Väravavaht ja meri. Maria Parr
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Väravavaht ja meri - Maria Parr страница 4
Название: Väravavaht ja meri
Автор: Maria Parr
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Книги для детей: прочее
isbn: 9789949622610
isbn:
„Järgmine kord, kui sina kaasas oled, katsetame hiidlestaõngesid,” naeris vanaisa ja hõõrus käsi. „Vaat siis näeb naabripiiga kalapurakat! Muidugi juhul, kui sa üldse Trollikese pardale astuda suvatsed.”
„Suvatsen?”
Lena tõstis jala tursa peale, just nagu oleks see lõvi, kelle ta on äsja maha lasknud.
„Tegelikult võib vabalt juhtuda, et minust saab kalur, kui ma suureks saan,” teatas ta.
„Kas sa siis väravavahiks ei hakkagi?” ütlesin mina ja võtsin noa kätte.
„Hakkan ikka, aga mul peab ju seljatagune olema, kui spordiga lõpparve teen.”
***
Tagasiteel me oma pudelposti enam ei näinud, ehkki meil oli aega küll, et seda taga otsida, sest vanaisa tahtis enne randumist ka ühe heeringavõrgu sisse panna.
„Vean kihla,” ennustas Lena, „varsti helistab mõni hispaanlane ja tahab meiega rääkida, Trille!”
Aga ei helistanud. Juhtus hoopis midagi muud. Juba selsamal õhtul.
Ma kõhutasin diivanil ja lugesin, kui helises uksekell. Kuulsin, kuidas Kiharake elu eest tormas, sest tahtis ise ukse lahti teha. Olin üsna üllatunud, kui ta hõikas, et mulle on külaline. Kes see võis küll olla? Lena ei helista kunagi uksekella.
Uksel jäin tummaks. Seesama koer, kelle me metsast leidsime, nuusutas uudishimulikult mu villaseid sokke, ja alumisel trepiastmel seisis tema. Päikesetüdruk.
„I found it,” ütles ta vaikse häälega ja ulatas mulle pudelposti.
Birgitte
„Mismoodi „kolisid siia”?” sosistas Lena ja kiikas kahtlustavalt aeda tüdruku poole.
„See koeraga pere kolis siia elama! Nad on Hollandist pärit ja nad üürivad Ülesmäge-Joni maja!”
„Aga kas neil selleks luba on?”
„Selge see, et on. Ülesmäge-Jon on ju vanadekodus. Tule!”
Ma tirisin Lena aeda.
„This is Lena,” tutvustasin ma õhinal.
„Hi. I’m Birgitte,” köhatas tüdruk ja sirutas viisakalt käe.
„Mis asja?” nähvas Lena.
„Tema nimi on Birgitte!” ütlesin mina.
Oleksin tahtnud, et Lena meiega ühineks ja oma värskes Kreeta-inglise-keeles midagi toredat ütleks, aga seda ei olnud tal vist mõtteski. Selle asemel vahtis ta tummalt koera. Too nuusutas Lenat sõbralikult, nagu kõik loomad teevad, kui Lenat kohtavad. Hakkasin selles piinlikus vaikuses nihelema.
„Ee … do you want to build float with us tomorrow?” plumpsatasid mul lõpuks sõnad suust.
Panin tähele, kuidas Lena mu kõrval kangestus.
„Float?” küsis Birgitte ebalevalt.
*
Kord ühel varasuvisel õhtupoolikul, kui me istusime rõdul ja jõime pärastlõunakohvi, hakkasid isa ja onu Tor meenutama oma lapsepõlve ja seda, kuidas nad ehitasid parve, millega sai päris linna välja sõita. See jutt polnud vist Lena ja minu kõrvadele mõeldud, sest isa nägu tõmbus murelikuks, kui ta avastas, et me kuulame huviga pealt. Nad summutasid selle loo ära ja hakkasid rääkima hoopis muust. Aga siis oli juba liiga hilja. Kui isa ja onu Tor võisid isetehtud parvel üle fjordi sõita, võime Lena ja mina ka. Sestpeale kogusime terve suve salaja ajupuitu ja laevariismeid ning peitsime selle vanasse paadikuuri.
Nüüd seisin siin aias ja üritasin seletada, mis on parv. Inglise keeles. Kiikasin paar korda abitult Lena otsa, tema aga põrnitses mulle tigedalt vastu.
„It’s a thing that … ee … you float on it on the sea … ee, it’s a …”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.