Õhus. Pilvetekste 2009–2019. Krister Kivi

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Estonian Airi lennukite stjuuardid ja stjuardessid, siis töötõenditega viipavad lennujaama koristajad ja lõpuks üks ametipostile hilinev saabastega kass –, aga kuidagi õnnestus siiski lennukile jõuda. Lend möödus nagu uni, see oligi tegelikult uni. Nüüd Amsterdam. Taevas on hall ja kohati sinine, laiguline, täis väga kiiresti rändavaid pilvi.

      10.12.2011: Tellisime öisele lennule New Yorgist Londonisse kõigile eritoidud – hindu, moslemi ja koššeri. British Airwaysi check-in’is põhjustas rõõmsat elevust, et erinevate usundite esindajad nii sõbralikult koos reisivad. Igatahes oli moslemieine kõige parem – mõnusalt vürtsikas liharoog pakistanipärase krõbinatepakiga ja pickle’ga, magustoiduks kookospiimalaadses kastes ujuv kohupiimapall. Košserieine koosnes jällegi peamiselt pakendist – seitsmeteistkümnest kilekihist ja neid kinnitavatest pühadest pitseritest.

      24.12.2011: Mu korterit külastas täna hommikul professionaalne põrandapesufirma Kuldsed Käed. Väga muljetavaldav oli (niipalju kui ma oma eilsest ööst rabedas seisundis täheldada suutsin), vene proua ja eesti tüüp tassisid üles hulga aparatuuri, mis ühest otsast vett ja vahtu välja lasi ja teisest kõik jälle sisse imes, osasid vuugivahesid töötlesid nad mu meelest kuningvee või lihtsalt soolhappega. Arve oli ka muljetavaldav, aga mingeid ebamugavamaid nurgataguseid on mul siiski võimalus ise pesema hakata. Vahel tundub, et ma olen oma korteriga abielus – seda tüüpi abielus, millest igasugune kirg on juba ammu kadunud ja jäänud on ainult kohustused. The House Always Wins.

      26.12.2011: Vapianos oli tore kokk, kellega õnnestus veidi lobiseda ja muuhulgas tuli ilmsiks, et kliendid tellivad talt päris sageli „arrabbiata, aga ilma küüslaugu ja tšillita“.

      30.12.2011: Mul on tunne, et ma leidsin endale täna life-coach’i. Ei, ta ei ole Peep Vain, hoopis üks mulle täiesti tundmatu tšikk, kes osutab koristamisteenust, aga ma arvan, et mul on ta nõuannetest kokkuvõttes märksa enam kasu kui Vainu omadest. Täna avas ta näiteks mu tolmuimejal mingeid senitundmatuid luuke ja eemaldas sealt ummistusi ning õpetas, et rulookardinaid on võimalik duši all pesta. Ja ütles, millised majapidamiskemikaalid on head ja millised jamad. Konspekteerisin innukalt.

      2012

      02.01.2012: Mõtlesin teha hüppe kaasaega ja tõin koju Samsung Galaxy S2 telefoni. Selle kasutusjuhendis on tagakaane avamise peatükis huvitav lause: „Olge tagakaane avamisel ettevaatlik, et oma küüsi mitte vigastada.“ Ma olengi väga ettevaatlik (juba loomult), aga kahjuks juhendis seal ei öelda, mida peavad tegema tagakaanega need inimesed, kellel ei ole küüsi (vajalikus pikkuses). Kõik katsed telefoni avanema keelitada on praegu lõppenud lihtsalt korpusest kostuvate piredate naksatustega ja noaotsaga täiesti uue telefoni kallale minna tundub ka kuidagi labane.

      05.01.2012: Uuenenud Estravelshop pakub toredat lennulahendust Helsingist Tallinnasse saamiseks – koostöös Finnairi ja Flybe’iga on nüüd võimalik Soome pealinnast Eestisse lennata läbi Vaasa! Lend võtab aega 7 tundi ja 25 minutit ning maksab 1076 eurot, teel on võimalik veeta 5 tundi ja 5 minutit Vaasa rahvusvahelisel lennuväljal. Allesjäänud raha eest on võimalik lennukis osta saiakesi või muud näksimist, mis pole Flybe’il minu teada hinna sees.

      13.01.2012: Ma oleksin tahtnud täna hommikul Helsingi tänavatest pilti teha. Need olid puhtad ja kuivad – imeline vaatamisväärsus pärast seda suurt Grimpeni mädasood, mida kujutab endast lägane, libe ja lödisev Tallinna tänavavõrk. Jah, siin Helsingis on veidi alla nulli, aga ka siin on sadanud lund ja vihma ja kõike nende kahe vahel. Ja nad on lihtsalt selle lume linnast ära vedanud. Ja mida teeb Tallinn? Ma just lugesin meeleolukat hoiatust (eile vist) linnavõimudelt, et tänavad võivad muutuda libedaks, kui õhutemperatuur alla nulli langeb. No aitäh teatamast ja hoolitsemast ja muretsemast ja kaasa mõtlemast.

