Surma pole – meie vahel on valgus. Лора Линн Джэксон

Чтение книги онлайн.

      See raamat on teekond pimedusest valgusse nagu minu elugi. See jutustab loo minu rännakust tõelise kutsumuse mõistmise ja selleni, kuidas me kõik oleme seotud maailmaga meie ümber. Kõige enam loodan ma, et leiate minu teekonna kohta lugedes midagi, mis peegeldub ka teie elus.

      Kui see on nii, võib juhtuda, et jõuate samale arusaamisele, nagu jõudsin mina – et need tugevad seosed, mis ühendavad meid armsate inimestega siin ja teispoolsuses, võivad mõõtmatult tugevdada meie praegust elu ja armastust, kui me vaid avame neile oma südame ja meele.

      Kuid isegi pärast seda, kui ma jõudsin sellisele arusaamisele, ei tulnud mulle pähegi jagada seda terve maailmaga. Mul ei olnud kavaski kirjutada raamatut. Siis ühel päeval, kui olin oma koolis koridori korrapidaja, kogesin järsku tohutut infotulva ja sõnumit universumilt. Tundsin, nagu oleks välk mind tabanud ja toonud hetkega kaasa selguse. Ja see sõnum oli väga lihtne.

      Sa pead oma lugu jagama.

      Sel ei olnud vähimatki pistmist minuga, peamine oli sõnum ise. Elu õppetunnid, mis tulid koos ennustustega, mida ma edasi andsin, ei pidanud jääma saladuseks. Need oli vaja saata laia maailma.

      Ma ei pea seda raamatut memuaarideks, vaid näen oma lugu kui võimalust jagada aastate jooksul edasi antud võimsamaid ja sügavamaid ennustusi. Selliseid ennustusi, mis viisid inimesed kontakti nende lähedastega teispoolsuses ja aitasid selle käigus tervendada vanu haavu, saada üle minevikust, uuesti mõtestada oma elu ning mõista lõpuks ometi oma tõelist teed ja kutsumust siin maailmas. Need ennustused on olnud minu jaoks tohutult tähendusrikkad ja informatiivsed.

      Ennustused, nagu ka minu elulugu, kõnelevad tegelikult ühest ja samast asjast – inimkonna vaprast ja visast vastuste otsingust. Kirjandustudengina julgustati mind esitama kõige sügavamaid küsimusi: „Miks me oleme siia tulnud? Mis on elu tähendus? Mis on meie eesmärk siin elus?“ Ma ei väida, et olen leidnud ammendavad vastused kõigile neile küsimustele. Võin ainult jutustada oma loo. Ja võin jagada veendumust, et kui me vähemalt ei kaalu surmajärgse elu võimalust, kui me ei usu rikkalikke tõendeid, mida on viimastel aastatel kogutud teadvuse püsima jäämise kohta, siis me isoleerime end tohutu ilu, lohutuse, tervenduse ja armastuse allikast. Kui me aga oleme selle jaoks valmis, siis võime saada säravamaks, õnnelikumaks, ehtsamaks inimeseks. Jõuda lähemale oma tõele. Jõuda lähemale oma tõelisele, parimale võimalikule olemusele, jagada seda teistega ja muuta sel moel maailma.

      See on kõik, mida ma soovin – hoida usku selle tõe võimalikkusesse. Tahan uurida, kas lisaks traditsioonilisele on mõeldav veel mõni maailmanägemise viis. Ma tahan uurida seda, mida olen korduvalt kogenud läbi oma ennustuste – et universum töötab sünkroonsuse põhimõttel, see on nähtamatu jõud, mis ühendab omavahel sündmusi ja annab kõigile meie tegudele tähenduse.

      Soovin, et te mõistaksite, et ka see raamat ei sattunud teie kätte juhuslikult.

      Ennekõike aga soovin rääkida hämmastavast tõest, mida olen mõistnud tänu oma tööle – me kõik oleme siin maa peal seotud sädelevate valguskiirtega, mis hoiavad meid ühenduses ka kadunud lähedastega.

      Mina näen neid valguskiiri. Ma näen valgust meie vahel.

      Ja tänu sellele valgusele, mis meid kokku seob, ühendab meie saatused, sest me kõik saame jõudu samast energiaallikast, teame veel üht tõde.

      Kellegi elu ei ole tähtsusetu.

      Universum ei unusta kedagi.

      Kõik me oleme võimelised maailma märkimisväärselt valgusrohkemaks tegema.

      Kõik meie seast ei ole lihtsalt veel aru saanud, kui palju meil on võimu.