaotad oma virguse. Mahavira ja Buddha sarnane inimene, kes ei tunne iha ega igatsust elu järele, elavad jumalikku elu ning selline inimene õitseb täielikus elususes.
Kui Buddha oli suremas, ütlesid inimesed talle, et kui teda enam pole, hakkavad nad teda väga igatsema. Seepeale vastas Buddha: ”Aga mina surin juba ammu.” Kui pole igatsust elu järele ning sa ei oma asju, ei tee sinu mõistus sinuga trikke. Mõistusest saab mitteomav mõistus, mis teeb koostööd sinuga ning sa mõistad reaalsust. Buddha ütles: ”Kuna ma surin 40 aastat tagasi, olen ma täna elus.” Kui inimene saavutab teadmise või valgustumise, siis ta elab. Kui saavutad jumalikkuse ning hirm on täielikult kadunud, pole enam ka omamist. Muutud nagu lahtiseks käeks ning kõik on su kätes. Kogu õhk, kõik võimalused ja heaolu on seal. Siis oled loomulik ja sundimatu ning see sundimatus viib sind elususe, õndsuse, ekstaasi ja armastuseni. Kui sa ei taha kaotada oma elu, hoia oma käsi avatuna. Kui kõik võimalused on olemas, võid saavutada valgustumise ning kui oled selle saavutanud, ei kaota sa seda enam kunagi.
Mis on armastuse tõeline tähendus?
Valentin oli pühak Itaalias ning andis edasi ilusa sõnumi armastusest. Armastust ei saa anda ega võtta, seda on võimalik ainult mõista. Kellegi armastamine tema heade omaduste pärast pole armastus, sest kui see teine inimene loobub nendest headest omadustest, ei meeldi ta sulle enam. Armastus pole tõeline, kui soovid inimeselt midagi.
Armastust on võimalik ainult mõista, see on vaevu hoomatav – seda ei näe ning sel pole lõhna.
Armastusest kirjutatav luule ei ole armastus. Inimesed arvavad, et kiindumus on armastus. Armastus ei katke iial ning see ei suurene ega vähene. Narada ütleb Bhakti Sutras: “Armastus peab olema omadustest ja soovidest vaba. ” Kui armastuse aluseks on omadused, siis need omadused võivad aja jooksul muutuda ning selle tulemusena kaob see, mida pidasid armastuseks. Soovide täitumisel hävineb see armastus, sest põhines ihadel ning need ihad on nagu mürk. Kui inimesel on soovid, siis armastuse andmise asemel see hoopis hävineb. Ükskord mõistad, et armastuses pole võtmist vaid see on ainult andmine.
Puu ja vee vahel on tõeline armastus. Vesi kannab puud oma pinnal ning ei lase puul uppuda, sest temas on armastus. Terase ja vee vahel pole armastust ning teras vajub põhja, sest vesi ei toeta teda. Kuid kui teras on puu sees varjul, siis vesi kannab teda, sest puu on veega sõber. See on tõeline armastus, sest selles СКАЧАТЬ