      03.02.2012: Mul oli juba aegade algusest broneeritud Malév Hungarianiga üks odav lend Tel Avivi, mida ma Estraveli rõõmuks korduvalt muutsin. Eelviimase seisuga oleks see sõit pidanud toimuma 2. veebruaril ehk siis eile öösel, aga ma lükkasin äsja lendu veidike veel edasi. Nagu selgub, oleks ma olnud reisija Malévi viimase lennul, sest Tel Avivi nende lennuk ka jäi. Tänasel pakaselisel talveööl on Malév – nagu Spanair mõned päevad varem – otsustanud poe sulgeda ja jätnud oma kodulehele sellise krüptilise teadaande: „Az Igazgatóság döntése alapján a kár minimalizálása érdekében elrendeli a magyar nemzeti légitársaság üzemszerű működésének beszüntetését. Ennek értelmében február 3-án 06:00 órától, 66 évnyi csaknem folyamatos működés után, nem szállnak fel Malév repülőgépek.“

      10.02.2012: Mõtlesin täna mutiakvaariumi peale. See oleks suur-suur akvaarium, mida täidaks muld. Ja kus elaks mutid. Enamasti ei juhtuks midagi, aga vahel tuleks mõni mutt klaasi lähedale ja tonksaks ninaga vastu seina. Siis ei juhtuks jälle tükk aega midagi.

      Aga pinnal kasvaksid meelespead.

      12.02.2012: Tegelikult mõtlesin ma siiski millestki. Täna südaööl Helsingist tulles (ja see polnud eriti tore reis mitmel erineval põhjusel, kasvõi seetõttu, et merd kattis jää nagu hangunud searasv väga külma ja mustavat suppi) oli laeval vastas Eesti piirivalvur, kes selekteeris muidu monokoloriitsest eestlaste ja soomlaste seltskonnast välja kaks ronkmustade juuste ja pruuni nahaga indiaanlast-peruulast-eiteagikeda ja asus nende passe kontrollima. Ma muidugi ei tea, mis „info“ võis olla piirivalvele „laekunud“, aga ma olen enne ka kuulnud lugusid Eesti piirivalve kõrgendatud huvist haruldasema nahavärviga piiriületajate vastu. Hea lihtne oli sealt mööda minna, aga samas see ei tundu tagantjärgi 100% okei.

      12.02.2012: Sellest mõtlesin tegelikult ka, et korporatiivne loogika on märkimisväärselt sarnane inimsuhete omale. Uurisin täna nimelt, et miks ma ei saa oma kontot registreerida ära ühe toreda Starwoodi promokampaania raames ja sain sellise vastuse: „Rewarding Returns is a targeted promotion sent to members who have not stayed with a Starwood Hotel for a period of time. As you are a loyal Platinum member you do not qualify for this promotion.“ Miskipärast kõlas „Loyal Platinum member“ selles kontekstis täpselt nagu „idioot“. Igatahes tuli tahtmine olla mõnda aega äärmiselt ebalojaalne ja harrastada üheöömajutusi kõigi muude hotellidega.

      08.03.2012: Teel Swedbanki kohtuma laenuhaldur Alla Parvega. Hea, et tal Alla Silla nimeks ei ole.

      12.03.2012: Põhja kaudu kagusuunas ehk käsil on mammuttransfeer Washington DC-Pariis-Helsingi-Istanbul (ja see on umbes poole rohkem väsitav kui kõlab). Hetkel juba Helsingis, kus õhtupäike on Star Alliance’i lounge’i täitsa kuumaks kütnud ja turgutan end punase veini ja lihapallidega (võibolla tehniliselt ma poleks siia lounge’i pidanud sisse saama, aga las see jääb; universum peab mingit inimlikkust ka ilmutama aeg-ajalt). Kuskil lennujaamas on ilmselt bay Linnar Priimägi ja bayan Tiina Park, aga nendega pole veel kohtunud (võtan siinkohal veel ühe klaasi).

      31.03.2012: Viimane õhtu Rios. Akna all tänaval, kus kodutud end eile juba kella kümne paiku magama seadsid, ei ole veel kedagi (ilmselt on ka nemad reedel kauem väljas kui muidu). Tambime endale viimased caipirinha’d ja läheme vaatama, mis ka linna peal toimub. Ja vähemasti esialgu vastuseta jääv küsimus on see, miks siin, kus liitrine Caçacha maksab tõesti vähem kui sama kogus mahla või piima (nii 1,5–3 eurot poes), pole ma näinud veel ühtegi sellises olekus kohalikku, kelletaolised Eestis annavad alust poliittantsuks viinakatla ümber (keelud, müügipiirangud, sotsiaalreklaamid ja krõbedad aktsiisimaksud). Liiga palju soojust ja päikest võib-olla?

      21.04.2012: Võtmetel on veetlev omadus välja ilmuda niipea, kui nende kasutaja on veetnud öö oma СКАЧАТЬ